Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 08. märtsi 2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 08. märtsi 2013 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 ja lg 2, kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus täiendab Viru Maakohtu 08. märtsi 2013 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-12-46189 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 08. märtsi 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-46189 osa. 2(5)

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja sõidukile liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitis summas 475 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 25. juunil 2012 Narva-Jõesuus, kaupluse Maxima parklas liiklusõnnetus, milles kostja sõitis oma autoga tagasikäigul otsa hageja autole Mazda 6, tekitades sealjuures hageja autole kahju, mis vastavalt remondi kalkulatsioonile moodustas 949,60 eurot. Kostja autol ei olnud kehtivat liikluskindlustust. Hageja väitel on kostja nõustunud kahju vabatahtlikult hüvitama ning kostja on 11. juulil 2012 hagejale esitanud võlakirja, milles nõustub tasuma kahju hüvitise poole kahju osas. Samas ei ole kostja kahju hüvitist hagejale ära maksnud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei olnud hageja sõidukil tõsiseid vigastusi, liiklusõnnetuse asjaolusid kohapeal ei fikseeritud. Politseijaoskonnas 11. juulil 2012 veensid hageja ja politseitöötaja kostjat koostama võlakirja, milles kostja tunnistas oma süüd 50% ulatuses. Peale liiklusõnnetust 11. juulil 2012 tellis kostja koos hagejaga autoosade kauplusest hageja sõidukile tagatule väärtusega 110 eurot, kuid tagatule kauplusesse saabudes keeldus hageja selle vastuvõtmisest. Kostja ei nõustu hageja esitatud remonditööde kalkulatsiooniga ja leiab, et selles on põhjendamatud kulutused. Kostja on seisukohal, et kuna hageja auto ei ole remonditud, puudub hagejal varaline kahju, kalkulatsioonis märgitud summat ei saa käsitleda varalise kahjuna. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud remondikalkulatsiooniga (t.l.-3); võlakirjaga (t.l.-9, tõlge t.l.-10); politsei vastusega (t.l.-38). Hageja tõendid – pretensioon ja postikviitung (t.l.-4,5, tõlge t.l.-6) ja meeldetuletus (t.l.-36, tõlge t.l.-37) ei ole asjassepuutuvad. Kostja tõendid – arve-müügitsekk (t.l.-29,53); fotod (t.l.-30); hageja allkiri (t.l.-49, tõlge t.l.-50); remondikalkulatsioon (t.l.-51) ja hageja pretensioon (t.l.-54, tõlge t.l.-55) ei lükka ümber hageja väiteid, sealjuures ei tõenda, et kostja ei oleks kahju tekitamises süüdi või et kahju tekitamine ei oleks õigusvastane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lähtuvalt VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

3(5)

VÕS § 128 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud ning vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Lähtuvalt VÕS § 136 lg 1, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 475 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt kahju hüvitis 475 eurot. Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 12. novembril 2012 kehtinud TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kohus leiab, et hagihind moodustab 475 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, lg 2 ja lg 5, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Vastavalt hagi esitamise ajal 12. novembril 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 kuulub hagilt hinnaga kuni 500 eurot avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele riigilõiv 75 eurot, riigilõivu täismäär moodustab 100 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtu kantselei kaudu, hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot (t.l.-7,16) ning hageja õigusabikulu moodustab kokku 110 eurot (t.l.-8,39). Kohus leiab, et menetluskuludest riigilõiv, mis ületab veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud madalama riigilõivu määra, tuleb jätta hageja kanda, ning ülejäänud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3, hagi menetlemisel lihtmenetluses võib kohus ette näha menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

4(5)

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud – riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 110 eurot, kokku 185 eurot. Tasutud 100 eurost riigilõivust jääb 25 eurot hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 03.07.2013. a Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2014. a kohtuotsusega.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.