2-13-30267/21 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXXOÜ (edaspidi hageja) on XXXOÜ-le (edaspidi kostja) müünud aprillis 2012. a roostevabast ning eriterasest tooteid (edaspidi kaupa) kokku neljal korral. Kauba müügil on hageja väljastanud ka arved, mida kostja ei ole vaidlustanud ega tänaseni tasunud. Hageja müüs kostjale 04.04.2012 kaupa kogumahus 619,881 kg ning väljastas kauba eest 04.04.2012 arve nr 12-11862GJ summas 2 990,19 eurot. Arve nr 12-1862GJ maksetähtaeg oli 04.05.2012. Tänaseks päevaks on kostja jätnud arve nr 12-1862GJ osaliselt tasumata. Täpsemalt on kostja tasunud arvest nr 12-1862GJ 500 eurot ning sellest tulenevalt on kostja võlgnevus eelnevalt nimetatud arvest summas 2 490,19 eurot. Hageja müüs kostjale 12.04.2012 kaupa kogumahus 173,077 kg ning väljastas kauba eest 12.04.2012 arve nr 12-2001GJ summas 1 316,77 eurot. Arve nr 12-2001GJ maksetähtaeg oli 12.05.2012. Tänaseks päevaks on kostja jätnud arve nr 12-2001GJ täies ulatuses tasumata. Hageja müüs kostjale 19.04.2012 kaupa kogumahus 21,643 kg ning väljastas kauba eest 19.04.2012 arve nr 12-2166GJ summas 263,35 eurot. Arve nr 12-2166GJ maksetähtaeg oli 19.05.2012. Tänaseks päevaks on kostja jätnud arve nr 12-2166GJ täies ulatuses tasumata. Hageja müüs kostjale 25.04.2012 kaupa kogumahus 87,392 kg ning väljastas kauba eest 25.04.2012 arve nr 12-2271GJ summas 843,64 eurot. Arve nr 12-2271GJ maksetähtaeg oli 25. 05.2012. Tänaseks päevaks on kostja jätnud arve nr 12-2271GJ täies ulatuses tasumata. 18.04.2013 edastas hageja kostjale meeldetuletuse ning kohustas kostjat tasuma omapoolne võlgnevus summas 4 913,95 eurot hagejale. Kostja esindaja XXXedastas hageja esindajale ekirja 19.04.2013, milles tunnistas võlgnevust hageja ees ning selgitas, et annab teada, millal tasub kogu võlgnevuse hageja ees. Kostja ei ole tänaseni omapoolset võlgnevust hageja ees tasunud. Eelnevast tulenevalt on kostja põhivõlgnevus tasumata arvetelt hageja ees kogusummas 4 913,95 eurot (edaspidi põhivõlgnevus) ning põhivõlgnevuselt tulenev viivis kogusummas 4 913,95 eurot. Seega on kostja võlgnevus käesoleval juhul hageja ees kokku summas 9 827,90 eurot (edaspidi võlgnevus). Kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ning § 208 lg 1 alusel. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul oli hageja ja kostja vaheline suhe käsitletav ostu-müügi suhtena, kuivõrd hageja on kostjale üheksal korral müünud erinevates kogustes kaupa ning kostja on kauba vastu võtnud ja nõustunud kauba eest tasuma kokkulepitud hinda. Kuigi pooltevaheline kirjalik müügileping puudub, on hageja ja kostja vahelist suhet võimalik käsitleda selliselt, et poolte vahel on sõlmitud suuline müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Hagejal tekkis pärast kauba üleandmist kostjale õigus nõuda kauba eest tasumisele kuuluvat summat ning kostjal tekkis kohustus tasuda saadud kauba eest hagejale hageja poolt väljastatud arvete alusel. Kuivõrd kostja ei ole tänaseni tasunud hageja poolt esitatud arveid, on kostja rikkunud omapoolset kohustust hageja suhtes.

hageja poolt 18.04.2013 esitatud võlanõuet teostanud põhjaliku laoinventuuri ega ole hageja poolt kostjale müüdud kaupa oma laost leidnud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja on põhjaliku laoinventuuri ka tegelikkuses läbi viinud. Hageja ei saa võtta konkreetset seisukohta laoinventuur läbiviimise õigsuse ja objektiivsuse kohta, kuivõrd kostja ei ole lisanud dokumentaalset tõendit asjaolu kohta, et põhjalik laoinventuur ka tegelikkuses on läbi viidud. Lisaks ei ole kostja oma väites selgitanud, millal, kuidas ning kus põhjalik laoinventuur läbi viidi. Kuna põhjaliku laoinventuuri läbiviimise fakt on kostja poolt täielikult tõendamata, siis palub hageja kohtul nimetatud väite täies ulatuses tähelepanuta jätta. Isegi juhul, kui kostja juhatus peaks esitama dokumentaalsed tõendid põhjaliku laoinventuuri kohta, mis teostati väidetavalt pärast 18.04.2013, siis on ikkagi küsitav vastava laoinventuuri usaldusväärsus. Seda põhjusel, et hageja poolt kostjale müüdud kauba ning väidetavalt läbiviidud põhjaliku laoinventuuri vaheline periood on ca üks aasta. Sellise ajaperioodi vältelt on suur võimalus, et hageja poolt kostjale müüdud kaup on kostja poolt juba oma ettevõtte tegevuse eesmärgist lähtudes ära kasutatud ning kaupa ei olegi enam kostja laos olemas. Kostja on väitnud, et „...Kostja viitas vastuses nõude aluseks olevate dokumentide ebakorrektsusele ning palus hagejal saata korrektsed arve-saatelehed, kust nähtuks, kes ja millal arvetel näidatud kauba kostja nimel vastu võttis (vastuvõtja isiku nimi ja allkiri). Nimetatud dokumentide saamine oleks võimaldanud kostjal viia läbi täiendava kontrolli.“ Hageja selgitab, et edastas kostjale võlanõude 18.04.2013, millele kostja esindaja 19.04.2013 vastas. Vastuses lubas kostja esindaja, et võtab hageja esindajaga uuesti ühendust 22.04.2013 ning teavitab ühtlasi, millal kostja tasub ülejäänud võlgnevuse osa. 22.04.2013 ei suvatsenud kostja hagejale vastata – kostja ei teavitanud hagejat, et ei nõustu hageja poolt juba varem esitatud arvetega või, et kostja ei ole hageja poolt müüdud kaupa saanud. 03.05.2013 edastas hageja esindaja täiendava e-kirja kostjale. Nimetatud e-kirjas selgitas hageja, et kostja ei ole hagejale edastanud informatsioon seoses kostja võlgnevusega ega teavitanud hagejat, millal kostja võlgnevuse kavatseb tasuda. Vastuse asjaoludest nähtuvalt oleks kostja pidanud 03.05.2013 olema lõpetanud põhjaliku laoinventuuri ning sellest tulenevalt oleks kostja eelduslikult ka reageerinud hageja esindaja 03.05.2013 e-kirjale. Kostja seda aga ei teinud. Järgmine kontakt oli kostja poolt 15.06.2013, kus kostja esitas omapoolsed tõendamata ning otsitud põhjendused, miks on kostja võlgnevus tänaseni tasumata ning miks ei kavatse kostja võlgnevust tasuda. Käesoleval hetkel väita, et juhul, kui hageja oleks esitanud täiendavad tõendid müüdud kauba kohta kostjale, siis oleks võinud kostja viia läbi täiendava kontrolli, on pahatahtlik ning otsitud. Kostja on ise korduvalt selgitanud, et väidetavalt teostati põhjalik kontroll 2013. a aprilli lõpus. Kostja on asunud väärale seisukohale, et kostja on vaidlustanud hageja poolt esitatud arved nr 12-1862GJ, nr 12-2001GJ, nr 12-2166GJ ning nr 12-2271GJ. Kostja on selgitanud, et „..Kostja on hageja poolt väljastatud arved vaidlustanud hageja võlanõudele vastuse saatmisega 15.06.2013. a“. Kostja ei ole kordagi oma vastuses asunud seisukohale, et kostja ei ole hageja poolt edastatud arveid kätte saanud. Enamgi veel tõendab arvete kättesaamist kostja poolt kostja esindaja 19.04.2013 e-kiri. Sellest tulenevalt on kostja hageja poolt väljastatud arved 2012. a aprillis ka kätte saanud. Hagejale jääb arusaamatuks, et kui kostja väidetavalt ei nõustunud arvetega, mille hageja edastas kostjale juba aprillis 2012, siis miks kostja alles ca ühe aasta ja kahe kuu pärast vaidlustab hageja

poolt edastatud arved. Kostja on selgesõnaliselt vastuses väitnud, et vaidlustas arved alles 15.06.2013. Selline kostja käitumine on ilmselgelt pahatahtlik hageja suhtes. Asjaolu, kas arved vastavad RPS-is sätestatud nõuetele või mitte, ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähendust, kuivõrd kostja on nõustunud arvetega ning asunud omapoolset võlgnevust hageja ees täitma. Kostja on tunnistanud kostja võlgnevuse olemasolu hageja ees ning tasunud osaliselt arvet nr 121862GJ. Kostja on ebaõigesti väitnud, et kostja esindaja 19.04.2013 e-kiri ning kostja poolt 30.11.2012 teostatud ülekanne hageja arveldusarvele ei tähenda, et kostja oleks võlgnevust hageja ees tunnistanud. Kostja on asunud väärale seisukohale, et kostja poolt 30.11.2012 teostatud ülekanne hagejale oli teostatud arve nr 12-1501GJ alusel. Hageja selgitab, et kostja poolt teostatud ülekandes selgitusse märgitud „12-1501GJ osa“ ei tähendanud arve numbrit. Tegemist oli kostja poolt tehtud tellimuse kinnituse numbriga, mis on seotud arvega nr 12-1862GJ. Selguse mõttes, kostja tellis hagejalt kaupa ning hageja kinnitas kauba tellimuse andes kostja tellimusele konkreetse tellimuse numbri, milleks oli käesoleval juhul nr 12-1501GJ. Kostjale müüdi kaup ning kostja esindaja, kes kauba vastu võttis, allkirjastas tellimuse kinnituse, pärast mida edastati kostjale ka müüdud kauba eest arve. Tellimuse kinnituse nr 12-1501GJ ning arve nr 12-1862GJ omavahelist kokkupuudet tõendab asjaolu, et nii tellimuse kinnitusel kui ka arvel on adressaadiks (maksjaks) kostja ning mõlemal dokumendil on kajastatud sama kogus materjali ning samas summas. Lisaks on arvel nr 12-1862GJ märgitud tellimuse kinnituse number enne maksetingimuste kajastamist järgmiselt „TK 1501/ 4.04.12 alusel“. Eelnevast tulenevalt ning arvestades kostja kinnitust ja esitatud tõendit, siis on kostja tasunud hagejale 30.11.2012 500 eurot arvel nr 12-1862GJ ja saatelehel nr 12-1501GJ kajastatud kauba eest. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei pidanud juba arve nr 12-1862GJ tasumisel tähtajast kinni ning tasus nimetatud arve osaliselt ca 6 kuud pärast maksetähtaega. Hageja selgitab, et tänaseks päevaks on kostja jätnud arve nr 12-1862GJ osaliselt tasumata. Kuivõrd kostja on tasunud arvest nr 12-1862GJ 500 eurot, siis sellest tulenevalt on kostja võlgnevus eelnevalt nimetatud arvest summas 2 490,19 eurot. Arvele nr 12-2001GJ summas 1 316,77 eurot tellimuse kinnitust enam ei väljastatud. Tellimuse kinnituse asemel väljastati saateleht nr 2001GJ, mis on allkirjastatud kostja esindaja poolt. Saatelehel nr 2001GJ ning arvel nr 12-2001GJ on kajastatud sama kogus materjali ning samas summas ja adressaadiks (maksjaks) on märgitud kostja. Käesoleval juhul ei ole kostja arves nr 12-2001GJ kajastatud summat hagejale tasunud ning sellest tulenevalt on kostja võlgnevus arvest nr 12-2001GJ summas 1 316,77 eurot. Arvele nr 12-2166GJ summas 263,35 eurot tellimuse kinnitust ei väljastatud. Tellimuse kinnitust asendas saateleht nr 2166GJ, mis on allkirjastatud kostja esindaja poolt, kes hagejalt kauba vastu võttis. Saatelehel nr 2166GJ ja arvel nr 12-2166GJ kajastatud kaup ühtib nii koguse kui ka nimetuse osas ning adressaadiks (maksjaks) on märgitud kostja. Tänaseks päevaks ei ole kostja arves nr 12-2166 märgitud summat hagejale tasunud ning sellest tulenevalt on kostja võlgnevus arvest nr 12-2166GJ summas 263,35 eurot. Arvele nr 12-2271GJ summas 843,64 eurot ei väljastatud samuti tellimuse kinnitust. Nimetatud dokument asendati saatelehe nr 2271GJ väljastamisega, mis on allkirjastatud kostja esindaja poolt, kes hagejalt kauba vastu võttis. Saatelehel nr 2271GJ ja arvel nr 12-2271GJ kajastatud kaup ühtib koguse ja nimetuse osas ning adressaadiks (maksjaks) on märgitud kostja. Tänaseks päevaks ei ole kostja arves nr 12-2271GJ märgitud summat hagejale tasunud ning sellest tulenevalt on kostja võlgnevus arvest nr 12-2271GJ summas 843,64 eurot.

Kostja võlgnevus hageja ees on käesoleval juhul kokku summas 9 827,9 eurot. Hageja palub mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja põhinõue summas 4 913,95 eurot ja viivised summas 4 913,95 eurot. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks välja XXXOÜ poolt kantud menetluskulud. XXXOÜ menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 18.04.2013 on hageja saatnud kostjale võlanõude, mille kohaselt on hageja tarninud kostjale aprillis 2012.a. kaupa kogusummas 5 413,95 eurot, esitades tõenduseks neli arvet. Võlgnevus on 4 913,95 eurot. Pärast võlanõude saamist teostas kostja juhatus põhjaliku laoinventuuri, millest selgus, et arvetel märgitud kaupa kostja saanud ei ole ning hageja võlanõude alusena saadetud arved on ebakorrektsed, millest tulenevalt esitas kostja 15.06.2013 hagejale vastuse. Vastuses tõi kostja välja, et kostja võlga ei tunnista, kuivõrd võlanõudega esitatud arvesaatelehtedelt ei nähtu, kes kostja nimel arve-saatelehtedele alla kirjutas ning kauba vastu võttis. Esitatud arvetelt nähtub üksnes kauba väljastanud isiku nimi. Dokumentidel puudub kauba väljastaja allkiri ning andmed kauba vastuvõtja isiku kohta – nii nimi kui allkiri. Kostja viitas vastuses nõude aluseks olevate dokumentide ebakorrektsusele ning palus hagejal saata korrektsed arve-saatelehed, kust nähtuks, kes ja millal arvetel näidatud kauba kostja nimel vastu võttis (vastuvõtja isiku nimi ja allkiri). Nimetatud dokumentide saamine oleks võimaldanud kostjal viia läbi täiendava kontrolli. Kuni korrektsete arve-saatelehtede saamiseni on hageja võlanõue alusetu ning kostjal puudub alus arvete tasumiseks. Hageja ei ole 15.06.2013 saadetud võlanõude vastusele reageerinud ega esitanud täiendavaid tõendeid, mille alusel kostjal oleks võimalik asja edasine menetlemine. Seetõttu ei ole kostja ka nimetatud arveid tasunud ning peab hageja kohtule esitatud hagiavaldust pahatahtlikuks, kuna on alust eeldada, et täiendavaid tõendeid hagejal ei ole. Hageja poolt kostjale aprillis 2012.a. väljastatud arved on ebakorrektsed ning need on kostja poolt vaidlustatud. Kostja leiab, et arve kui selline on küll käsitletav raamatupidamise algdokumendina ja tõendab majandustehingu toimumist, kuid seda üksnes juhul, kui arve on korrektselt vormistatud. Kuivõrd arve näol on tegemist ühe raamatupidamise algdokumendiga, siis tuleb kinni pidada raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud nõuetest. RPS § 7 lg 1 kohaselt peavad algdokumendil olema kajastatud järgnevad andmed:

Esitatud arved kujutavad endast lihtsalt väljatrükki arvutist, kuid puudub igasugune kinnitus, et nimetatud arvetel tarnitud kaup oleks kunagi kostjani jõudnud ning kostja oleks selle vastu võtnud. Seda kinnitab ka kostja juhatuse poolt läbi viidud lao inventuur, mis kinnitas, et hageja arvetel nimetatud kaup ei ole kostja lattu jõudnud. Hageja poolt viidatud arvetelt ei nähtu ka seda, kuidas need arved kostjale on edastatud ja millal need on esitatud. Ei ole aru saada, kas need on edastatud e-posti teel või toodud isiklikult kostja kontorisse. Arvete edastamise kohta puudub igasugune märge. Tegemist on lihtsalt arvuti väljatrükkidega. Kostja on hageja poolt väljastatud arved vaidlustanud hageja võlanõudele vastuse saatmisega 15.06.2013. Kuivõrd hageja ei ole suutnud võlanõude aluseks olevaid arveid korrektselt esitada, ei ole kostja arveid tasunud, kuivõrd majandustehingu toimumine ei ole tõendatud. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tunnistanud ega tasunud arvet nr 12-1862GJ osaliselt. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja on esimese arve nr 12-1862GJ osaliselt tasunud ning hiljem on kostja juhatuse liige XXX oma 19.04.2013 e-kirjas tunnistanud võlgnevust hagejale. Nimetatud e-kirjas kinnitab kostja juhatuse liige, et ta peab raamatupidamisest kontrollima arvete tasumist ning seejärel saab öelda, millal arved tasutakse. Seda kostja juhatuse liige ka tegi – ta kontrollis raamatupidamise dokumente, et näha, mis arved on tasutud ja mis tasumata. Selgus, et hageja viidatud arveid kostjale varem edastatud ei ole ning samuti kinnitas läbiviidud lao inventuur, et arvetel märgitud kaup kostja lattu jõudnud ei ole. Hageja viidatud arve nr 12-1862GJ osaline tasumine summas 500 eurot ei ole samuti korrektne. Kostja kontrollis oma raamatupidamise dokumente ning viimane ülekanne hagejale toimus 30.11.2012 summas 500 eurot ning selgituseks oli sellel maksel arve 12-1501GJ osa . Nimetatud makse tegemist ei saa kuidagi seostada hagiavalduse aluseks oleva arve nr 12-1862GJ osalise tasumise ega võlgnevuse tunnistamisega. Kostja ei ole ühtegi hagiavalduses märgitud arvet tasunud, kuivõrd nimetatud arved on ebakorrektsed ega tõenda hageja ja kostja vahel majandustehingu toimumist. Hageja ei ole kostjale esitanud korrektseid dokumente. Hageja toob oma vastuses välja, et esitas kostjale võlanõude 18.04.2013, millele kostja esindaja vastas 19.04.2013, lubades uuesti hagejaga ühendust võtta 22.04.2013. Hageja asub seisukohale, et kuna kostja esindaja hagejaga nimetatud ajal ei kontakteerunud, näitab see kostja pahatahtlikkust ning arvete tasumisest möödahiilimist. Kostja soovib kohtule rõhutada, et saades kätte hageja võlanõude, võttis ta selle põhistatuse väljaselgitamise päevakavva, kuid kahjuks ei jõudnud seda teha loetud päevade jooksul, mistõttu venis ka hagejale vastamine arvatust pikemaks. 06.06.2013 koostas kostja hageja võlanõudele vastuse, kuivõrd selleks ajaks oli kostja jõudnud selgitada hageja võlanõude olemust, uurides oma raamatupidamisdokumente ja teostades ettevõtte laoinventuuri. Kostja jõudis järelduseni, et hageja võlanõude aluseks olevad arved ei ole põhistatud, kuivõrd arvetel näidatud kaup ei ole jõudnud kostja lattu. Ühtlasi palus kostja esitada hagejal korrektsed arved, kust oleks nähtunud, kes kostja nimel kauba vastu võttis. Nimetatud fakti tuvastamine oleks kostjal võimaldanud kauba vastuvõtnud isikult uurida, kas ja millal kaup on vastu võetud. Ilma nimetatud fakti väljaselgitamiseta saabki kostja üksnes kontrollida oma raamatupidamisdokumente, laoseisu ja lattu sissetulnud kaupu. Ükski nimetatutest aga hageja väidetud kaupade kättesaamist kostja poolt ei näidanud. Paraku ei esitanud hageja kostjale palutud korrektseid arveid, mistõttu igasugune täiendav kontroll oli välistatud ja kostjal puudus alus hageja arvete tasumiseks. Lisadokumendid ebamääraste allkirjadega esitas hageja kohtule alles oma viimase 14.11.2013 vastusega. Hageja rõhutab korduvalt, et kostja on oma 19.04.2013 e-kirjas hagejale aktsepteerinud hageja võlanõude aluseks olevaid arveid ning sellega võlgnevust hageja ees. Kostja peab veelkord

vajalikuks rõhutada, et nimetatud e-kiri ei tõenda arvetel näidatud kauba kättesaamist kostja poolt, vaid üksnes lubadust kontrollida hageja edastatud arveid oma raamatupidamisest. Kostja soovib selgitada 30.11.2012 hagejale teostatud ülekande summas 500 eurot, selgitusega arve 12-1501GJ osa, järgmist – nimetatud summa sai kostja poolt hagejale tasutud heauskselt, kuivõrd kostja on ka varem hagejalt kaupa tellinud ning need kätte saanud. Vastab tõele, et kostja tasus nimetatud summa vastavalt esitatud tellimusele heauskselt, kuivõrd eeldas hagejalt tellitud kauba kättesaamist. Kuivõrd hiljem selgus, et tellitud kaupa ei ole kostja hagejalt kätte saanud, siis ei ole kostja ka hagejale rohkem ülekandeid teinud. Pelgalt tellimuse esitamine kostja poolt ei tõenda tellitud kauba kättesaamist ning hageja arvete põhistatust. Mistõttu on väär hageja väide, et kostja on nimetatud summa tasumisega aktsepteerinud oma võlgnevust hageja ees ning asunud seda osaliselt likvideerima. Pigem on tegemist kostja heauskse käitumisega, eeldades tellitu kättesaamist. Isegi, kui tõlgendada esimese tellimuse osalist tasumist esimese arve aktsepteerimisena, ei saa see kuidagi tähendada, et kostja on sellega tunnistanud kõiki hageja võlanõude aluseks olevat 4 arvet. Taoline hageja tõlgendus on äärmiselt meelevaldne. Kostja palus hagejal esitada korrektsed arved, millelt oleks nähtunud, kes kostja nimel hageja poolt väidetavalt tarnitud kauba vastu võttis, kuivõrd algselt esitatud arved olid pelgalt arvuti väljatrükid ilma allkirjadeta. Hageja esitas ebamääraste allkirjadega saatelehed kohtule oma 14.11.2013 vastusega. Kostja peab vajalikuks nimetatud saatelehtede osas selgitada järgmist – nimetatud saatelehtedel puudub kauba kostja poolt vastuvõtnud isiku nimi, nendel on kostja jaoks täiesti tundmatud allkirjad, taolised allkirjad ei ole ühelgi kostja juhatuse liikmetest ega töötajatest. Täiesti väärad on hageja väited, et saatelehed on allkirjastatud kostja esindajate poolt. Kostja võib üksnes oletada, et saatelehtedele on allkirjad andnud hageja enda autojuhid või kullerteenust pakkuvad autojuhid, kuid need on pelgalt oletused. Tõsiasi on see, et allkirjad ei ole antud kostja seaduslike esindajate ega ühegi töötaja poolt. Suvalise allkirja lisamine saatelehele ei tõenda aga kauba kättesaamist kostja poolt. Hageja kohustus on kauba tarnimisel kontrollida kaupa vastuvõtva isiku volitusi, kuid seda hageja ilmselgelt teinud ei ole, mistõttu ei tõenda hiljem esitatud saatelehed kauba kättesaamist kostja poolt. Eelnevast tulenevalt jääb kostja oma seisukoha juurde, et hageja võlanõue on põhistamata, hageja ei ole tarninud kostjale võlanõude aluseks olevatel arvetel näidatud kaupa ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, miks kinnitaks kauba kättesaamist kostja poolt. Kostja võlgnevust hageja ees aktsepteerinud ei ole ega ole asunud seda ka osaliselt likvideerima. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleval juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline leping roostevabast ning eriterasest toodete müümiseks. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hageja on kostjale tegelikkuses tarninud kaupa, mis on kajastatud arvetel nr 12-11862GJ, nr 12-2001GJ, nr 12-2166GJ ja nr 122271GJ. Hageja kinnitusel on hageja arvetel kajastatud kauba kostjale ka tegelikkuses üle andnud ning hageja tõendab oma väidet vastavate arvete ning nende juurde kuuluva tellimuse kinnituse ja saatelehtedega. Kostja on seisukohal, et antud tõendid ei kinnita, et hageja oleks kostjale kauba üle andnud, kuna arved ei vasta raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, samuti on kostja viinud oma laos läbi põhjaliku inventuuri ning tuvastanud, et hageja nimetatud kaupa kostja laos ei ole.

Kohus leiab, et hageja on antud juhul tõendanud, et ta on poolte vahel sõlmitud suulise lepingu roostevabast ning eriterasest toodete müümiseks täitnud ning kostjale üle andnud arvetel nr 1211862GJ, nr 12-2001GJ, nr 12-2166GJ ja nr 12-2271GJ kajastatud kauba. Nimelt on hageja esitanud dokumendid, millest nähtub, et hageja on väljastanud vastavad arved (lk 6-9) ning esitanud nende kohta tellimuse kinnituse (lk 105) ja saatelehed (lk 106-108), millelt nähtub, et nende vastuvõtmise kohta on allkirjad antud. Kostja on esitanud vastuväite, et tellimuse kinnitusele ja saatelehtedele on andnud allkirjad kostjale tundmatud isikud ning hageja esitatud andmetest ei nähtu, kuidas ja millal vastavad arved kostjale on edastatud. Kohus leiab, et vastavate dokumentide kostjani jõudmine on siiski tõendatud asjaoluga, et kostja on arve nr 12-11862GJ osaliselt tasunud. Seoses kostja vastuväitega, et hageja esitatud arved ei vasta raamatupidamisseadusest (RPS) tulenevatele nõuetele, leiab kohus, et olukorras, kus hageja ja kostja vahel oli väljakujunenud äripraktika, mille raames pooled olid varasemalt aktsepteerinud arveid või muid dokumente, mis kõigile RPS § 7 lg-s 1 sätestatud tingimustele ei vastanud, oli hagejal õiguspärane ootus eeldada, et kostja ei keeldu ka antud juhul arveid tasumast. Võttes arvesse, et kostja on arve nr 1211862GJ osaliselt tasunud, on kostja pidanud vastavalt vormistatud arveid piisavalt täpseteks, et nende alusel kauba eest maksta, mistõttu on põhjendamatu kostja väide, et kõnealustel arvetel kajastatud andmete pinnalt ei olnud võimalik võlgnevust tasuda. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on arve nr 12-11862GJ (lk 86) osaliselt tasunud, tõendab, et kostja on hageja tarnitud kauba kätte saanud. Nimetatud on maksekorraldusel selgitusse märgitud küll „12-1501GJ osa“, kuid nähtuvalt hageja esitatud tõenditest viitab see 04.04.2012 koostatud tellimuse kinnitusele nr 12-1501GJ (lk 105). Asjaolu, et tellimuse kinnitus nr 121501GJ ja arve nr 12-11862GJ kajastavad sama kaupa, tõendab arvel märgitud selgitus „koostatud TK 1501/4.04.12 alusel“. Kohus peab samuti oluliseks märkida, et aegumist reguleeriva sätte TsÜS § 158 lg 2 kohaselt on nõude osaline tasumine üks nõude tunnustamise viisidest. Nimetatud sättest lähtudes tuleb analoogia korras asuda seisukohale, et arvet osaliselt tasudes tunnistas kostja müügilepingust tulenevat nõuet. Kostja on esitanud vastuväite, et ta tasus arve nr 12-11862GJ osaliselt, kuna tegutses heas usus ega olnud veel jõudnud veenduda, et hageja on vastava kauba kostjale ka reaalselt edastanud. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks väidet, et kostja on oma laoruumides viinud läbi põhjaliku inventuuri, mille tulemusel selgus, et hageja nimetatud kaupa tegelikkuses kostja valduses ei ole. TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole kostja vastavat nõuet täitnud. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et asjaolu, et hageja edastatud kaupa antud hetkel kostja laos ei ole, ei tõenda, et hageja kõnealust kaupa kostjale kätte ei toimetanud, kuna tegemist on enam kui aasta enne väidetava inventuuri läbiviimist toimunud sündmusega. Kohus leiab, et kostja poolt hageja edastatud kauba kättesaamist kinnitab ka asjaolu, et kostja ei vaidlustanud hageja 2012. aasta aprillikuus esitatud arveid enne kui ligi aasta aega hiljem. Olukorras, kus kostjale oleks esitatud põhjendamatud arved seoses kaubaga, mida ta kunagi ei saanud, oleks kostja reageerinud kindlasti kiiremini kui aasta möödudes. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on kostjale edastanud arvetel nr 1211862GJ, nr 12-2001GJ, nr 12-2166GJ ja nr 12-2271GJ kajastatud kauba ja kostja on jätnud nende eest osaliselt tasumata. Nähtuvalt arvest nr 12-11862GJ oli kauba hind 2990,19 eurot, millest kostja on tasunud 500 eurot. Seega on kostja võlgnevus arve nr 12-11862GJ alusel 2490,19 eurot, arve nr 12-2001GJ alusel 1316,77 eurot, arve nr 12-2166GJ alusel 263,35 eurot ja arve nr 12-2271GJ alusel 843,64 eurot, kokku 4913,95 eurot.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja sõlmitud müügilepingut kostja tähtaegselt täitnud ei ole, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja ei ole tasunud arveid nr 12-11862GJ, nr 12-2001GJ, nr 12-2166GJ ja nr 12-2271GJ, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 04.05.2012, 12.05.2012, 19.05.2012 ja 25.05.2012. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4913,95 euro ulatuses. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse sellest, millises ulatuses on põhjendatud hageja viivisenõue. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja jäi arvest nr 12-11862GJ tuleneva kohustuse täitmisega viivitusse 05.05.2012 (viivitatud päevade arv 405, viivis 5042,63 eurot), arve nr 12-2001GJ puhul 13.05.2012 (viivitatud päevade arv 397, viivis 2613,78 eurot), arve nr 12-2166GJ puhul 20.05.2012 (viivitatud päevade arv 390, viivis 513,53 eurot) ja arve nr 12-2271GJ puhul 26.05.2012 (viivitatud päevade arv 384, viivis 1619,79 eurot). Kokku on kostja võlgnetav viivis 9789,73 eurot, kuid hageja on viivise nõuet heas usus vähendanud summani 4913,95 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks müügilepingu alusel välja mõista viivis 4913,95 eurot.

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

XXXOÜ

XXXOÜ

Sarnased lahendid

513,53 EUR