Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-12-12058

Kohtu selgitus kostjale: 

kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5 ja 6).



käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /s.o 7% aastas + EKP intress summalt 11,09 (TsMS § 179 lg 9).

Kohtu selgitus hagejale: hagejal on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus annab luba edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Pärnu Maakohtu 12.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-12058 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Abi Kapital Grupp OÜ nõue A K vastu 304,33 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

Viru Maakohtule 01.07.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt A K (edaspidi kostja) ja Erahariduskeskus AS sõlmisid 20.07.2009.a. õppelepingu nr nar-0278/2009 (edaspidi leping). Kostja asus õppima ärijuhtimise erialale. Kostja kohustus osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. Vastavalt lepingu punktile 3.4 kohustus kostja tasuma iga õppeaasta alguses õppeaasta alustamise tasu. 26.07.2010.a esitas Erahariduskeskus AS kostjale arve summas 274,82 eurot 2010/2011 õppeaasta alustamise eest. Arve tasumise tähtaeg oli 10.09.2010.a. Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Kostja lepingut omalt poolt ei lõpetanud ja samas ei tasunud ka Erahariduskeskus AS poolt esitatud arvet. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 26.08.2011.a. käskkirjaga. Eksmatrikuleerimise põhjuseks oli õppemaksu tasumata jätmine. Erahariduskeskus AS ja Abi Kapital Grupp OÜ (edaspidi hageja) vahel on 03.02.2010.a. sõlmitud nõuete loovutamise raamleping nr 1002/18. Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS 13.10.2011.a. nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. 24.04.2012.a. esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Käesoleva ajani kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõudeks on: välja mõista kostjalt A K hageja OÜ Abi Kapital Grupp kasuks põhivõlgnevus summas 274,82 eurot; välja mõista kostjalt A K hageja OÜ Abi Kapital Grupp kasuks seisuga 22.06.2012.a. arvestatud viivis 34,31 eurot ning alates 23.06.2012.a. viivis 7% põhivõlast aastas kuni põhinõude täitmiseni; jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.07.2012. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kooskõlas alates 01.07.2012 kehtima hakanud TsMS § 133 lg 1 redaktsiooniga hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt TsMS §-st 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Antud juhul moodustavad kõrvalnõuded kokku 53,97 EUR:  viivis alates 11.09.2010-22.06.2012 summas 34,31 EUR (hageja poolt hagiavalduses esitatud viivis seisuga 22.06.2012) +  viivis, mis on arvestatud hagi esitamise päeva seisuga (23.06.2012-30.06.2012) summas 0,42 EUR [(8 päeva x 7%) / 365 päeva x 274,82 EUR / 100]) +  summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, mis moodustab 19,24 EUR [(365 päeva x 7%) / 365 päeva x 274,82 EUR / 100]). Seega antud asja tsiviilasja hind moodustab kokku 328,79 EUR (274,82 EUR pluss 53,97 EUR).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KIRJALIKU MENETLUSE MÄÄRAMINE (LIHTMENETLUS)

Lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2 000 €, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus 14. detsembril 2012.a määras poolte palvel lahendada edaspidi tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tulenevalt TsMS § 444 lg-test 1 ja 2 kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 4(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

Kohus on tuvastanud esitatud tõenditega, et A K ja Erahariduskeskus AS-i vahel 20.07.2009.a oli sõlmitud õppeleping nr nar-0278/2009 (tl 12-13). 26.07.2010.a esitas Erahariduskeskus AS kostjale arve summas 274,82 eurot 2010/2011 õppeaasta alustamise eest (tl 14). Arve tasumise tähtaeg oli 10.09.2010.a. Erahariduskeskus AS eksmatrikuleeris kostja 26.08.2011.a. käskkirjaga nr õ730-MK (tl 15-17). Erahariduskeskus AS ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel on 03.02.2010.a. sõlmitud nõuete loovutamise raamleping nr 1002/18 (tl 19-20). Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS 13.10.2011.a. nõude kostja vastu hagejale (tl 21). Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt õppelepingu nr nar-0278/2009 (tl 12-13) punktile 3.5 ÜLIÕPILANE kohustub alates teisest õppeaastast tasuma iga õppeaasta alguses hiljemalt jooksva aasta 31. augustiks õppeaasta alustamise tasu vastavalt õppelepingu üldtingimuste punktis 4.1 viidatud EHK nõukogu otsusele. Vastavalt AS Erahariduskeskuse 26.07.2010 arvele nr 201005949 (tl 14) pidi kostja tasuma hiljemalt 10.09.2010 õppeaasta alustamise tasu 2010/11 summas 4 300 krooni ehk 274,82 EUR. 03.09.2010 esitas kostja avalduse akadeemilise puhkuse lubamiseks isiklikel põhjustel alates 10.09.2010 (tl 84). Vastavalt akadeemilise puhkuse eeskirja (tl 85-86) punktile 3 akadeemilise puhkuse avaldus tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne soovitud akadeemilisele puhkusele mineku kuupäeva. Sama eeskirja punkti 4 kohaselt, mis kehtib alates 01.07.2010, kui akadeemilise puhkuse avaldus on esitatud vähem kui 30 päeva enne õppeaasta algust, tuleb akadeemilisele puhkusele minekuks tasuda õppeaasta alustamise tasu. Kohus leiab asjakohatuks kostja väide, et ta ei olnud tutvustatud akadeemilise puhkuse eeskirjaga. Eeskiri oli kinnitatud 28.08.2009, seega kostjal oli piisavat aega eeskirjaga tutvuda ja akadeemilise puhkuse võtmise soovil pidi ta ise aktiivselt välja selgitama selle võtmise reeglid. Vastasel juhul kannab ta riski reeglite mittejärgimisel. Kostja esitas avalduse akadeemilise puhkuse esitamiseks alles 03.09.2010, kui õppeaasta juba algas. Õppeaasta alustamise tasu maksmisest vabastamiseks pidi ta esitama avalduse hiljemalt 02.08.2010. Vastavalt õppelepingu üldtingimuste (tl 78-79) punktile 4.6 ÜLIÕPILANE kohustub tasuma õppemaksu sõltumata temapoolsest õppeplaani täitmisest. ÜLIÕPILANE on vabastatud õppemaksu tasumisest akadeemilise puhkuse ajal, kui ta ei osale õppetöös ning ei soorita eksameid ega arvestusi. Õppelepingu üldtingimused on õppelepingu lahutamata osa (õppelepingu nr nar-0278/2009 punkt 1.1 /tl 12/). Kohus leiab, et lähtudes õppelepingu nr nar-0278/2009 punktis 3.5 ja akadeemilise puhkuse eeskirja punktides 3 ja 4 sätestatud koosmõjus ei ole antud asja arutamisel kostja suhtes 5(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

õppelepingu üldtingimuste punkti 4.6 teises lauses sätestatud kohaldatav. Kuna kostja poolt avaldus akadeemilisele puhkusele lubamiseks ei olnud esitatud tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda 2010/2011 õppeaasta alustamise tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et õppelepingu punkt 3.5 on tüüptingimus ja on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 35 lg 1 tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kohus nõustub hageja seisukohaga kostja vastuväide kohta, mille kohaselt õppelepingu punkt 3.5 sätestab, et ÜLIÕPILANE kohustub alates teisest õppeaastast tasuma iga õppeaasta alguses hiljemalt 31. augustiks õppeaasta alustamise tasu vastavalt Õppelepingu üldtingimuste punktis 4.1 viidatud EHK nõukogu otsusele. Õppelepingu üldtingimuste punkt 4.1 sätestab, et õppemaksupaketid, ainepunkti hinnad, õppeaasta alustamise tasu ja Õppemaksu tasumise tähtajad kinnitab EHK nõukogu vähemalt 90 päeva enne järgmise õppeaasta algust ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Asutusel on õigus tulenevalt EHK nõukogu otsusest tõsta kahe õppeaasta vahel ühepoolselt õppemaksu suurust kuni 10%. Hagejal ei ole õppelepingu alusel õigus õppemaksu meelevaldselt ühepoolselt muuta, nagu kostja vastuväitest võib järeldada. Õppemaksu suurus on lepingus fikseeritud ja samuti on fikseeritud ka selle suurenemise võimalus - maksimaalselt 10% eelmise õppeaasta tasust. Seega on lepingut sõlmides kostjal võimalik ette näha ja arvestada võimaliku õppemaksu suurusega. Kostja ei esitanud enne 2010/2011 õppeaasta algust avalduse lepingu lõpetamiseks. Lepingus on kostja allkiri, kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et õppelepingu punktis 3.5 sätestatud tingimuse üle ei olnud võimalik läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Puuduvad mingid märkused ka lepingus. Kohus leiab ka, et õppeaasta alustamistasu nõudmine ei ole heade kommetega vastuolus, kuna õppeasutuses on sätestatud konkreetsed reeglid, kuidas ja mis tingimusel vabastatakse üliõpilane õppeaasta alustamistasu maksmisest, samuti üliõpilasel on õigus lõpetada lepingut. Kohus ei ole ka nõus kostja väitega, et hageja ei tõendanud akadeemilise puhkuse eeskirja kehtivust. Kohtule esitatud akadeemilise puhkuse eeskirja kohaselt (tl 85), see on kinnitatud Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppedirektori K Tu (T) poolt 28.08.2009. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus tõendatuks, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 274,82 eurot 2010/2011 õppeaasta alustamistasu näol, mida kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt on hagejal õigus nõuda temalt ka viivise tasumist. Õppelepingu üldtingimuste punkt 4.9 kohaselt (tl 78-79) tasumisega viivitamisel on Erahariduskeskus AS-il õigus nõuda kostjalt viivist arvestusega 7% aastas tähtajaks tasumata summalt. 30.06.2012.a. seisuga moodustab viivis 34,73 eurot:  viivis alates 11.09.2010-22.06.2012 summas 34,31 EUR (hageja poolt hagiavalduses esitatud viivis seisuga 22.06.2012) +  viivis, mis on arvestatud hagi esitamise päeva seisuga (23.06.2012-30.06.2012) summas 0,42 EUR [(8 päeva x 7%) / 365 päeva x 274,82 EUR / 100]. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivis summas 34,73 EUR. Kooskõlas TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus loeb põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis alates 01.07.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni summas 7% aastas põhisummalt 274,82 EUR.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 139 lg 1 riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-12-12058

Vastavalt RLS § 57 lg 1 hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus tuvastas, et antud asja hagihind moodustab 328,79 EUR. RLS lisa 1 kohaselt moodustab riigilõivu kuni 350 euro nõude puhul 75 eurot. Hageja tasus riigilõivu kokku summas 63,91 EUR (maksekäsu kiirmenetlus + hagiavalduse esitamisel). Seega riigilõiv on tasutud 11,09 EUR vähem. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses ja menetluskulud on jäetud täies ulatuses kostja kanda, siis kohustatud isikuks vähem tasutud riigilõivu tasumiseks on kostja, kellelt kohus mõistab riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv summas 11,09 EUR. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.