Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja üürnikuna ja kostja üürileandjana sõlmisid üürilepingu 01.06.2012 XXX asuva eluruumi kasutamiseks, üürileping lõppes 14.12.2012. Hageja maksis kostjale lepingu p 4.1. järgi tagatisraha 750 eurot. Kuna leping lõppes 14.12.2012, siis tuli tagatisraha tagastada hiljemalt 12.02.2013. Kostja ei ole 2 kuu jooksul hagejale nõuet esitanud, tasaarvestust teinud väidetava nõudega. Kostja pole tagatisraha tagastanud. Hageja palub tagatisraha 750 eurot kostjalt (lk 24) välja mõista ja jätta menetluskulud, so 100 eurot riigilõiv, kostja kanda. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Lepingu lõppedes oli hagejal tasumata kommunaalkulud 363,63 eurot, kahjustatud on muru 750 eurot. Tagatisraha on mõeldud nende kahjude katteks, mis üürileandjal on üürniku ees. Ärakuulamisel märkis, et kostja nõuded on kokku 1050 eurot, millele lisanduvad veel viivised, kuid kinnitas, et pole 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest teatanud oma nendest nõuetest hageja vastu. Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 01.06.2012 üürilepingu XXX asuva eluruumi kasutamiseks ja üürileping lõppes 14.12.2012 (lisaks on selle kohta esitatud ka üürileping ja lepingu lõpetamise ja eluruumi vastuvõtmise akt). Vaidlus puudus ka selles, et hageja tasus kostjale lepingu p 4.1. järgi tagatisraha kokku 750 eurot. Kuna leping lõppes 14.12.2012, siis tuli tagatisraha tagastada hiljemalt 12.02.2013, mida kostja pole hagejale seni tagastanud. Vaidlus puudus selles, et hageja pidi lisaks üürile tasuma ka lepingu p 3.3. järgi kõrvalkulusid (elektrienergia, vee, kanalisatsiooni ja gaasi, prügiveo jm). Seega on poolte vahel VÕS 271 järgi eluruumi üürileping ning hagejal on kohustus § 271 ja § 292 lg 1 järgi maksta üüri ja kõrvalkulusid. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 308 lg 3 alusel võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole 2 kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kostja väitis, et hagejal olid tasumata lepingu lõppedes kommunaalkulud 363,63 eurot, kahjustatud on muru (lepingu järgi pidi üürnik muru niitma, milles vaidlus puudus), et tagatisraha on mõeldud nende kahjude katteks, mis üürileandjal on üürniku ees. Märgitud väide osas, mis puudutab seda, et tagatisraha on mõeldud võimalike kahjude katteks, on õige. Samas selleks, et keelduda tagatisraha tagastamisest, peab üürileandja VÕS § 308 lg 3 alusel 2 kuu jooksul teatama oma nõudest, st millel see põhineb (kahju, võlg, viivis jms) ja kui suur see on, üürniku vastu. Seega tähendab nõude esitamine VÕS § 308 lg 2 järgi sellist nõude esitamist, millest saaks saaja aru, millel see põhineb (põhjendus) ja milline on selle suurus (st kui palju teine poole võlgneb). Teiseks on võimalik üürileandjal oma nõue, mille ta on esitanud 2 kuu jooksul üürnikule lepingu lõppemisest ja millele ei saa esitada vastuväiteid, tasaarvestada üürniku nõudega kooskõlas VÕS § 197. Viimane eeldab omakorda vastava tasaarvestuse tahteavalduse tegemist teisele poolele VÕS § 198 järgi. Tasaarvestuse tahteavaldusest peab isik, kellele see tehakse (saaja), aru saama, 2 (5)

millise nõude ja millises konkreetses ulatuses tasaarvestuse tegija oma tasaarvestuse teise poole nõudele teeb. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja esitas oma selge nõude hagejale 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest ja kas ta on tasaarvestanud oma nõuet vastavasisulise selge tahteavaldusega hageja tagatisraha nõudega. VÕS § 76 lg 1 tulenevalt tuleb lepingut täita selle kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist ei ole lepinguosalistel kohustust lepingut täita, va neid kohustusi, mis tekkisid sissenõutavaks lepingu kehtivuse ajal. Seega ei ole hagejal üürnikuna pärast lepingu lõppemist 14.12.2012 kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulusid järgneva aja eest. Kuivõrd leping lõppes 14.12.2012, siis pidi kostja teatama oma nõudest hagejale hiljemalt 12.02.2013, st pidi teatama seda, milliste kohustuste täitmist ta hagejal nõuab ehk milline on hageja võlg kostja ees, mis on tekkinud lepingu kehtivuse ajal kuni selle lõppemiseni 14.12.2012. Seega pidid märgitud tähtajaks olema kostjal selge, millised võivad olla üürilepingust tulenevad kõik nõuded, sj võimalikud kahjunõuded jmt üürniku ehk hageja vastu Kostja selgitas ärakuulamisel, et lepingu lõppedes fikseerisid pooled kõik nõuded. Hageja poolt kohtule esitatud eluruumi tagastamise aktist (lk 14) ei nähtu, millised võlad on hagejal lepingu lõppedes kostja ees, millised on kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad üürilepingust. Märgitud aktist nähtuvad vaid elektriarvesti, veearvesti ja gaasiarvesti näidu seis. Seega ei ole kostja selgitus kooskõlas esitatud aktiga ning akt selliste nõuete esitamist hageja vastu ei tõenda. Kostja selgituste kohaselt (lk 84) saatis ta hagejale lepingu lõppedes arved, mille pidi hageja tasuma. Kostja vastusega koos on esitatud kostja e- kiri hagejale 19.12.2012 (lk 39, alumine ekiri), et perioodi 01.11.2012-30.11.2013 eest on tehtud arvestus gaasi eest kokku 172,54 €, lisaks on e-kirjas märgitud, et elektriarve on tasumata, et gaasiarved on näha Adven arvelt ning võlg Viimse Vesi ees on näha samuti arvelt. Seda, milline on hageja võlg vee ja elektri eest kostja ees seisuga 14.12.2012, viidatud e- kirjast ei nähtu. Kostja poolt vastusega koos kohtule esitatud arvetest Imatra Elekter (lk 42-45) nähtuvalt tuleb kostjal tasuda Imatra Elekterile 26.11.12 elektrienergia eest 91,50 €, 27.12.2012 49,86 €, 25.01.2013 119,27 €, kuid kui palju võlgneb hageja kostjale lepingu lõppemise seisuga 14.12.2012, seda ei nähtu arveist ega kostja vastavast e-kirjast. AS Viimsi Vesi arvest (lk 45) kostjale nähtub, et kostja peab maksma 16.12.2012 26,88 eurot, kuid kui palju peab maksma hageja kostjale lepingu lõppedes 14.12.2012, ei nähtu. Adven arvetest nähtuvalt peab kostja maksma gaasi eest perioodil 01.11.2012-30.11.2012 172,54 €, perioodil 01.12.2012-31.12.2012 206,12 € ja lisaks on võlg 172,54 € (lk 46-47). Hinnates kostja e-kirja (lk 39), milles kostja on märkinud gaasi eest tasu perioodil 01.11.2012-30.11.12 172,54 € ja mis ühtib ka Adven arves nr 12335700 sama perioodi eest tasumisele kuuluva summaga 172,54 €, leiab kohus, et kostja on teatanud hagejale 2012.a. novembrikuu gaasivõla suuruse 172,54 eurot. Kui palju peab hageja tasuma kostjale gaasi eest alates 01.12.2012lepingu lõppemiseni 14.12.12, ei nähtu arvest ega ka kostja e-kirjast. Kokkuvõtvalt nähtub kostja e-kirjast vaid see, et hageja 2012.a. novembrikuu võlg gaasi eest on 172,54 €, kuid ülejäänud võla suurus elektri ja vee ning gaasi eest kuni lepingu lõppemiseni peab hageja arvete alusel ise välja selgitama. Seda, et hageja võlg oleks olnud 363,63 eurot, mida kostja väitis alles 27.04.13 vastuses hagile (enam kui aasta pärast lepingu lõppemist), ei nähtu viidatud e-kirjast ega eelmainitud arvetest. Kostja on esitanud küll fotod arvestitest (lk 48-50), kuid märgitud fotod ei tõenda ei võla suurust ega nõude esitamist hagejale VÕS § 308 lg 3 järgi. 3 (5)

Hageja 21.12.2012 e-kirjalisest vastusest kostjale (lk 39) nähtub, et 1) soovis hageja kostjaga arveldada kommunaalkulud perioodi 01.11.2012-14.12.2012 eest, 2) kostja teeks üürileandjana tasaarvestuse tagatisraha arvelt ning siis peaks hageja andmetel jääma jäägiks 386,37 eurot. Hageja selgitas ärakuulamisel, et arvestas võimaliku võla välja ja palus kostjal teha vastav tasaarvestus, mida kostja ei teinud. Hageja on esitanud kohtule ka e-kirjavahetuse gaasiteenust pakkuva Adveniga (68, 71), milledes on hageja pidanud kirjavahetust võimaliku tasu suuruse üle. Lisaks on esitanud e-kirjavahetuse kostjaga 07.01.13, 13.01.13, 14.01.13, 25.12.12, 21.12.12, 19.12.12, 17.12.12, 21.12.12 (lk 72, 73-80). Viimastest e-kirjadest (lk 72, 73-80) nähtuvalt ei ole kostja oma nõudest, va 19.12.2012 e-kiri gaasivõla kohta novembris 2012 summas 172,54 eurot, hagejale teatanud, kuid milles hageja on palunud teha tasaarvestus (vt kiri 25.12.2012, lk 80). Küll aga ei nähtu nendest kirjadest, et kostja oleks oma võimalikku nõuet hageja vastu täpsustanud ja selle hagejale esitanud, va eelviidatud gaasivõla nõue 172,54 €. Seega on vaidluses kostja tõendanud vaid seda, et ta esitas hagejale lepingu lõppemisest 2 kuu jooksul, so 19.12.2012 e-kirjas 2012.a. novembrikuu gaasivõla nõude 172,54 €. Kostja on kohtule esitanud veel Adven arved (mis saadetud kostjale, lk 201, 203, 207, ka lk 47,46), kuid neis ei nähtu, kui suur oli hageja võlg oktoobris 2012 ja seisuga 14.12.12, va 2012.a. novembrikuu võlg 172,54 €. Lisaks on kostja esitanud Imatra arved elektrienergia eest (lk 202, 203, 208 ka lk 43, 47, 44), kuid ei nähtu, milline on hageja võlg 14.12.2012 kostja ees. Kostja esitas e-kirjavahetuse hagejaga (lk 204-206,209-213) millest ei nähtu, et kostja oleks esitanud oma nõude hageja vastu võla, va 12.a. novembrikuu gaasivõlga 172,54 €, tasumiseks, kuid nähtub, et hageja on teinud ettepaneku, et kostja teeks tasaarvestuse tagatisraha arvelt (e-kiri 30.11.12, lk 206). Seega kostja enda poolte esitatud e-kirjast 25.12.2012 (lk 211, alumine e-kiri) nähtub, et kostja nõuab, et hageja tasuks gaasiarve ja alles siis saab rääkida tasaarveldamisest ehk et kostja tasaarvestust ei tee. Eeltoodud hageja esitatud e-kirjavahetust Adveni ja kostjaga ning kostja esitatud e-kirjavahetust hagejaga, mis kattub ka hageja poolt esitatud e-kirjavahetusega ning esitatud arveid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja pole hagejale pärast lepingu lõppemist 14.12.12 2 kuu jooksul selgelt teatanud oma muudest nõuetest ja nende suurusest, va 2012.a. novembrikuu gaasivõlg 172,54 € , VÕS § 308 lg 3 järgi ega teinud selles osas hageja tagatisraha nõudega VÕS § 197 ja § 198 alusel selget (milline nõue millises ulatuses) tasaarvestust. Asjaolu, et kostja alles hagile esitatud vastuses, so enam kui aasta pärast lepingu lõppemist, märkis, et hageja võlgneb talle 363,63€, ei ole samastatav nõude esitamisega VÕS § 308 lg 3 järgi. Kostja on olnud hooletu oma väidetava hageja vastu suunatava nõude aluse ja suuruse väljaselgitamisel ning sellise võla ning üürileandja nõude aluse ja suuruse väljaarvestamine ei ole üürniku ehk võlgniku kohustus, kuna ei tulene seadusest ega nähtu pooltevahelisest üürilepingust. Kuna kostja pole muudest nõuetest seaduses sätestatud tähtajal (VÕS § 308 lg 3) teatanud ega teinud tähtaja jooksul teatatud nõude osas hageja tagatisraha nõudega selget tasaarvestust, siis pole hageja 750- eurone tagatisraha tagastamise nõue VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Kostja pole tagatisraha seni hagejale tagastanud, millega rikub lepingust tulenevat tagatisraha tagastamise kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 76 lg 1, § 308 lg 3 alusel kohustuse täitmist ja tagatisraha tagastamist. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagatisraha 750 eurot. Kostja väitis, et hageja võlg on 1050 €, mis koosneb aiataguse muru rajamisest 750 eurot ja kahjust 300 eurot, mis tekkis seetõttu, et hageja kolis ootamatult eluruumist välja ja mis on kostja enda tagatisraha 300€ oma üürileandja ees ning lisanduvad viivised. Kostja kinnitas, et neid nõudeid pole ta hageja vastu 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist hagejale esitanud. Seega ei 4 (5)

oma need väited ka vaidluse lahendamisel tähtust ega saa olla aluseks tagatisraha tagastamisest keeldumiseks. Mis puudutab hageja ja kostja esitatud fotosid muru kohta, siis sellel ei ole tähtsust, sest kostja kinnitas ärakuulamisel, et ta pole esitanud muru rikkumisest/hooldamata jätmisest tekkinud kahjunõuet hagejale (lk 85, 51, 69, 70). Kostja esitas AS Viimsi Vesi arve 02.10.13, Elisa Eesti AS arve 01.10.13, Elion arve 30.09.13, Eesti Keskkonnateenused AS-i arve 30.09.13, küll aga on need esitatud seoses kostja menetlusabi taotlusega ja puudutavad 2013 aastat, mistõttu neil ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Tsiviilasja hind, menetluskulude suurus TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks lihtmenetluse asjas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus välja mõista 100 eurot riigilõivu. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 ja TsMS § 162 lg 1, 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 100 eurot. Tsiviilasja hind on 750 eurot.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.