Vladimir Dedovi hagi Viktor Nazarenko vastu kahju hüvitamiseks 475 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. märtsi 2013 otsus, mida täiendati kirjeldava ja põhjendava osaga 3. juulil 2013
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Nazarenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Viktor Nazarenko (IK: XXX); esindaja vandeadvokaat Marina Valge Vastustaja (hageja): Vladimir Dedov (IK: XXX); lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2013 kohtuotsus, mida täiendati kirjeldava ja põhjendava osaga 3. juulil 2013, Viktor Nazarenkolt 221,70 euro väljamõistmise osas ja jätta hagi selles osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
2.Ülejäänud osas (253,30 euro väljamõistmises) jätta maakohtu otsus muutmata.
Rahuldada Vladimir Dedovi hagi Viktor Nazarenko vastu osaliselt.
3.2.Viktor Nazarenkolt mõista Vladimir Dedovi kasuks välja 253,30 eurot (kakssada viiskümmend
kolm eurot ja 30 senti).
4.Viktor Nazarenko apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
1.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest Vladimir Dedovi kanda 25 eurot (kakskümmend viis eurot) hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasutud ülejäänud riigilõivust (75 eurot) jätta Viktor Nazarenko kanda 53,33% ja Vladimir Dedovi kanda 46,67%. Muud maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2.Välja mõista Viktor Nazarenkolt Vladimir Dedovi kasuks menetluskulud maakohtus summas 40 eurot (nelikümmend eurot).
3.Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust jätta 25 eurot (kakskümmend viis eurot) Viktor Nazarenko kanda. Ülejäänud riigilõiv (75 eurot) jätta 53,33% ulatuses Viktor Nazarenko ja 46,67% ulatuses Vladimir Dedovi kanda. Riigi õigusabi osutamisest tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Muud ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vladimir Dedov (hageja) esitas kohtusse hagi Viktor Nazarenko (kostja) vastu hageja sõidukile liiklusõnnetusega tekitatud kahju summas 475 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 25. juunil 2012 Narva-Jõesuus kaupluse Maxima parklas liiklusõnnetus, milles kostja sõitis oma autoga tagasikäigul otsa hageja autole Mazda 6, tekitades sealjuures hageja autole kahju, mis vastavalt remondi kalkulatsioonile moodustas 949,60 eurot. Kostja autol ei olnud kehtivat liikluskindlustust. Kostja esitas 11. juulil 2012 hagejale võlakirja, milles nõustus hüvitama 50% tekitatud kahjust. Kostja kahju hüvitist hagejale ära maksnud ei ole. Tõele ei vasta kostja väited selle kohta, et pooled tellisid ühisel kokkuleppel auto tagatule, mille maksumusest peab hageja kostjale hüvitama 50%.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hageja sõidukil tõsiseid vigastusi, liiklusõnnetuse asjaolusid kohapeal ei fikseeritud. Pärast toimunud avariid ei võtnud hageja tarvitusele kõiki vajalikke abinõusid kahjustatud auto läbivaatamiseks, vigastuste
fikseerimiseks ja tagatule purunemisega seotud kulude kindlaks tegemiseks. Kostja ettepanekule käituda vastavalt liikluskindlustuse seadusele hageja ei reageerinud ja sõitis minema. Kostja ei nõustu hageja esitatud remonditööde kalkulatsiooniga, kuna auto kahjustuse hindamine toimus ilma kostja osavõtuta ning kalkulatsioonis toodud kulutused on põhjendamatult suured. Kuna hageja auto ei ole remonditud, puudub hagejal varaline kahju. Kalkulatsioonist ei nähtu, milliseid varuosasid on vaja osta auto remondiks ja kust täpsemalt tuleneb summa 553 eurot, millega põhjendatakse plekitöö ja värvimise teostamist. Kostja tellis koos hagejaga autoosade kauplusest hageja sõidukile tagatule väärtusega 110 eurot, kuid tagatule kauplusesse saabudes keeldus hageja selle vastuvõtmisest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 8. märtsi 2013 otsusega, mida täiendas kirjeldava ja põhjendava osaga 3. juulil 2013, hagi täielikult ja mõistis V. Nazarenkolt V. Dedovi kasuks välja kahju hüvitise 475 eurot. Riigilõivu osa, mis ületab veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud madalama riigilõivu määra, jättis kohus V. Dedovi kanda ja ülejäänud menetluskulud V. Nazarenko kanda. Kohus mõistis V. Nazarenkolt V. Dedovi kasuks välja menetluskulud kokku summas 185 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue tõendatud remondikalkulatsiooniga (t.l.-3); võlakirjaga (t.l.-9, tõlge t.l.-10); politsei vastusega (t.l.-38). Hageja tõendid – pretensioon ja postikviitung (t.l.-4,5, tõlge t.l.-6) ja meeldetuletus (t.l.-36, tõlge t.l.-37) ei ole asjassepuutuvad. Kostja tõendid – arve-müügitšekk (t.l.-29,53); fotod (t.l.-30); hageja allkiri (t.l.-49, tõlge t.l.-50); remondikalkulatsioon (t.l.-51) ja hageja pretensioon (t.l.-54, tõlge t.l.-55) ei lükka ümber hageja väiteid ega tõenda, et kostja ei oleks kahju tekitamises süüdi või et kahju tekitamine ei oleks õigusvastane. Hagi tuleb rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1 ja lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 1, lg 2 ja lg 5 ja hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja hageja õigusabikulud 110 eurot, kokku 185 eurot. Tasutud 100-eurosest riigilõivust jättis kohus 25 eurot hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Nazarenko esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus andis
23.septembri 2013 määrusega V. Nazarenkole riigi õigusabi apellatsioonkaebuse täiendavaks põhjendamiseks. Apellatsioonkaebuses ja selle täienduses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) nõustub apellant sellega, et autoavarii on toimunud, vastustajale kuuluv auto sai kahjustada ning pooled on kokku leppinud selliselt, et 50% remondikuludest maksab vastustaja ja 50% apellant. Apellant ei nõustu sellega, et autoavarii kahjusumma kokku on 949,60 eurot. Remondikalkulatsioon oli koostatud ilma apellandi osavõtuta. Samuti on tegemist liiga suure summaga auto tagatule vahetamise ja kaitseraua värvimise eest. Muid vigastusi autol polnud, mida kinnitab ka vastustaja oma seletuskirjas politseile; 2) on remondikalkulatsioonis lahti kirjutamata rida „varuosad 553,00 EUR“. Ei selgu, milliseid varuosi on silmas peetud; 3) on apellant maakohtus korduvalt rõhutanud seda, et ta on auto tagatule eest juba maksnud. Apellant on tasunud tagatule eest kogu summa, kuigi kokkuleppe kohaselt pidid pooled maksma tagatule eest võrdsetes osades.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei tulene apellatsioonkaebusest, millise seaduse või eeskirjaga on vastuolus remondi kalkulatsiooni koostamine apellandi osaluseta; 2) jättis maakohus õigesti arvesse võtmata asjaolu, et apellant ostis vasaku tagatule. Apellant ja vastustaja ei leppinud selles osas kokku ning antud detail võib vastustaja autole mitte sobida. Kui apellant oleks tahtnud kahju osaliselt hüvitada, oleks ta need 100 (või 110) eurot vastustajale üle andnud; 3) hõlmab auto remonttööde puhul suure osa lõpphinnast lisaks varuosade maksumusele ka töö maksumus. Seepärast kirje "Värvimine" kalkulatsioonis (358,28 eurot) hõlmab värvi maksumust, instrumentide kasutamist ja tasu töö eest; 4) sisaldab kulukirje "Varuosad" vasakpoolset tagalaternat vastustaja autole Mazda-6, 2009. aasta väljalase. Tegemist on väga kalli detailiga. Mingi muu latern autole ei sobi ning apellant ei näidanud ka teist hinda sellele detailile; 5) palus vastustaja välja mõista teise astme kohtus kantud menetluskulud - õigusabi tasu 50 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 8. märtsi 2013 kohtuotsus, mida kohus täiendas kirjeldava ja põhjendava osaga 3. juulil 2013, tuleb tühistada V. Nazarenkolt 221,70 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel ise uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. 253,30 euro väljamõistmise osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Vastavalt tuleb muuta ka maakohtu otsuse põhjendusi. Seoses hagi rahuldamise ulatuse muutmisega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust maakohtus.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusnormide väära kohaldamise, s.h tõendite ebaõige hindamise tõttu, mis on maakohtu lõppjäreldustes viinud osaliselt ebaõige kohtulahendini. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud rikkumised on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 651 lg 1 alusel ei anna ringkonnakohus oma hinnangut kõigile maakohtus esitatud väidetele, vaid kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus on jätnud kohaldamata TsMS § 405 lg-d 2 ja 3. Käesolevat asja menetleti hagihinnast tulenevalt TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluses. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-20-10 p-st 11 tulenevalt ei pea kohus lihtmenetluses järgima küll kõiki menetlusnorme, kuid peab tagama poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Arvestades asjaolu, et kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, oleks maakohus pidanud isiku tema seisukohtade väljaselgitamiseks ära kuulama või selgitama talle võimalust riigi õigusabi taotlemiseks. Kui vaidluse asjaolud on ebaselged, tuleb ka lihtmenetluse asjades korraldada kohtuistung või pool isiklikult ära kuulata. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. /.../ Praegusel juhul ei ole maakohus analüüsinud V. Nazarenko väiteid, mille kohaselt on remondikulude maksumus liiga suur, kalkulatsioonil oleva kulukirje „varuosad“
summa on tõendamata ja lahtikirjutamata. Maakohus ei ole andnud hinnangut ka kostja väitele, mille kohaselt pidi hageja kostjalt vastu võtma auto tagatule ning hüvitama poole selle maksumusest. Maakohtu otsusest puudub ka tõendite analüüs. Ainuüksi kohtuotsuse põhjenduste alguses olev tõendite loetelu ja sellele järgnev järeldus ei ole tõendite analüüsina piisav, kuna ei võimalda jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et V. Dedov nõuab V. Nazarenkolt kahju hüvitamist VÕS 1043 alusel. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg lg 1 p-i 5 alusel. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus kahju tekkimise, kahju tekitanud sündmuse ning kahju ja kahju tekitanud sündmuse vahelise põhjusliku seose osas. Võlakirjast (tlk 9 ja 10) nähtuvalt tunnistab V. Nazarenko oma süüd ning kohustust kahju 50% ulatuses hüvitada. Pooled vaidlevad üksnes kahjuhüvitise suuruse üle.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõutud kahjuhüvitise suurus on osaliselt tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool menetluses tõendama neid asjaolusid, millele rajanevad tema väited. Seega peab V. Dedov tõendama temale tekitatud kahju suurust. V. Dedovi poolt politseile esitatud seletuse (tlk 50) kohaselt said tema sõiduautol kahjustada kaitseraud ja tagumine vasak lamp. V. Nazarenko ei ole suutnud tõendada vastupidist. Remonttööde maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud 12. juuli 2012 remondikalkulatsiooni (tlk 3). Kalkulatsioonist nähtub, et plekitöö-vahetuse peale on kulunud 37,20 eurot, värvimisele 358,28 eurot, kulumaterjalile 1,12 eurot ja varuosadele 553 eurot. On eluliselt usutav, et kaitseraua kahjustuste korral on autoremondiks vajalikud plekitööd ja värvimine. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks kalkulatsiooni kulukirjeid „plekitöö-vahetus“ - 37,20 eurot, „värvimine“ - 358,28 eurot, „kulumaterjalid“ - 1,12 eurot. Ringkonnakohus ei pea aga täies osas põhjendatuks kulukirjet „varuosad“ 533 eurot. Ei kalkulatsioonist ega teistest toimikus olevatest materjalidest ei nähtu varuosade nimetusi. Seetõttu jääb arusaamatuks, missuguseid varuosasid ja millise tükihinnaga on autole paigaldatud. Apellatsioonkaebuse vastuse (tlk 125) kohaselt on varuosadeks vastustajale kuuluva auto Mazda 6 tagatuli. Jääb aga selgusetuks, kas nimetatud 553 eurot on ainult tagatule maksumus, tagatule maksumus koos paigaldusega või hõlmab see ka muid varuosi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja auto tagatuli sai kahjustada ja see tuleb välja vahetada. Pooled vaidlevad üksnes tagatule hinna üle. Apellandi avaldustest (t lk 80, 85, 117) nähtuvalt tunnistab ta tagatule maksumusena 110 eurot. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et auto tagatule tegelik maksumus on suurem. Seega hindab ringkonnakohus kahjuhüvitise väljamõistmisel auto tagatule maksumuseks 110 eurot.
11.Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja peab võtma apellandilt vastu auto tagatule ja hüvitama apellandile pool tagatule maksumusest. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi tlk 29 pöördel asuvast autopoe müüja kinnitusest, et tagatule tellimine on telefonitsi kooskõlastatud Mazda 6 omanikuga, ei piisa tuvastamaks, kelle vahel ja täpselt milles kokku lepiti. Samuti pole nimetatud dokumendil andmeid, mis võimaldaksid Mazda 6 omanikku kuidagi identifitseerida (nt allkiri). Ringkonnakohus nõustub vastustaja väitega, et menetluses pole esitatud piisavalt andmeid, mis võimaldaksid kontrollida, kas nimetatud tagatuli vastustaja autole üldse sobib. Seega jätab kohus V. Nazarenko apellatsioonkaebuse väited selles, et apellant on tagatule eest juba tasunud, arvesse võtmata.
12.Eelnevast tuleneb, et V. Dedovile tekkinud kahju tõendatud suuruseks on 506,60 eurot (37,20 + 358,28 + 1,12 + 110 = 506,60). Vaidlust ei ole, et vastavalt poolte kokkuleppele (t lk 9 ja 10) pidi V. Nazarenko V. Dedovile hüvitama 50% tekitatud kahjust. Seega peab V. Nazarenko V. Dedovile tekitatud kahju eest hüvitama 253,30 eurot (506,60 : 2 = 253,30). 13.Menetluskulud
13.1.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Maakohus jättis V. Dedovi kanda hagi esitamisel tasutud riigilõivust osa, mis
ületab veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud madalamat riigilõivu määra. Riigikohtu lahendiga nr 3-4-1-20-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Viidatud Riigikohtu lahendi p-i 77 kohaselt on V. Dedovil kuni käesoleva lahendi jõustumiseni õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi 53,33% ulatuses (253,30 : 475 x 100% = 53,33%). Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamise ulatust ja vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud jagada 75 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja muud maakohtus kantud menetluskulud (s.h õigusabikulud) jätta poolte endi kanda. Maakohus määras TsMS § 405 lg 1 p-i 3 kohaselt kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotus poolte vahel, muudab kohus ka väljamõistetavate menetluskulude suurust. Hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 53,33 x 75 : 100% = 40 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
13.2.TsMS § 639 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. V. Nazarenko tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõiv on arvestatud kõrgema riigilõivu määra järgi, kuna apellant ei esitanud apellatsioonkaebust e-toimiku vahendusel. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Seega jääb V. Nazarenko kanda 25 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Riigikohtu lahendiga nr 3-4-1-20-13 tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Viidatud Riigikohtu lahendi p-i 77 kohaselt on V. Nazarenkol kuni käesoleva lahendi jõustumiseni õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. V. Nazarenko vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kogu ulatuses, s.o 475 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades maakohtu otsuse apellandilt 221,70 euro väljamõistmise osas ehk 46,67% (221,70 : 475 x 100% = 46,67) ulatuses ja jättis tühistamata 253,30 euro väljamõistmise osas ehk 53,33% ulatuses. Seega jääb 75 eurost apellatsioonkaebuselt asutud riigilõivust TsMS § 639 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel 46,67% vastustaja ja 53,33% apellandi kanda. Vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades jäävad muud ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 639 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kulu kandnud poole enda kanda. Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2013 määrusega anti V. Nazarenkole riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutamisel tekkinud kulud jäävad riigi kanda.
13.3.Vastustaja on ringkonnakohtult taotlenud ka menetluskulude summalist kindlaksmääramist. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-20-10 p-i 12 ja nr 3-2-1-80-11 p-i 35 kohaselt kehtivad lihtmenetlusele toodud erisused ainult maakohtus ning seadus ei võimalda apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist ringkonnakohtu otsusega. Menetlusosalised saavad nõuda ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist Viru Maakohtult TsMS § 174 toodud korra järgi 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.