Kohtuasja number
2-13-35393
Otsuse kuupäev
13. jaanuar 2014
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
XXXOÜ hagi OÜ XXXvastu võla nõudes 674.29 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Julia Gramma [email protected]);
(e-post:
Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX; Kostja seaduslik esindaja: XXX(elukoht XXX, e-post: XXX) Kirjalik menetlus Menetlustoiming
Resolutsioon Hagi rahuldada.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte vahel on 10.07.2012 sõlmitud müügileping, mille kohaselt hageja müüs kostjale toidukaupu. Igakordse müügi kohta oli koostatud arve-saatelehed. Kaup oli kostjale üle antud arve-saatelehtedel märgitud ajal. Kauba eest jättis kostja tasumata kokku 344,47 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 344,47 eurot ja viivis, mis seisuga 05.01.2014 moodustas 344,47 eurot ning seejärel viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 344,47 eurot. Kostja vastuväited Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud müügileping on tühine. Lepingul puudub OÜ XXXjuhatuse liikme allkiri, keegi X ei ole kunagi äriühingu juhatuse liige olnud. Kostja seaduslik esindaja ei ole sellist lepingut kunagi näinud. Kostja ei eita, et ta on hagejalt kaupa saanud vastavalt hageja poolt esitatud arve-saatelehtedele. Enamus saadud kaubast oli koheselt väga lühikese realiseerimise tähtajaga ning asub hetkel kostja laos. Kostja on hagejat teavitanud, et viimane võtaks realiseerimata kauba tagasi. Kostja ei nõustu viivise nõudega, kuna viivis on tekkinud hageja enda süü tõttu. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tehing ei ole TsÜS § 86 järgi tühine, siis palub kostja et viivise arvestus toimuks vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätete kohaselt. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja tunnistab, et on kauba kätte saanud ning on jätnud selle eest tasumata. Kohus leiab, et kostja vastuväited müügilepingu tühisuse kohta on alusetud. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole märgitud kuupäeva ning lepingu on allkirjastanud kostja töötaja, mitte juhatuse liige, saab sõlmitud lepingut siiski lugeda kehtivaks. Väidetavalt kirjutati leping alla 10.07.2012, so samal päeval kui toimus kauba üle andmine, mille kohta on lisaks vormistatud arvesaateleht. Nii müügilepingule, kui arve-saatelehele kirjutas alla kostja töötaja X . Kostja kinnitas kauba kättesaamist, siis järelikult pidi ta olema teadlik ka müügilepingu sõlmimisest. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Müügilepingu näol oli tegelikult tegemist raamlepinguga, mille kohaselt vormistati igakordsel kauba üleandmisel eraldi arve-saateleht.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on esitanud neli arvet ajavahemikus 10.07 - 03.10.2012, kokku summas 344,47 eurot, millised kostja jättis tasumata. Seega on põhjendatud hageja nõue summas 344,47 eurot. VÕS § 101 lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu punktis 6.2 on lepingupooled kokku leppinud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,2 % iga maksmisega viivitatud päeva eest arvestatuna kogu kauba maksumusest. Kohus asub seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5, § 415 lg 1 ja § 421 sätted ei kuulu antud juhul kohaldamisele, kuna tegemist ei ole lepinguga, mille teiseks pooleks on tarbija. Leping on sõlmitud kahe äriühingu vahel. Kohtu arvates ei saa sissenõutavat viivist pidada ebamõistlikult suureks. Kostja ei ole kogu võla perioodi jooksul teinud midagi, et võlgnevust vähendada. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist vastavalt kokkulepitule. Hageja on esitanud viivise arvestuse, mille õigsusele kostjad vastuväiteid ei ole esitanud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.