Salva Kindlustuse AS hagi Tallinna linna (Spordi- ja Noorsooameti kaudu) vastu 2652,58 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. augusti 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2652,58 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna (Spordiapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Kristiina Rea Kostja: Tallinna linn (Spordi- ja Noorsooameti kaudu), (registrikood 75015195), lepinguline esindaja Mart Soesson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
ja
Noorsooameti
kaudu)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.augusti 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja Tallinna linna (Spordi- ja Noorsooameti kaudu) kanda.
Tagastada Tallinna linnale 20.12.2013 menetlusdokumendile lisatud tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Salva Kindlustuse AS esitas 16.01.2013 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Spordi- ja Noorsooameti kaudu) vastu 2652,58 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt registreeriti Salva Kindlustuse AS-s kahjujuhtum, mis toimus 15.12.2010 Pirital XXXX asuva hoone juures. Nimetatud hoone katuselt kukkus lumi Nordea Finance Estonia AS-le kuuluva sõiduki XXXXX (registreerimismärk XXXXX) peale, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustusi. Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli sõiduki kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-s sõidukikindlustuse leping ja väljastatud poliis nr K0110C1426469. Nimetatud lepingu alusel tasus Salva Kindlustuse AS Reval Auto Esindused OÜ-le sõiduki taastusremondi eest 2652,58 eurot, mis oli hageja kulutus seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga. Kostja vastutab VÕS § 492 lg 1 ja § 1059 alusel sõiduki omanikule tekkinud ja hageja poolt hüvitatud varalise kahju eest. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on Pirita Spordikeskuse hoovi sissesõidul liiklusmärk lisatahvliga „sissesõit keelatud“ ja „välja arvatud territooriumi valdaja loal“. Kannatanu eiras liiklusmärki ja sõitis spordikeskuse hoovi, kuhu tal ei olnud sõitmiseks luba antud ja parkis sõiduki XXXXX kõrvalhoone äärde paralleelselt hoonega. Oma tegevusega rikkus kannatanu tahtlikult liikluseeskirja ja hoovi sissesõitu keelava märgi alt läbi sõites võttis ühtlasi vastutuse märgi mõjualas võimalikke ohtude eest. Kannatanu parkis sõiduki kohta, kus oli võimalik lume ja jää allakukkumise oht katuselt. Kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele ja suurendas sellega kindlustusriski, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel. Kannatanu ei kutsunud õnnetuspaigale politseid ja hoone omaniku esindajat ega fikseerinud kohapeal tekkinud olukorda ja kahjusid. Sõiduki vigastused on küsitavad, kuna fotod ei ole tehtud sündmuskohal. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
5.Vaidlust ei ole selles, et sõiduki XXXXX (registreerimismärk XXXX) kindlustamiseks oli kahjujuhtumi toimumise hetkel sõlmitud Salva Kindlustuse AS-s sõidukikindlustuse leping ja väljastatud poliis nr K0110C1426469 ning antud lepingu alusel tasus Salva Kindlustuse AS Reval Auto Esindused OÜ-le sõiduki taastusremondi eest 2652,58 eurot. Vaidlust ei ole ka kahjujuhtumi toimumise üle. Pooled vaidlevad kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse üle.
6.Kahjuteatest, kahjujuhtumi kirjeldusest ja fotodelt nähtub, et 15.12.2010 kell 12.04 J P i kasutuses olevale sõidukile Audi XXXXX hoone katuselt kukkunud lumi lõhkus auto esiklaasi, kere ja salongi laes olevad tuled. Pirita Spordikeskuse kirjast 21.12.2010 nr 1-5/54 nähtub, et J. P eiras Pirita Spordikeskuse territooriumil XXXXX üles pandud liiklusmärki „sissesõit keelatud“ ja parkis sõiduki selleks mitte ettenähtud kohale, mistõttu ei pea hoone valdaja ennast sõidukiga 15.12.2010 toimunud kahjujuhtumis süüdi.
7.Tunnistajana üle kuulatud J. Pi ütluste kohaselt sõitis ta XXXXX hoovi kalmistu poolt, kus tee oli lumest puhastatud ja sissesõitu keelav liiklusmärk puudus ning parkis sõiduki töökoha hoovi. Hoone ümber ei olnud linte, millest oleks nähtunud, et tegemist on ohtliku alaga. Hoonest väljudes nägi J. P, et sõiduk on lume all ning teavitas juhtunust spordikeskuse administraatorit ja direktori astetäitjat. Koos administraatoriga vaatasid nad valvekaamera videot, millelt nähtus lume kukkumine sõidukile. Sõidukile tekkinud kahjustusi nägi J. P pärast sõiduki lumest puhastamist ning teavitas juhtunust kindlustusandjat ja viis sõiduki kindlustusandja juurde, kus tehti fotod ja fikseeriti kahju, seejärel viis ta sõiduki esindusse remonti. Tunnistaja M A i ütlustest nähtuvalt pöördus klient J. P kohe pärast kahjujuhtumi toimumist kahjukäsitlusse, kus M. A vaatas sõiduki üle ja tegi fotod. Sõiduki vigastused vastasid juhtumi kirjeldusele ning sõiduki klaasi ja kapoti vahel oli näha lund ja jäätükke. Lisaks välisvigastustele katuse esiosal ja klaasil olid sõiduki salongis purunenud laevalgustid. M. A vaatas üle ka remondikalkulatsiooni ja arve, milles märgitud tööd olid põhjendatud sõiduki vigastuste kõrvaldamiseks. M. Ai ütluste kohaselt tegi ta päringu hoone valdajale, kes videosalvestist tunnistajale ei saatnud, kuid sündmust ei eitanud.
8.Kohus leidis, et sõiduki XXX (registreerimismärk XXX) kahjustused põhjustas Tallinnas XXXXX Pirita Spordikeskuse hoonelt sõiduki katusele, esiklaasile ja kapotile kukkunud lumi ja jää. Remondikalkulatsiooniga on tõendatud, et sõidukile teostati remonditöid, mis langevad kokku kirjalikes tõendites ja tunnistajate ütlustes kirjeldatud sõiduki kahjustustega ja olid vajalikud sõiduki taastamiseks. Remonditööde eest esitati hagejale arve kokku summas 2652,58 eurot, millest võeti maha omavastutus 266,30 eurot. Kahjustuste ulatust arvestades ei ole kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa ebamõistlikult suur. Kostja ei ole hageja nõuet kohtuväliselt rahuldanud.
9.Kostja ei tõendanud, et tunnistaja J. Pi kasutuses olnud sõiduki kahjustused tekkisid muul moel või muul ajal või kahju põhjustati keelatud alale parkimise tõttu. Kahjujuhtumi ajal kehtinud liikluseeskirja kohaselt keelab liiklusmärk „sissesõidu keeld“ kõigi sõidukite edasisõidu, sama liiklusmärk lisatahvliga „välja arvatud territooriumi valdaja loal“, keelas territooriumi valdaja luba mitteomavate sõidukite edasisõidu. Antud liiklusmärk eraldi ega koos lisatahvliga ei ole parkimist korraldav liiklusmärk.
10.Tunnistaja J. Pi ütluste kohaselt sõitis ta hoovi Pirita kalmistu poolselt teelt, kus ei olnud alale sissesõitu keelavat liiklusmärki ja hoone ümber ei olnud linte ega märgistust, millest tunnistaja võinuks järeldada, et hoone juures sõiduki parkimine on ohtlik. Kostja ei lükanud tunnistaja ütlusi ümber. Järelikult ei rikkunud J. P liiklusmärgi „sissesõidu keeld“ nõudeid ega parkimist korraldavaid märke või märgistusi nende puudumise tõttu. J. Pi tegevus ei põhjustanud kahju ja kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
12.Kohtu põhjendused otsuse tegemisel tuginevad ebaõigetele järeldustele. Kohus ei hinnanud objektiivselt hageja kahju (sündmuskohal tekkinud kahju), rikkus menetlusõiguse norme ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.
13.Kohus leidis õigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust Pirita Spordikeskuse hoovis XXXXX asetleidnud juhtumi toimumise fakti üle, kus sõiduki katusele kukkus lumi ja jää. Kostja tugines juhtumis heauskselt hageja esitatud kahjujuhtumi materjalidele, millest tekkis poolte vahel põhimõtteline vaidlus, kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hüvitama või mitte. Kahju ulatuse ja suuruse kindlaksmääramiseni pooled ei jõudnud. Kostja pakutud kompromiss, mille hageja tagasi lükkas, tugines heausklikkusele olukorras, kus täpset kahju ulatust ei tõendatud. Ekslik on kohtu seisukoht, et see tähendas kahju suurusega nõustumist.
14.Ebaõige on kohtu järeldus, et pooled vaidlevad kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse üle. Kostja ei tunnistanud nõuet 1/3 ulatuses, vaid pakkus omapoolset, tõestamata ulatuses tekkinud kahju kompenseerimist ulatuses, mis on 1/3 hageja küsitud summast. Pooled vaidlevad tõestatud kahju suuruse üle, mis tekkis lume kukkumisel autole. Asjaolud, kuidas ja mis liiklusmärke eirates jõudis kannatanu auto spordikeskuse territooriumile, on teisejärgulised küsimuse osas, mille üle pooled vaidlevad.
15.Hageja ega kannatanu ei tõendanud, et nimetatud kahjud tekkisid sündmuskohal sündmuse tagajärjel just selles ulatuses nagu kohus otsuses põhjendas. Kostja ei eitanud sündmuse toimumist, lumi kukkus autole ja tõenäoliselt võis tekitada kahjustusi. Kui kindlustusseltsis on sisemiselt kehtestanud reeglid, et kahju suuruse võib määrata hiljem ja teises kohas, on see kindlustusseltsi sisemise töökorralduse küsimus niikaua, kui selts tegeleb kahjude hüvitamisega. Kui sõidukile tekitatud kahjusid hakatakse kohtu kaudu välja nõudma kolmandalt isikult, peab tekkinud kahju ulatus olema tõendatud. Samuti peab olema tõendatud, et just antud sündmuskohal tekkis sellises ulatuses kahju. Kannatanu ja hageja ei kutsunud kohale ühtegi sõltumatud tunnistajat (politsei, munitsipaalpolitsei) ja ei esitanud ühtegi tõendit, et väidetav kahju tekkis sündmuskohal just sellises ulatuses, nagu hageja kostjalt nõuab. Teeaugus auto rehvi vm osa lõhkumisel ei tohi sündmuskohalt lahkuda ja sündmuse tagajärje fikseerimiseks tuleb kohale kutsuda politsei, kui soovitakse nõuda tee omanikult tekkinud kahju. Seadus ei ütle, et lume kukkumisel autole ei pea käituma samamoodi.
16.Kohus ei arvestanud, et kannatanu, hageja ega hageja esindaja ei ole antud juhtumi juures erapooletud tunnistajad ja saa asendada näiteks politseid. Kannatanu huvi on, et talle hüvitataks kõik auto kahjustused, mis tekkisid seoses kahjujuhtumiga, aga suure tõenäosusega ka need kahjud, mis võisid sõidukil olla enne kahju tekkimist (värvikriimustused, klaasimõrad jne), samuti võimalikud hiljem tekkinud kahjustused, mis võisid tekkida sõiduki viimisel kohta, kus hiljem tehti pildid. Tõenditeks ei ole kannatanu ega muude asjast huvitatud isikute ütlused ega mujal kui sündmuskohal erapooletu tunnistaja tehtud fotod või muu visuaalne tõendusmaterjal. Videovalvekaamerast oli näha sündmuse toimumine, kuid midagi rohkemat ei olnud selle najal võimalik otsustada, kuna sõiduk oli pargitud kaamera poolt vaadatuna puu taha ja tagumise otsaga kaamera poole. Seda kinnitas ka tunnistaja J. P oma ütlustes. Videosalvestis ei ole tänaseks säilinud. Hageja ei tõendanud kahju ulatust ja kohtu järeldused on ekslikud. Hilisem remondiarve ilma eelnevalt kahju ulatuse tõendamiseta ei ole iseseisev tõendusmaterjal kahju ulatuse tõendamiseks.
Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Maakohus ei leidnud otsuses, et kostja nõustus kahju suurusega. Vastupidi, kohus märkis otsuses selgelt, et pooled vaidlevad kahjuhüvitise suuruse üle. Samuti ei asunud maakohus seisukohale, et kostja tunnistas nõuet 1/3 ulatuses. Sellekohased apellatsioonkaebuse väited ei ole õiged.
22.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks hageja tõendanud vaidlusaluse kahju tekkimist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja kahju suurust. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas tõendid selle kohta, kus ja milliseid kahjustusi sai auto katuselt kukkunud lume tõttu ning kui palju maksis nende kõrvaldamine (sõiduki remont). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Kostja seda teinud ei ole.
23.Kostja ei vaidle vastu sellele, et lumi kukkus XXXX asuvalt hoonelt sõidukile peale ja ta möönab, et sellega võis tekkida sõidukile kahjustusi. Samas ei ole ta tõendanud, et kahjujuhtumi kirjelduses kajastatud ja ülevaatuse käigus tehtud fotodelt nähtuvad kahjustused olid sõidukil olemas varem või tekkisid hiljem, nagu ta üldsõnaliselt väidab.
24.TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostja leiab ebaõigesti, et kannatanu või hageja oleks pidanud kutsuma sündmuskohale sõltumatud tunnistajad (politsei, munitsipaalpolitsei) ja tõendiks võiks olla üksnes selliste isikute poolt antud ütlused ja sündmuskohal tehtud fotod. Seadus seda ei sätesta. Asjaolu, et tunnistaja J. P on sõidukit kasutav isik ja M.A hagejaga seotud äriühingu töötaja, ei muuda nende ütlusi iseenesest ebausaldusväärseks.
25.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus on eeltoodut järginud. Kohus leidis õigesti, et remondikalkulatsioonil (arvel) märgitud remonditööd langevad kokku kirjalikes tõendites ja tunnistajate ütlustes kirjeldatud sõiduki
kahjustustega ja need olid vajalikud sõiduki taastamiseks. Hageja on kahju suurust tõendanud.
26.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
27.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tõendi tagastamine Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab kostjale 20.12.2013 menetlusdokumendile lisatud tõendi, kuna TsMS § 647 lg 1 alusel võis kostja esitada käesolevas menetlusstaadiumis üksnes avaldusi ja seisukohti, mitte uusi tõendeid, mida ringkonnakohus selgitas ka oma 09.12.2013 kirjas menetlusosalistele. Pealegi ei taotlenud kostja selle asja juurde võtmist. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta 20.12.2013 menetlusdokumendis esitatud seisukohad, mida apellatsioonkaebuses ei märgitud. TsMS § 634 lg 1 järgi võib apellant kaebust täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. See tähtaeg on möödunud.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.