Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 15.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-13-47548/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.01.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1265

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2014. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-47548

Tsiviilasi

Artur Ärtis hagi Talis Põldma vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Artur Ärtis, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu 90503, e-post [email protected] Kostja Talis Põldma, isikukood *, elukoht *, e-post *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Artur Ärtis'e ja kostja Talis Põldma vahel 15.01.2014. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1.1.Kostja Talis Põldma kohustub tasuma hagejale Artur Ärtis põhinõude täitmiseks 200 (kakssada) eurot;

1.2.Kostja Talis Põldma kohustub tasuma hagejale Artur Ärtis hageja esindaja tasu hüvitamiseks 84,50 (kaheksakümmend neli eurot 50 senti) eurot;

1.3.Kostja Talis Põldma kohustub punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohustused kogusummas 284,50 eurot tasuma osade kaupa 3 (kolme) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest igakuiste osamaksetena 94,83 (üheksakümmend neli eurot 83 senti) eurot iga kalendrikuu 14. kuupäevaks Artur Ärtis'e pangaarvele (arveldusarve nr * *, IBAN *).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma hageja menetluskulud so esindaja tasu summas 84,50 eurot. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud, menetluse käik 11.10.2013. a esitas Artur Ärtis Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Talis Põldma vastu 345 euro saamiseks. 31.10.2013. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 13.11.2013. a vastuväite. 28.11.2013. a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti tsiviilasi üle lahendamiseks hagimenetluse korras. 29.11.2013 edastati materjal Haapsalu kohtumajale. 02.12.2013. a määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks /tlk 16-18/. 13.12.2013. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavaldus koos lisadega ning hageja menetluskulude nimekiri. Hagiavaldusega palub hageja Artur Ärtis: kostjalt Talis Põldma'lt välja mõista võlgnevus summas 300 eurot; kuulata tsiviilasja arutamisel vande all üle pooled - hageja Artur Ärtis ning Talis Põldma ja tunnistajad * * ja * *; rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei esita hagile kirjalikku vastust kohtu määratud tähtajaks või kui kostja jätab ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtu eelistungile või kohtuistungile; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja panna kõik menetluskulud kostja Talis Põldma kanda. Asja lahendamisel tagaseljaotsusega mõista Talis Põldma'lt Artur Ärtis'e kasuks välja tema kantud menetluskulud vastavalt lisatud kohtukulude nimekirjale summas 229 eurot (riigilõiv 60 € ja esindajatasu 169 €), mis kanda Artur Ärtis'e pangaarvele. 13.12.2013. a määrusega võttis kohus asja menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule seisukoht hagiavalduse osas /tlk 43-46/. 02.01.2014. a esitas kostja kohtule seisukoha hagiavalduse osas /TLk 51-52/. Kohus määras tsiviilasja arutamisele kohtuistungil 15.01.2014. a. Kompromissleping 15.01.2014. a kohtuistungil esitasid pooled kohtule poolte vahel 15.01.2014. a kirjalikult sõlmitud kompromisslepingu /tlk 64/, mille kohaselt:

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda hageja esindaja kulude hüvitamiseks 84,50 eurot ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ 11.10.2013. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv Artur Ärtis avalduse eest Talis Põldma vastu ja riigilõivu summas 15 eurot Peep Rajavere 13.12.2013. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv asjas 2-13-47548 Peep Rajavere. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud /tlk 39-41/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Artur Ärtis'ele tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 30 eurot.