Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXX.

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX AS esitas 15.11.2013 avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja üürilepingust ja stividorilepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu kokku on 6 374,67 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatustele võlgnevust jooksul tasunud ning on võlausaldajale teatanud, et ei ole suuteline võlgnevust tasuma. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 27.11.2013 tasus võlausaldaja kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 200 eurot. 10.12.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 311,83 euro väärtuses, kohustusi on vähemalt 6 502,40 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt kuriteotunnustega tegu. Haldur ei ole esitanud teadet prokuratuurile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamise, kuivõrd vastav teade on eelnevalt esitatud võlgniku teise juhatuse liikme poolt ning kriminaalmenetlust ei algatatud. Püsiv maksejõuetus tekkis 2013.a suvel. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus võib eksisteerida, kuna võlgniku juhatuse liige XXX on võlgniku arveldusarvelt aastatel 2012-2013 kandnud enda arvele või võtnud võlgniku arvelt välja kokku 19 065,48 eurot. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 920 eurot (lisandub sotsiaalmaks 303,60 eurot) ning tehtud kulutuste hüvituseks 65 eurot (sisaldab käibemaksu). Juhul, kui avalduse menetlus lõppeb raugemisega pankrotti väljakuulutamata, palub haldur tasu ja hüvitatavad kulutused summas 311,39 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt ning ülejäänud osas summas 977,21 eurot hüvitada võlausaldaja poolt tasutud kohtudeposiidi arvelt. 14.01.2014 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, kuid täpsustas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja oli nõus ajutise halduri aruandega. Võlgnik ei vaielnud pankrotiavaldusele vastu ning nõustus ajutise halduri aruandega. 15.01.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 15.01.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 311,83 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 6 502,40 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalus võib esineda, kuid tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a suve.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 920 eurot (lisanduv sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 65 eurot. Tasu ja hüvitatavad kulutused summas 311,39 eurot palub haldur hüvitada võlgniku vara arvelt ning ülejäänud osas summas 977,21 eurot hüvitada võlausaldaja poolt tasutud kohtudeposiidi arvelt. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11,5 tundi. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Tasust 311,39 eurot kuulub hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Ülejäänud osa tasust ja kulutuste hüvitisest, summas 977,21 eurot, hüvitada ajutisele haldurile võlausaldaja XXX AS poolt 27.11.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbriga 3100057358, tasutud summa 1 200 euro arvelt. Väljamõistetud tasu ja hüvitise katteks kanda kohtudeposiidist 977,21 eurot Andres Hermeti arvelduskontole. Kuivõrd XXX AS on tasunud Harju Maakohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 200 eurot, kuid ajutisele haldurile kuulub ülekandmisele 977,21 eurot, tuleb deposiit summas 222,79 eurot tagastada XXX AS arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.