Kohtulahend

03.12.2013 esitas hageja vastuväite kostja taotlusele. Hageja palub jätta kindlaks määramata ning välja mõistmata menetluskulud. XXX(pankrotis) pankrotivaras puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, lisaks on kostja tekitanud ise menetluskulud. Haldur oli sunnitud esitama uue hagi, kuna kostja ei olnud nõus arutama tagasivõitmist tsiviilasja 2-11-55538 raames. Kui pankrotipesas oleks vahendeid, kuuluks hageja hinnangul hüvitamisele menetluskulud maksimaalselt summas 718,47 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul on kohtulahend jõustunud ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub välja mõista menetluskulud summas 4 974 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on kostja esitanud õigusabi teenuse osutamise kohta käivad arved ning arvete spetsifikatsioonid. Taotletavate menetluskulude summa kujuneb eelkõige lepingulise esindaja kuludest (dokumentide koostamine, hageja esitatud dokumentide ja kohtudokumentide analüüs, kliendi ja XXXsuhtlemine, istungiteks ettevalmistamine ja istungitel osalemine), arvete spetsifikatsiooni kohaselt on esindaja kokku teinud tööd 27,25 tundi. Lisaks taotleb kostja välja mõista kulud kokku summas 384 eurot, mis koosneb peamiselt dokumentide tõlkimise kulust. Kohus käsitleb esmalt lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 2 sätestab: kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Kohus määras 01.02.2013 tsiviilasja hinnaks 549 451,63 eurot. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks kujuneb 42 360 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Riigikohus leiab, et ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata, ei ole võimalik hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-11). Menetluskulud peavad olema seotud konkreetse tsiviilasjaga ning kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10). Õigusabi osutasid lepingulisele esindajale vastava kvalifikatsiooniga isikud TsMS § 218 tähenduses. Nõutavad menetluskulud ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Esindajad on kokku teinud tööd 27,25 tundi: 16,5 tundi kulus dokumentide koostamisele, 6,15 tundi kohtu või hageja dokumentide analüüsile, 4 tundi istungiteks ettevalmistamisele ja neil osalemisele, 0,6 tundi kliendi või muu isikuga suhtlemisele.

Kohus nõustub osaliselt hageja seisukohaga, et kostja poolt kulutatud aeg ei ole täiesti põhjendatud. Kostja on koostanud menetluses kolm dokumenti: esiteks taotlus menetluse lõpetamiseks ja eeldatavate menetluskulude tagatise andmiseks, teiseks vastus hagile ning kolmandaks vastus määruskaebusele. Kokku on dokumentide tekstiosa maht 13 lk. Kohus leiab, et 16,5 tundi nimetatud dokumentide koostamiseks ei ole põhjendatud, võttes arvesse, et nimetatud aeg ei sisalda vastaspoole ja kohtudokumentide analüüsi. Kohus peab põhjendatud ajaks 12 tundi. Kostja on kulutanud 6,15 tundi dokumentide analüüsile ning nimetatud aega peab kohus põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks 4 tundi istungiteks ettevalmistamiseks ning neil osalemiseks. Menetluses toimus kaks istungit, mis kestsid kokku 40 minutit. Arvestades, et kostja analüüsis dokumente 6,15 tundi (teise istungi toimumise ajaks oli kostja analüüsinud dokumente 5,35 tundi), ei ole põhjendatud niivõrd pikk aeg istungiteks valmistumiseks ning kohus peab põhjendatud istungiteks valmistumise ja neil osalemise aega 2,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks kulutatud 0,6 tundi suhtlemiseks kliendi või muu isikuga. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud kulud tuleb jätta välja mõistmata kuna lisatud ei ole kliendile saadetud e-kirju, mis ajakulu tekitasid. Olukorras, kus kliendiga suhtlemisele kulunud aeg on suhteliselt väike, ei pea kohus vajalikuks nõuda sellekohaseid tõendeid. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud ajaks 21,25 tundi. Esitatud arvetest nähtuvalt on kostjale osutatud teenuseid erinevate tunnitasudega, nimelt 120 eurot, 140 eurot või 180 eurot. Menetluskulude nimekiri, arved ega arvete spetsifikatsioonid ei kajasta seda, millise teenuse suhtes kohaldub milline tunnitasu. Kuivõrd kõige madalam tunnitasu arvete kohaselt on 120 eurot, võtab kohus nimetatud määra aluseks. Eeltoodu põhjal kujuneb põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2 550 eurot. Lisaks taotleb kostja välja mõista kulud kokku summas 384 eurot, mis seisneb dokumentide tõlkimise kuludes 382 eurot ning päringu tegemises äriregistrile 2 eurot. TsMS § 143 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja on lisanud oma esimesele menetlusdokumendile OÜ Moonrider konsolideerimata bilansi. Seega on põhjendatud päringu tegemise eest tasutud 2 eurot põhjendatud kulu. Iseenesest võiks kohtu hinnangul olla põhjendatud ka tõlkimisekulude hüvitamine, arvestades, et tegu on välisriigi äriühinguga, kelle jaoks dokumentide tõlkimine on oma õiguste kaitseks vajalik. Vastasel juhul tekiks ebavõrdne olukord võrreldes juhuga, mil kohus kohustab hagejat enne hagi menetlusse võtmist tõlkima kostja jaoks dokumente. Tõlkimise kulu kajastub õigusteenuse osutamise eest esitatud arvetes nimetusega „kulud seoses õigusteenuse osutamisega“. Kohtul puudub info, kes on dokumendid tõlkinud, kas esindaja ise või on kasutatud tõlkebüroo teenust. Kohtudokumentide tõlkimist iseenesest ei saa pidada õigusabikuluks. Tõlkimine ei kuulu lepingulise esindaja pädevusse menetluskulude hüvitamise mõttes. Tõlkimine ei kajastu arvel otseselt, vaid õigusteenuse osutamisega seotud kuluna. Arvetest ega spetsifikatsioonidest ei nähtu ka see, kuidas on tõlketeenusele kulunud summad kujunenud (nt mitu lehekülge tõlgiti ja mis on ühe lehekülje tõlkimise maksumus). Kuivõrd puudub kohane kuludokument tõlkekulude kohta, ei ole nimetatud kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Kohtulahenditega on kõigi astmete menetluskulud täies ulatuses jäetud hageja kanda. Kohus määrab kostja kanda jääva menetluskulu rahaliseks suuruseks 2 552 eurot. Kohus mõistab Kalle Norbergilt (pankrotis) välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.