Abi Kapital Grupp OÜ hagi Anton Kalinini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
320,62 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anton Kalinin apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Anton Kalinin (IK: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013.a otsus muutmata ja Anton Kalinini apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Anton Kalinini kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Vastustaja (hageja): OÜ Abi Kapital Grupp 11308362), volitatud esindaja Margus Rebane
(RK:
kantud
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Anton Kalinin (kostja) vastu õppelepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Erahariduskeskus AS 20. juulil 2009 õppelepingu nr nar-0278/2009 (edaspidi leping). Kostja asus õppima ärijuhtimise erialale. Kostja kohustus osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. Vastavalt lepingu p-le 3.4 kohustus kostja tasuma iga õppeaasta alguses õppeaasta alustamise tasu. 26. juulil 2010 esitas Erahariduskeskus AS kostjale arve summas 274,82 eurot 2010/2011 õppeaasta alustamise eest. Arve tasumise tähtaeg oli 10. september 2010. Kostja nimetatud arvet ei tasunud ega lõpetanud omalt poolt lepingut. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 26. augusti 2011 käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. Õppemaksu suurus tulenes lepingust ning võis igas õppeaastas suureneda maksimaalselt 10 %. Aastal 2010/2011 AS Erahariduskeskus seda õigust ei kasutanud ja kostjalt nõutav tasu oli sama suur kui eelmisel aastal. Erahariduskeskus AS ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel sõlmiti 3. veebruaril 2010 nõuete loovutamise raamleping nr 1002/18. Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS
13.oktoobril 2011 nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja esitas 24. aprillil 2012 kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. juuni 2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 274,82 eurot, 22. juuni 2012 seisuga arvestatud viivis 34,31 eurot ning alates 23. juuni 2012 viivis 7 % põhivõlast aastas kuni põhinõude täitmiseni, jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi aluseks olev kokkulepe tühine ega too seetõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. Õppelepingu p 3.5, millest kostjal tuleb õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustus, on tüüptingimus ja VÕS § 35 lg-te 1 ja 2 kohaselt tühine. Õppelepingu p 3.5 kahjustab tarbijast kostjat ebamõistlikult VÕS § 42 lg 3 p 15 ja § 44 tähenduses ning on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel, kuna annab AS-le Erahariduskeskus õiguse määrata õppeaasta alustamise tasu vastava õppeaasta alguses ilma, et kostjal oleks sel juhul õigus õppelepingut lõpetada. Lepingu sõlmimisel ei saanud kostja teada, et igal aastal tuleb lisaks õppemaksule tasuda täiendavalt igal aastal kallinevat õppeaasta alustamise tasu. Kostja eeldas, et teise õppeaasta eest on nimetatud tasu oluliselt väiksem kui esimese õppeaasta eest. Hageja väide õppemaksu suurenemise võimalusest ainult 10 % on seotud ainult õppemaksu, mitte õppeaasta alustamise tasuga õppelepingu üldtingimuste p-i 4.1. kohaselt. Enne õppeaasta alustamise tasu maksmiseks määratud tähtpäeva esitas kostja avalduse akadeemilise puhkuse võtmiseks. Seega oli Erahariduskeskus AS teadlik, et kostja ei saa 2010/2011 õppeaastal teenuseid. Kuna oli teada et kostja sel aastal ei õpi, oli tasu nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 2 mõttes.
Juhuks, kui kohus hagi rahuldab esitas kostja taotluse viivise vähendamiseks halva majandusliku seisundi tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013 otsusega rahuldas kohus Abi Kapital Grupp OÜ hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 309,55 eurot, millest 274,82 eurot on sissenõutavaks muutunud põhivõla summa, 34,73 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise 7 % aastas põhinõudelt alates 1. juulist 2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt riigituludesse riigilõivu näol välja 11,09 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas kostja 3. septembril 2010 avalduse isiklikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 10. septembrist 2010 (tl 84). Vastavalt akadeemilise puhkuse eeskirja (tl 85-86) p-le 3 tuleb akadeemilise puhkuse avaldus esitada vähemalt kaks nädalat enne soovitud akadeemilisele puhkusele mineku kuupäeva. Sama eeskirja p-i 4 kohaselt, kui akadeemilise puhkuse avaldus on esitatud vähem kui 30 päeva enne õppeaasta algust, tuleb akadeemilisele puhkusele minekuks tasuda õppeaasta alustamise tasu. Asjakohatu on kostja väide, et ta ei olnud tutvustatud akadeemilise puhkuse eeskirjaga. Eeskiri oli kinnitatud 28. augustil 2009, seega kostjal oli piisavat aega eeskirjaga tutvuda ja akadeemilise puhkuse võtmise soovil pidi ta ise aktiivselt välja selgitama selle võtmise reeglid. Kostja esitas avalduse akadeemilise puhkuse saamiseks alles 3. septembril 2010, kui õppeaasta oli juba alanud. Õppeaasta alustamise tasu maksmisest vabastamiseks pidi ta esitama avalduse hiljemalt 2. augustil 2010. Vastavalt õppelepingu üldtingimuste (tl 78-79) p-le 4.6 kohustub üliõpilane tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. Üliõpilane on vabastatud õppemaksu tasumisest akadeemilise puhkuse ajal, kui ta ei osale õppetöös ning ei soorita eksameid ega arvestusi. Õppelepingu üldtingimused on õppelepingu lahutamata osa (õppelepingu nr nar-0278/2009 punkt 1.1 /tl 12. Lähtudes õppelepingu nr nar-0278/2009 punktis 3.5 ja akadeemilise puhkuse eeskirja p-des 3 ja 4 sätestatust koosmõjus ei ole antud asja arutamisel kostja suhtes õppelepingu üldtingimuste p-i 4.6 teises lauses sätestatud kohaldatav. Kuna kostja poolt ei olnud avaldus akadeemilisele puhkusele lubamiseks esitatud tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu maksmist. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et õppelepingu punkt 3.5 on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Õige on hageja väide, et AS-l Erahariduskeskus ei ole õigust õppemaksu meelevaldselt ühepoolselt muuta. Õppemaksu suurus on lepingus fikseeritud ja samuti on fikseeritud ka selle suurenemise võimalus - maksimaalselt 10% eelmise õppeaasta tasust. Seega on lepingut sõlmides kostjal võimalik ette näha ja arvestada võimaliku õppemaksu suurusega. Kostja ei esitanud enne 2010/2011 õppeaasta algust avaldust lepingu lõpetamiseks. Lepingus on kostja allkiri, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õppelepingu p-s 3.5 sätestatud tingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ega selle sisu mõjutada. Puuduvad mingid märkused ka lepingus. Õppeaasta alustamise tasu nõudmine ei ole heade kommetega vastuolus, kuna õppeasutuses on sätestatud konkreetsed reeglid, kuidas ja mis tingimusel vabastatakse üliõpilane õppeaasta alustamise tasu maksmisest, samuti üliõpilasel on õigus lõpetada lepingut. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei tõendanud akadeemilise puhkuse eeskirja kehtivust. Kohtule esitatud akadeemilise puhkuse eeskirja kohaselt (tl 85), see on kinnitatud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppedirektori Krista Tuuliku poolt 28. augustil 2009. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, on hagejal õigus nõuda temalt ka viivise tasumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas Viru Maakohtu 29. jaanuari 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldamata jätta ja menetluskulud mõista välja vastustajalt. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on akadeemilise puhkuse eeskiri VÕS § 35 lg-te 1 ja 2 järgi tüüptingimus. Nimetatud eeskirja kasutab Erahariduskeskus AS оmа õрilаstе suhtes, kes pole võimеlisеd mõjutаmа tingimuste sisu. Erahariduskeskus AS-i ja apellandi vahel sõlmitud õрреlерingus puudub viide Akadeemilise puhkuse eeskirjale ja apellant polnud teadlik nende tingimuste sisust. Maakohus tugineb küll Akadeemilise puhkuse eeskirja p-le 4, kuid ei ole tuvastanud, kas apellandil oli võimalik selle punkti sisust teada saada. Nimetatud punkt kehtib alates 1. juulist 2010. Ei ole mõistlik eeldada, et suve vaheajal sai apellandile teatavaks, et alates 1. juulist 2010 kehtib selline regulatsioon; 2) on õppelepingu p 3.5. tüüptingimus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et tingimus oli poolte vahel eraldi läbi räägitud. Lepingutingimuse tüüptingimusena kvalifitseerimisel ei oma tähtsust poolte allkirjad ega märkused dokumendis; 3) kahjustab õppelepingu p 3.5 apellanti ebamõistlikult ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tegemist tühise tüüptingimusega. Lepingu p-i 3.5 kohaselt оn Erahariduskeskus AS-il õigus nõudа õрреааstа alustamise tasu igal aastal оmа äranägemisel viitades ainult ЕНK nõukоgu otsusele. Hageja ei tõеndаnud, et apellandil oli õigus õрреlерingust loobuda õрреааstа alustamise tasuga mittеnõustumisеl. Viide õрреmаksu suurenemise piiridele оn seotud ainult õрреmаksugа, aga mitte õрреааstа alustamise tasuga. Hageja ei tõеndаnud õрреааstа alustamise tasu suuruse mõistlikkust; 4) ei ole kohus рõhjеndаnud оmа järeldust, et üliõрilаsеl оn õigus lõреtаdа lepingut; 5) on Erahariduskeskus AS-i nõuе õрреааstа alustamise tasu saamiseks vastuolus hea usu рõhimõttеgа; 6) ei ole hageja poolt esitatud Akadeemilise puhkuse eeskirja alusel võimаlik hinnata eeskirja kehtivust. Nimetatud dokument ei ole allkirjastatud Еttеvõtluskõrgkооli Mainori õрреdirеktоri K. Tuuliku poolt, samuti puuduvad tõеndid, mille alusel saaks tuvastada eeskirja kinnitamist K. Tuuliku poolt. Seega tuvastas kohus asjaolud hageja poolt esitatud tõеndi alusel, mis ei ole esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning rikkus sellega TsMS § 229 lg-t 1.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustajal õppelepingu alusel õigust õppemaksu meelevaldselt ühepoolselt muuta ega suurendada seda rohkem kui 10 % eelmise õppeaasta tasuga võrreldes. Seega oli lepingut sõlmides apellandil võimalik arvestada võimaliku õppemaksu suurusega. Vaidlusalune arve on esitatud 2010/2011 õppeaasta alustamise eest. Kohatud apellandi väited selle kohta, et õppeaasta alustamise tasu ühepoolne muutmine on teda kui tarbijat ebamõistlikult kahjustanud. Nimetatud tasu ei suurendatud sel õppeaastal ja seega ei saanud see kuidagi ka apellanti kahjustada; 2) kuna nimetatud tasu reaalselt muudetud ei ole, puudub vajadus apellandi vastuväite analüüsimiseks, mille kohaselt ei kehti õppemaksu suuruse muutmise piirang (10 % aastas) õppeaasta alustamise tasu osas; 3) ei ole 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu nõudmine hea usu põhimõtte vastane. Apellant on teinud avalduse akadeemilisele puhkusele minekuks pärast õppeaasta algust ning pärast
õppeaasta alustamise tasu maksmise tähtaja möödumist. Seega oli apellandil õppelepingust tulenevalt kohustus tasuda õppeaasta alustamise tasu. Akadeemilisele puhusele mineku soovi avaldamise hetkeks oli möödunud apellandi poolt õppeaasta alustamise tasu maksetähtaeg ning avalduse tegemine vastavat kohustust ei tühista; 4) on kohatud apellandi väited selle kohta, et vastustaja on pahauskselt käitunud ning puudusid kulutused üliõpilaste vastuvõtmisele jms. Ettevalmistused õppeperioodiks ei seisne üksnes üliõpilaste vastuvõtmises, vaid ka õppejõudude palkamises (nende töökoormuse arvestamine), õpperuumide ettevalmistamises jms. Isegi kui apellant väidab, et ta ei teadnud, et akadeemilise puhkuse avaldus tuleb õigeaegselt esitada, siis ei saa see kuidagi mõjutada lepingust tulevat maksekohustust; 5) ei ole apellant kunagi avaldanud soovi lepingut lõpetada. Apellant lihtsalt jättis oma kohustused täitmata ja ülikool lõpetas lepingu ühepoolselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, samuti kohtu põhjendustega seaduse kohaldamisel, ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Õiged on iseenesest apellandi seisukohad, et õppelepingu üldtingimuste ja akadeemilise puhkuse eeskirjas sätestatu näol on tegemist tüüptingimustega. Seejuures on õppelepingu nr nar-0278/2009 sätted käsitatavad tüüptingimustena osaliselt. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et õppelepingu nr nar-0278/2009 p 3.5 puhul on samuti tegemist tüüptingimusega, kuna nimetatud punktis viidatakse õppeaasta alustamise tasu määramise alusena õppelepingu üldtingimustele ja AS Erahariduskeskus (EHK) nõukogu otsusele. Sellest järeldub, et õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustuse tekkimine ega selle suurus ei olnud õppelepingu poolte vaheliste läbirääkimiste esemeks, vaid kõnealused tingimused kehtestas AS Erahariduskeskus. Apellant (kostja) avaldas nõustumust nende tingimustega lepingule alla kirjutades. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine juhul, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus pidada õppelepingu p 3.5 tüüptingimusena tühiseks. Õppelepingu p-dest 3.1 – 3.5 järelduvalt koosnesid üliõpilase poolt tasumisele kuuluvad summad eri komponentidest (sh nii õppeaasta alustamise tasu kui ka iga-aastaselt lisanduv õppeaasta alustamise tasu). Sama tuleneb ka Üldtingimuste p-st 4.2. Seega on kostja kaudselt vaidlustanud AS Erahariduskeskus poolt osutatud teenuse eest maksmisele kuuluva tasu suuruse ja arvestamise alused.
8.Ringkonnakohtu arvates puudub põhjendus pidada ebamõistlikult kahjustavaks tingimust, mille kohaselt eraõigusliku kõrgkooli üliõpilane on endale võtnud lepinguga kohustuse maksta iga õppeaasta alguseks nn õppeaasta alustamise tasu. Ebamõistlikult kahjustav ei ole iseenesest tingimus, mille kohaselt tasu suuruse määrab teenuse pakkuja. Üldtingimuste p 4 kohaselt
kehtestab õppemaksupaketid, ainepunkti hinnad, õppeaasta alustamise tasu ja õppemaksu tasumise tähtajad EHK nõukogu vähemalt 90 päeva enne järgmise õppeaasta algust ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Ühepoolselt võis EHK nõukogu otsusel õppemaksu kahe õppeaasta vahel tõsta kuni 10 % ulatuses. Vastustaja (hageja) ei ole vaidlustanud, et Üldtingimuste p-s 4.1 sätestatud piirang õppemaksu suurendamisele kehtis ka õppeaasta alustamise tasu kohta, kuna nimetatud tasu tuli käsitada õppemaksu ühe komponendina. Seega oli õppemaksu suurus, sh õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustus, apellandile piisavalt ettenähtav ja tal oli võimalik sellega arvestada. Õppelepingu nr nar-0278/2009 p 3.4 kohaselt tuli kostjal (apellandil) 2009/2010. õppeaastal õppima asudes tasuda õppeaasta alustamise tasu 4300 krooni. AS Erahariduskeskus poolt kostjale 26.07.2010.a esitatud arve nr 201005949 kohaselt tuli kostjal ka 2010/2011 õppeaastal tasuda õppeaasta alustamise tasu samas suuruses, s.o summas 4300 krooni. Seega ei tõstetud õppeaasta alustamise tasu suurust ning asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, nagu kahjustaks tema õigusi ebamõistlikult õppeaasta alustamise tasu ühepoolne suurendamine.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja (apellant) pidi olema teadlik oma kohustusest tasuda õppeaasta alustamise tasu tulenevalt õppelepingu nr nar-0278/2009 p-s 3.5 sätestatust. Nimetatud sätte kohaselt tuli üliõpilasel tasuda alates teisest õppeaastast iga õppeaasta alguses hiljemalt jooksva aasta 31. augustiks õppeaasta alustamise tasu vastavalt õppelepingu üldtingimuste punktis 4.1 viidatud EHK nõukogu otsusele. Vastavalt õppelepingu üldtingimuste punktile 2.1 algas õppeaasta sügissemestril
1.septembrist. Maakohus on tuvastanud ning apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja (apellant) esitas avalduse isiklikel põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamiseks 3. septembril 2010.a. Seega oli avalduse esitamise ajaks õppeaasta alanud.
10.Pooltevahelisi suhteid reguleeris lisaks õppelepingule nr nar-0278/2009 ja eelviidatud Üldtingimustele ka akadeemilise puhkuse eeskiri. Kõnealune eeskiri on kinnitatud 28.08.2009.a. Akadeemilise puhkuse eeskirjas reguleeriti muuhulgas kohustust tasuda õppeaasta alustamise tasu olukorras, kus üliõpilane on esitanud avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks. Eeskirja p 4 kohaselt tuleb üliõpilasel tasuda õppeaasta alustamise tasu ka juhul, kui ta on esitanud akadeemilise puhkuse avalduse vähem kui 30 päeva enne õppeaasta algust. Õige on apellandi poolt märgitu, et vastavalt eeskirja tekstist (t lk 85) nähtuvale on akadeemilise puhkuse eeskirja p 4 kehtiv alates 01.07.2010.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas teavitati üliõpilasi akadeemilise puhkuse eeskirja muudatustest, sh millal sai või pidi apellant teada saama eeskirja p 4 muutmisest või kehtestamisest.
11.Eelöeldu ei anna siiski alust asuda seisukohale, et olukorras, kus apellant esitas avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks 03. septembril 2010.a, ei olnud EHK-l õigus nõuda temalt 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu. Ringkonnakohus on eelpool juba korduvalt viidanud, et õppelepingu nr nar-0278/2009 punkti 3.5 järgi oli apellant teadlik oma kohustusest tasuda õppeaasta alustamise tasu iga jooksva aasta 31. augustiks. AS Erahariduskeskus on oma 26.07.2010.a koostatud arvega seda tähtaega ühepoolselt pikendanud 10. septembrini. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kostjal ei tekkinud õigust keelduda tasumast 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu olukorras, kus ta esitas avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks pärast õppeaasta algust. Kuna akadeemilise puhkuse eeskiri ei välista hageja nõude esitamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida apellandi väiteid selle kohta, kas nimetatud eeskiri oli EHK pädevate organite poolt nõuetekohaselt kinnitatud ja kehtiv. Kolleegium jääb selle juurde, et akadeemilise puhkuse eeskiri käesoleval juhul pooltevahelise võlasuhte tekkimist ega kostja (apellandi) kohustuste ulatust ei mõjutanud. Eeskiri kinnitab, et akadeemilise puhkuse avalduse
õigeaegse esitamise korral oli üliõpilasel võimalik vältida õppeaasta alustamise tasu maksmise kohustuse tekkimist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väitega, nagu oleks 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt tuleks võlasuhtele jätta kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Puudub alus lugeda hageja nõude teostamist hea usu põhimõtte vastaseks või vastuvõetamatuks olukorras, kus kostja esitas avalduse akadeemilisele puhkusele jäämiseks alles pärast õppeaasta algust. Käesoleva asja lahendamisel ei ole vaidlust selles, kas ja missugustel alustel oli üliõpilasel võimalik õppeleping üles öelda, sh juhul, kui ta ei ole enam võimeline tasuma õppemaksu. Ringkonnakohus märgib siiski, et õppelepingut tuleb käsitada VÕS § 195 lg 3 mõttes kestvuslepinguna. Seega saab lähtuda sellest, et lisaks õppelepingu üldtingimuste p-des 5 ja 7 sätestatud alustele oli apellandil (kostjal) võimalik õppeleping üles öelda VÕS §-de 195 ja 196 alusel, arvestades lepingu olemust (kindla tähtajata õppeleping, kus poolte vastastikuseid kohustusi täpsustati jooksvalt üldjuhul ühe õppeaasta kaupa).
12.Kostja esitas maakohtu menetluses ka taotluse viivise vähendamiseks oma halva majandusliku seisundi tõttu, mille kohta maakohus ei ole oma otsuses seisukohta võtnud, rikkudes seega TsMS § 442 lg-s 5 sätestatut. Tõendina oma majandusliku seisundi kohta esitas kostja (apellant) Töötukassa teatise, mille kohaselt on kostja töötuna arvel alates 31.10.2012.a ning talle oli määratud töötutoetus kuni 25.09.2013.a. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaoludel ei ole viivise vähendamine põhjendatud ning taotlus ei kuulu rahuldamisele. Seega ei toonud maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Hageja taotles viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras 7 % aastas põhinõudelt (274,82 eurot), s.o 19,24 eurot iga viivitatud aasta kohta. See ei ületa VÕS §-de 113 ja 94 koostoimest tulenevat seadusjärgset viivisemäära, vaid jääb sellele alla. Ringkonnakohtu arvates ei anna selle viivisemäära täiendavaks vähendamiseks alust asjaolu, et kostja oli maakohtu otsuse tegemise aja seisuga töötu. Kostjalt kui tööealise ja töövõimelise isiku puhul ei tule pidada seadusjärgsest viivisest väiksemas määras viivise väljamõistmist eelduslikult üle jõu käivaks.
13.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.