Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

tekkinud kahju eest terves ulatuses. Võlgnik tunnistab nõuet 1/3 ulatuses, kuid mingeid makseid hagejale käesoleva hetke seisuga ei ole tehtud. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 492 lg 1 ja § 1059 alusel sõiduki Audi omanikule tekkinud ja hageja poolt hüvitatud varalise kahju eest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2652,58 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista leides, et see on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on Pirita Spordikeskuse hoovi sissesõidul liiklusmärk lisatahvliga „Sissesõit keelatud“ ja „Välja arvatud territooriumi valdaja loal“. Kannatanu, kellele hageja kahju hüvitas, eiras liiklusmärki ja sõitis spordikeskuse hoovi, kuhu tal ei olnud luba sõitmiseks antud ning parkis sõiduki Rummu tee 3 kõrvalhoone äärde paralleelselt hoonega. Oma tegevusega esiteks rikkus kannatanu tahtlikult liikluseeskirja ja hoovi sissesõitu keelava märgi alt läbi sõites võttis ühtlasi ka vastutuse märgi mõjualas võimalikke ohtude eest. Teiseks parkis kannatanu sõiduki sellisesse kohta, kus on võimalik lume ja jää allakukkumise oht katuselt. Kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele ja suurendas sellega kindlustusriski. Nimetatud asjaolu annab alust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lõike 1 alusel. Õnnetuspaigale kannatanu politseid ja hoone omaniku esindajat ei kutsunud ega fikseerinud kohapeal tekkinud olukorda ja kahjusid. Fotod ei ole tehtud sündmuskohal, mistõttu on ka sõiduki vigastused küsitavad. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1059 sätestab, et ehitisaluse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, väljaarvatud juhul kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanud tegevus. Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 sätestas, et kinnisasja või ehitise omanik peab kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustusest. Vaidlust ei ole, et sõiduki Audi registreerimismärgiga XXX kindlustamiseks oli kahjujuhtumi toimumise hetkel sõlmitud XXXsõidukikindlustuse leping, et väljastatud oli poliis nr XXX ning, et antud lepingu alusel on XXXAS tasunud XXX OÜ-le sõiduki taastusremondi eest 2652,58 eurot. Vaidlust ei ole ka hagiavalduses märgitud kahjujuhtumi toimumise üle. Pooled vaidlevad kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse üle. Kahjuteatest, kahjujuhtumi kirjeldusest ja fotodelt nähtub, et 15.12.2010 kell 12.04 XXX kasutuses olevale sõidukile Audi registreerimismärgiga XXXRummu tee 3 hoone katuselt kukkunud lumi lõhkus auto esiklaasi, kere ja salongi laes olevad tuled. Pirita Spordikeskuse kirjast 21.12.2010 nr 1-5/54 nähtub, et tunnistaja XXXeiras Pirita Spordikeskuse territooriumil Rummu tee 3 üles pandud liiklusmärki „sissesõit keelatud“ ja parkis sõiduki selleks mitte ettenähtud kohale, mistõttu hoone valdaja ei pea ennast sõidukiga Audi registreerimismärgiga XXX15.12.2010 toimunud kahjujuhtumis, kus maja katuselt kukkusid lumi ja jää sõidukile. Tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustest nähtub, et ta sõitis Rummu tee 3 hoovi kalmistu poolt, kus tee oli lumest puhastatud ja sissesõitu keelav liiklusmärk puudus ning parkis sõiduki töökoha hoovi. Hoone ümber ei olnud linte, millest oleks nähtunud, et tegemist on ohtliku alaga. Hoonest väljudes nägi ta, et sõiduk on lume all. Tunnistaja teavitas juhtunust spordikeskuse administraatorit ja direktori astetäitjat, koos administraatoriga vaatasid nad valvekaamera videot, millelt nähtus lume kukkumine sõidukile. Sõidukile tekkinud kahjustusi nägi ta pärast sõiduki lumest puhastamist. Tunnistaja teavitas juhtunust kindlustusandjat ja viis sõiduki

kindlustusandja juurde, kus tehti fotod ja fikseeriti kahju. Seejärel viis ta sõiduki Audi registreerimismärgiga XXXesindusse remonti. Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt pöördus klient XXXkohe pärast kahjujuhtumi toimumist kahjukäsitlusse, kus tunnistaja vaatas sõiduki üle ja tegi fotod. Sõiduki vigastused vastasid juhtumi kirjeldusele ning sõiduki klaasi ja kapoti vahel oli näha lund ja jäätükke. Lisaks välisvigastustele katuse esiosal ja klaasil, oli sõiduki salongis purunenud laevalgustid. Tunnistaja vaatas üle ka remondikalkulatsiooni ja arve, milles märgitud tööd olid sõiduki vigastuste kõrvaldamiseks põhjendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta päringu hoone valdajale, kes videosalvestist tunnistajale ei saatnud, kuid sündmust ei eitanud. Eelpool nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et sõiduki Audi registreerimismärgiga XXX kahjustused põhjustasid Pirita Spordikeskuse hoonelt Rummu tee 3 Tallinnas sõiduki katusele, esiklaasile ja kapotile kukkunud lumi ja jää. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Remondikalkulatsiooniga on tõendatud, et sõidukile Audi registreerimismärgiga XXXteostati remonditöid, mis langevad kokku kirjalikes tõendites ja tunnistajate ütlustes kirjeldatud sõiduki kahjustustega ja olid kohtu hinnangul vajalikud sõiduki taastamiseks. Remonditööde eest on esitatud hagejale arve kokku 2652,58 eurot, millest on maha võetud omavastutus 266,30 eurot. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades ei ole kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa ebamõistlikult suur. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohtuhoiatuse ja Tallinna Spordi- ja Transpordiameti vastusega tagasinõudele on tõendatud, et kostja ei ole kohtuväliselt hageja nõuet rahuldanud. Eeltoodud tõenditega kogumis on hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 1050 lg 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seega peab kostja vastutusest vabanemiseks või kahjuhüvitise vähendamiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja ei ole tõendanud, et tunnistaja XXX kasutuses olnud sõiduki kahjustused oleksid tekkinud muul moel või muul ajal või kahju oleks põhjustatud keelatud alale parkimise tõttu. Kahjujuhtumi ajal kehtinud liikluseeskirja kohaselt keelab liiklusmärk „sissesõidu keeld“ kõigi sõidukite edasisõidu, sama liiklusmärk lisatahvliga „välja arvatud territooriumi valdaja loal“, keelab territooriumi valdaja luba mitteomavate sõidukite edasisõidu. Antud liiklusmärk ei ole eraldi ega koos lisatahvliga parkimist korraldavaks liiklusmärgiks. Tunnistaja XXXütluste kohaselt sõitis ta hoovi Pirita kalmistu poolselt teelt, kus ei olnud alale sissesõitu keelavat liiklusmärki ning hoone ümber ei olnud linte ega märgistust, millest tunnistaja võinuks järeldada, et hoone juures sõiduki parkimine on ohtlik. Kostja ei ole tunnistaja ütlusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Järelikult ei rikkunud XXXliiklusmärgi „sissesõidu keeld“ nõudeid ega parkimist korraldavaid märke või märgistusi nende puudumise tõttu. Seega ei põhjustanud XXXtegevus kahju ning kahjuhüvitise vähendamiseks alust ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.