Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-46727
Tsiviilasi
OÜ Taotlused hagi OÜ Friller Trade vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2013 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
19 998, 59 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Friller Trade apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Taotlused (registrikood 11472239, asukoht Laki 30, 12915 Tallinn), seaduslik esindaja H H Kostja OÜ Friller Trade (registrikood 11060376, asukoht Hobuse 26, 80033 Pärnu), lepinguline esindaja adv Vahur Krinal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 30.05.2013 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Friller Trade kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Menetluse käik ja hageja nõue
OÜ Taotlused esitas 14.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Friller Trade 3090 euro saamiseks. Maakohus tegi 23.11.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 28.11.2012. Seoses võlgniku 06.12.2012 esitatud vastuväitega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude 06.02.2013 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1). OÜ Taotlused esitas 18.02.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Friller Trade vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Vastavalt kohtu nõudele esitas hageja 09.03.2013 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles ühtlasi suurendas oma nõuet. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.03.2011 töövõtulepingu nr 11/03/2011 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetuse saamiseks. Töövõtulepingu alusel koostati kostjale PRIA meetmest 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ toetuse taotlemiseks taotlustoimik. Tööd on teostatud, kostja on saanud positiivse rahastamise otsuse ja ettevõttele on eraldatud 100 000 eurot. Vastavalt töövõtulepingu p-le 3.2 väljastati kostjale 01.11.2012 arve nr 1-1211003, mille tasumise tähtajaks oli 15.11.2012. Suurendatud nõude kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja 11.03.2011 sõlmitud töövõtulepingu ja 01.11.2012 esitatud arve nr 1-1211003 alusel põhivõla 11 844 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1670 eurot (ajavahemiku 16.11.2012 - 18.02.2013 eest) ja jooksva viivise 0,15% päevas tasumata põhinõudelt alates 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 11.03.2011 töövõtuleping, mille järgi hageja pidi kostjale valmistama töövõtu korras taotlustoimiku PRIA-le. Lepingu kohaselt kostja tasub hagejale 20% toetuseks taotletavast summast (100 000 eurot), kui PRIA on teinud otsuse kostja kasuks toetuse eraldamise kohta ning kui PRIA on toetuse kostjale üle kandnud. Hagejal puudub alus kostjalt tasu nõudmiseks ja talle arve esitamiseks, kuna kostja ei ole saanud PRIA-lt toetust ja PRIA ei ole teinud otsust kostjale toetuse eraldamise kohta. Selle tõestuseks esitab kostja PRIA otsuse 31.01.2012 nr 13-6/227. Jaanuaris 2012 esitas kostja juhatuse liige M M vastuse PRIA järelepärimisele (nr 1208890/17.01.2012), milles palus lugeda lõpetatuks kõik H Hle antud volitused kostja esindamiseks PRIA-s. Ilma kostja teadmata esitas H. H ikkagi kostja esindajana vaide PRIA 31.01.2012 otsusele nr 13-6/227. 29.02.2012 vaideotsusega nr 13-4/85 jättis PRIA taotluse rahuldamata. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 844 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1670 eurot ja viivise 0,15% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 19.03.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 11.03.2011 töövõtulepingu nr 11/03/2011, mille kohaselt pidi hageja valmistama kostjale töövõtu korras taotlustoimiku (Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-s 8 nimetatud dokumendid). Töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt on tööde teostamise eest lepingujärgne tasu 20% toetuseks taotletavast summast. Summale lisandub käibemaks. Punkti 3.2 kohaselt muutub töövõtja (hageja) tasunõue sissenõutavaks järgmiselt: 50% tasust arvates päevast, mil PRIA on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta taotleja (kostja) kasuks; ülejäänud 50% aga PRIA poolt
taotlejale toetuse väljamaksmisest või tasaarvelduse tegemisest taotleja kasuks. Punkti 3.6 kohaselt kohustub taotleja maksma töövõtjale tasu töövõtja poolt esitatud arve alusel. Iga arve tuleb tasuda seitsme päeva jooksul. Hageja väitel on töövõtulepingu punkti 3.2 alusel sissenõutavaks muutunud 50% tasust, nõudes kostjalt selle tasumist osaliselt summas 11 844 eurot, vastava arve nr 1-1211003 esitas hageja kostjale 01.11.2012. Kostja arvet ei ole tasunud. Kostja ei ole lepingute sõlmimist ja toetussumma suurust ega arve esitamist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad, kas lepingu punktis 3.2 kokkulepitud tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja väitel sai kostja positiivse rahastamise otsuse ja ettevõttele on eraldatud 100 000 eurot. Nimetatud väidet tõendab hageja väljavõttega PRIA nimekirjast meetme 3.1 - Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas - kohase projektitoetuse saajate kohta, kuhu on kantud ka kostja seoses taotlusega nr 310011574249. Kostja väitel ei ole PRIA teinud otsust toetuse eraldamise kohta. Vastavat väidet tõendab kostja PRIA 31.01.2012 otsusega investeeringutoetuse taotluse rahuldamata jätmise kohta puutuvalt taotlusesse nr 310011571249 ja vaideotsusega nr 29.02.2012 kostja vaide (taotluse viitenumber 310011571249) rahuldamata jätmise kohta. Tõendeid hinnates on kohus seisukohal, et kuna PRIA on investeeringutoetuse taotluse 01.06.2012 nr 13-6/1151 otsusega rahuldanud, on hageja tasunõue 50% osas muutunud sissenõutavaks ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 11 844 eurot. Töövõtulepingu nr 11/03/2011 punkti 3.7 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda taotlejalt viivist arve mittetasutud osalt 0,15% päevas. Viivisele lisanduvad võla sissenõudmise kulud. 01.11.2012 kostjale esitatud arve kohaselt oli maksetähtaeg 15.11.2012. Kostja ei ole arve esitamist ega kättesaamist vaidlustanud. Hageja arvutuse kohaselt on viivis 1670, 04 eurot (0,15% päevas põhivõlalt 11 844 eurolt alates 16.11.2012 kuni hagi esitamiseni 18.02.2012). Lisaks palus hageja välja mõista jooksva viivise 0,15% päevas tasumata põhinõudelt alates 19.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Viivise nõue on põhjendatud ja arvestus vastab seadusele ja lepingule (punkt 3.7), mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1670, 04 eurot ja alates 19.03.2013 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lähtuvalt eeltoodust on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja 20% toetuseks taotletavast summast tasuma hageja arve alusel pärast seda, kui PRIA on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta kostja kasuks ja pärast seda kui PRIA on toetuse kostjale üle kandnud. Hagejal puudub alus töövõtulepingust tulenevalt kostjale arve esitamiseks, kuna kostja ei ole saanud hageja tegevuse tulemusel PRIA-lt toetust (PRIA otsus 31.01.2012 nr 13-6/227). Jaanuaris 2012 palus kostja juhatuse liige M. M vastuses PRIA järelepärimisele (nr 1208890/17.01.2012) lugeda lõpetatuks kõik H. Hle ja hagejale antud volitused PRIA-s kostjat esindada. Seega lõpetati samast päevast ka töövõtuleping. Ometi pärast seda, ilma kostja teadmata, esitas H. H ikkagi justkui kostja esindajana vaide PRIA otsusele 31.01.2012 nr 136/227. PRIA jättis 29.02.2012 vaideotsuse nr 13-4/85 rahuldamata. Seejärel tegeles kostja ise taotluse tingimuste täpsustamise ja esitamisega ning kostja tegevuse tulemusena tegi PRIA 01.06.2012 otsuse nr 13-6/1151 toetuse eraldamise kohta. PRIA otsus tehti peale töövõtulepingu lõpetamist ning hagejal puudub õigus tasule.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik 29.07.2013 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse hagi tagamiseks, kuna oli alust arvata, et kostja varaline seisund ei võimalda hagi tagamata jätmisel hagi rahuldavat otsust täita. Kostja ainsaks teadaolevaks varaks on hoonestusõigus Läänemaal Hanila vallas asuvale maatulundusmaale. Kostja varaline seisund ja majandustegevuse väljavaated, samuti temaga seotud isikute tegevus ja maine annavad alust kahelda kostja maksevõimes. 30.07.2013 määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse ning seadis hagi tagamiseks registrisse hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 20 936 eurot. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, nagu võimaldaks töövõtulepingu lõpetamine jätta tehtud töö eest tasu maksmata. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja valmistas kostjale töövõtu korras taotlustoimiku, s.o Põllumajandusministri 22.12.2010 määrusega nr 119 kinnitatud vastava korra §-s 8 nimetatud dokumendid, saamaks kostja investeeringule projektitoetust. Kostja vaidles 28.03.2013 vastuses (tl 43-44) hageja tasunõudele vastu põhjendusel, et PRIA 31.01.2012 otsusega nr 13-6/227 keelduti toetuse eraldamisest (taotluse viitenumber 310011571249) ning sellele otsusele vaide esitamiseks ei olnud H Hl enam volitust kostjat esindada (millest kostja informeeris PRIA-t ning millele vaatamata esitas H. H ikkagi vaide). Vastusele oli lisatud ka PRIA 29.02.2012 vaideotsus nr 13-4/85, millega jäeti vaie rahuldamata. 03.04.2013 esitas hageja oma seisukoha kostja vastuse kohta (tl 50-51), milles märkis, et kostja väide toetuse eraldamata jätmise kohta ei ole õige, sest vaatamata varasemale negatiivsele otsusele tegi PRIA hiljem positiivse otsuse, millega taotlus viitenumbriga 310011571249 rahuldati. Pärast nimetatud dokumenti ei ole kostja kohtule omapoolselt seisukohta esitanud ega selgitanud, miks ei ole hagejal õigust saada kokkulepitud tasu. 22.04.2013 määrusega andis maakohus pooltele tähtaja avalduste - dokumentide esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 30.05.2013. Kostja esindaja on nimetatud dokumendi avanud AETis 23.04.2013. Mingeid täiendavaid seisukohti kostja kohtule ei esitanud, hageja seevastu taotles kohtult abi dokumentaalse tõendi väljanõudmiseks. 17.05.2013 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse tõendite kogumiseks. Kohtu nõudmisel väljastas PRIA peadirektori 01.06.2012 otsuse nr 13-6/1151 väljavõtte investeeringutoetuse (viitenumbriga 310011571249) määramise kohta OÜ-le Friller Trade (tl 74-75). Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumil võimalik arvestada apellandi paljasõnalist väidet, et kostja ei saanud toetust hageja tegevuse, vaid kostja enda tegevuse tulemusel, s.o siis, kui kostja ise oli taotluse tingimusi täpsustanud. Sellist väidet ei ole kostja esimeses kohtuastmes esitanud ega ole selle väite hilinenult esitamist apellatsioonkaebuses ka põhjendanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik seda arvestada (TSMS § 652 lg 4). Pealegi ei annaks see väide ka alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et toetus määrati
kostjale sama taotluse alusel, mille materjali valmistas ette hageja. Seega nõustus maakohus põhjendatult hagejaga, et 50% töövõtulepingus kokkulepitud tasust oli muutunud taotluse rahuldamisega sissenõutavaks.
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.