Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-48364
Tsiviilasi
Palu Steel Constructions OÜ taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Palu Steel Constructions OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Palu Steel Constructions OÜ (rk: 11970055) Vastustaja (kostja) – SCM Assets OÜ (rk: 12193613), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määrus osaliselt Palu Steel Constructions OÜ-lt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista välja Palu Steel Constructions OÜ-lt SCM Assets OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 732,10 eurot.
2.Lugeda Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada SCM Assets OÜ avaldus menetluskulude
kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Palu Steel Constructions OÜ-le menetluskulud summas 732,10 eurot.
2.
Mõista välja Palu Steel Constructions OÜ-lt 732 (seitsesada kolmkümmend kaks) eurot 10 senti SCM Assets OÜ kasuks menetluskulude katteks.
3.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Palu Steel Constructions OÜ-l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta SCM Assets OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse p-des 1–3 toodud otsustuste peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Määruse p 4 on lõplik (TsMS § 151 lg 8).
ASJAOLUD
1.SCM Assets OÜ (kostja) esitas 10.05.2013 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-12-48364 Viru Maakohtu 19.02.2013 määruse alusel. Määruse resolutsioonis märkis kohus, et määruskaebusega seotud kulud jäävad Palu Steel Constructions OÜ (hageja) kanda. Määrus jõustus 03.05.2013 Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2013 määrusega, mille järgi menetluskulud ringkonnakohtus jäid samuti hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulud summas 1430 eurot, sh määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1380 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja oli seisukohal, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud on 577,50 eurot, s.o lepingulise esindaja ajakulu 5,25 tundi tunnitasumääraga 110 eurot (3-1-1-66-12, p 18). Tegemist oli õiguslikult lihtsa menetlusega, kus oli vähe materjale. Arvestades menetluse mahtu, nõuab kostja ka menetluskulusid, mis seonduvad mingi muu õigusabi osutamisega. Arvetel kirjeldatud toimingute tegemisele ei saanud kuluda arvetel märgitud aeg. Hageja leidis, et arve nr 21212046 spetsifikatsioonis toodud toimingutele oleks põhjendatud ajakulu 2,5 tundi, arve nr 21301047 spetsifikatsioonis toodud toimingutele 1 tund, arve nr 21303023 spetsifikatsioonis toodud toimingutele 0,25 tundi ja hageja määruskaebusele vastuse koostamisele (arve nr 21304024) 0,5 tundi. Kostja nõue riigilõivu osas on põhjendamatu, kuna kostja on õigustatud TsMS § 150 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel nõudma tasutud riigilõivu tagasi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25. novembri 2013 määrusega SCM Assets OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis välja Palu Steel Constructions OÜ-lt 759,60 eurot (sh lepingulise esindaja kulud 732,60 eurot, riigilõiv 25 eurot ja äriregistri teabesüsteemist päringu kulu 2 eurot) SCM Assets OÜ kasuks menetluskulude katteks.
Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Palu Steel Constructions OÜ-l tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt jäeti menetluskulud hageja kanda. Kostja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Kostja tasus Viru Maakohtu 13.12.2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. 18.01.2013 esitas kostja kohtule avalduse määruskaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise kohta. Kohus lõpetas 19.01.2013 tsiviilasjas menetluse, viidates TsMS § 644 lg-le 1 ja § 428 lg-le 2 ehk menetluse lõpetamisele loobumise tõttu. Seega on kostjal õigus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ning hagejal tuleb kostjale hüvitada 25 eurot ehk pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus analüüsis kostja esindaja esitatud arveid ja ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ja vajalikkusest (TsMS § 175 lg 1): - arve nr 21212046 (31.12.2012). Arve spetsifikatsioonis märgitud toimingud: kliendi edastatud materjalidega ja Viru Maakohtu 13.12.2012 määrusega tutvumine, õiguslik analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, kirjavahetus ja telefoninõupidamised kliendiga, määruskaebuse projekti koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga, allkirjastamine ja kohtule edastamine: ajakulu 5,75 tundi, tunnihind 120 eurot, tasumisele kuulub 690 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et konsultatsioonid jm tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad. Õigusabiteenus hõlmab küll ka muid toiminguid peale menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Hagi tagamise avaldus on sisuliselt 3 lehel 5 lisaga, määruskaebus 5 lehel. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et tegu ei olnud õiguslikult keeruka nõudega (tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapärase hagi tagamise nõudega enne hagiavalduse esitamist), arvestas kohus 40 minutit ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks (sisaldab ka 3-leheküljelise hagi tagamise avalduse analüüsi), seega on põhjendatud ajakulu 200 minutit (5×40) ehk 3,33 tundi; - arve nr 21301047 (31.01.2013). Arve spetsifikatsioonis märgitud toimingud: 08.01.2013 tutvumine Viru Maakohtu 08.01.2013 määrusega ja 04.01.2013 esitatud hagiga, kliendile ülevaate andmine ja kliendiga kirjavahetus: ajakulu 1 tund. Kohus oli seisukohal, et kuna kohus tühistas 08.01.2013 määrusega 13.12.2012 hagi tagamise määruse ja määrus oli kostjale soodne, siis lihtsa, sisuliselt 2 lehel oleva määrusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 15 minutit ehk 0,25 tundi. 04.01.2013 esitatud hagiga, mille kohus eraldas iseseisvasse menetlusse, tutvumine ei ole õigusabitoiminguks käesolevas tsiviilasjas. 08.01.2013 telefoninõupidamine kliendiga: ajakulu 0,25 tundi; 23.01.2013 nõupidamine kliendiga: ajakulu 0,75 tundi. Kohus jäi seisukoha juurde, et kohus ei arvesta sellistele tegevustele kulunud aega menetluskuluna. 18.01.2013 suhtlus kohtuga ning avalduse koostamine seoses määruskaebusest loobumise ja menetluse lõpetamisega: ajakulu 0,75 tundi. Kuna hageja nimetatud kulule vastu ei vaielnud, arvestas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,75 tundi. Seega on arve alusel põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabiteenuse osutamisel 1 tund; - arve nr 21303023 (19.03.2013). Arve spetsifikatsioonis märgitud toimingud: 21.02.2013 tutvumine Viru Maakohtu 19.02.2013 määrusega, kliendile asjaoludest ülevaate andmine ja kirjavahetus ning telefoninõupidamine kliendiga: ajakulu 0,75 tundi, tunnihind 120 eurot,
tasumisele kuulub 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et kuna maakohtu 19.02.2013 määrus, millega lõpetati 13.12.2012 hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlus, oli kostjale soodne, siis lihtsa, sisuliselt 2 lehel oleva määrusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 15 minutit ehk 0,25 tundi; - arve nr 21303081 (31.03.2013). Arve spetsifikatsioonis märgitud toimingud: 11.03.2013 tutvumine hageja määruskaebusega Viru Maakohtu 19.02.2013 määrusele, kaebuse edastamine kliendile: ajakulu 0,5 tundi, tunnihind 120 eurot, tasumisele kuulub 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja nimetatud kulule vastu ei vaielnud, arvestas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,75 tundi; - arve nr 21304024 (23.04.2013). Arve spetsifikatsioonis märgitud toimingud: 25.03.2013 vastuse koostamine hageja määruskaebusele, kirjavahetus kliendiga, vastuse allkirjastamine ja adressaatidele edastamine: ajakulu 1,75 tundi, tunnihind 120 eurot, tasumisele kuulub 210 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestas 40 minutit ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks, seega on põhjendatud ajakulu 80 minutit (2×40) ehk 1,33 tundi. Eeltoodud analüüsi tulemusena on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 6,66 tundi. Kohus nõustus hageja seisukohaga selles, et õigusabi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult suur. Riigikohus on lugenud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 110 eurot, millele lisandub käibemaks (3-1-1-66-12, p 16). Kohus vähendas 120-eurose tunnitasu 110 euroni, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulisele esindajale tehtud põhjendatud ja vajalik kulu on seega 732,60 eurot (6,66×110) ilma käibemaksuta. Kostja esindaja on kahel korral teostanud päringuid äriregistri teabesüsteemi. Kohus leidis, et piisanud oleks ühest päringust, ning arvestas põhjendatud kuluks ühe päringu kulu 2 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Palu Steel Constructions OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
25.novembri 2013 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega mõista määruskaebuse esitajalt välja menetluskulud üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole määrus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetega kooskõlas. Määruses ei ole käsitletud kõiki hageja seisukohti. Samuti ei ole määrusest objektiivselt jälgitav kohtu selgitus, miks asus kohus lepingulise esindaja arvega nr 21212046 seonduvalt seisukohale, et põhjendatud ajakulu on 3,3 tundi. Analoogne on ka arves nr 21301047 18.01.2013 toiminguga seonduvalt seisukoht, et põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kostja ei ole tõendanud, et kostja esindaja teostatud toimingud ja tööd olid tsiviilasja nr 2-12-48364 seisukohast vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks on mõistlik ja põhjendatud. Esitatud arvete spetsifikatsioonid on vastuolulised ning spetsifikatsioonidest lähtuvalt on esindaja kajastanud mitmeid menetlustoiminguid, mis ei seondu tsiviilasjaga nr 2-12-48364. Arvestades, et tsiviilasja nr 2-12-48364 näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, siis on kostja esindaja ajakulu põhjendamatu; 2) mõistis kohus ebaõigesti hagejalt välja riigilõivu 25 eurot. Kohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse. Määruskaebuse tagasivõtmisele kohalduvad samad sätted, mis hagi tagasivõtmisele. Kogu riigilõiv kuulub TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel kostjale tagastamisele.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.SCM Assets OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist.
Kostja esitas ühtlasi taotluse tagastada riigilõivu summast pool, s.o 25 eurot (juhul, kui kohus leiab määruskaebusest lähtuvalt, et tagastada tuleks kogu riigilõivu summa, s.o 50 eurot, siis tagastada kogu summa), mille kostja on tasunud Viru Maakohtu 13. detsembri 2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel, ning kanda summa kostja arvelduskontole nr 221054899839. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas kostja kohtule 10.05.2013 põhjaliku menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning 05.07.2013 täiendavad selgitused, kus on detailselt kulud ja nende põhjendatuse välja toonud. Iga õigusliku dokumendi koostamine võtab oma aja. Määruskaebuses ei ole välja toodud, mida hageja peab mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus hindas määruses põhjalikult, millised on põhjendatud kulud, mida hageja peab kostjale hüvitama; 2) oleks kulude vähendamine meelevaldne ja ei kannaks hagejat distsiplineerivat rolli. Praegusel juhul on väga oluline hagejalt menetluskulude väljamõistmine ja seeläbi hageja distsiplineerimine (3-2-1-95-03), sest hageja esitas 18.03.2013 uue aluseta nõude kostja vastu teises tsiviilasjas nr 2-13-12597.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 25.11.2013 määruse osaliselt hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud kogusummas 732,10 eurot, sh kostja lepingulise esindaja kulud 705,10 eurot, riigilõiv 25 eurot ja äriregistri teabesüsteemist päringu kulu 2 eurot.
7.Hageja vaidlustas määruskaebuses temalt kostja lepingulise esindaja kulude ja riigilõivu väljamõistmise, leides, et kostja esindaja tehtud tööd ning ajakulu ei olnud maakohtu poolt arvesse võetud mahus tsiviilasja seisukohast vajalikud ja põhjendatud ning samuti mõistis maakohus määruskaebuse esitaja arvates hagejalt ebaõigesti välja riigilõivu 25 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Kostja taotles õigusabikulude hüvitamist viie arve alusel kokku summas 1380 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja ajakulu 11,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Hageja oli seisukohal, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud on 577,50 eurot, s.o lepingulise esindaja ajakulu 5,25 tundi tunnitasumääraga 110 eurot. Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulud summas 732,60 eurot, s.o lepingulise esindaja ajakulu 6,66 tundi tunnihinnaga 110 eurot. Muuhulgas taotles kostja õigusabikulu hüvitamist arve nr 21303081 (31.03.2013) alusel 0,5 tunni eest. Maakohus leidis, et nimetatud arve alusel on põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,75 tundi. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kuna kostja on taotlenud 11.03.2013 tehtud töö, s.o tutvumine hageja määruskaebusega Viru Maakohtu 19.02.2013 määrusele ja kaebuse edastamine kliendile, eest arve nr 21303081 alusel õigusabikulu hüvitamist 0,5 tunni ulatuses, ei saa pidada õigusabikulu väljamõistmist hagejalt suurema ajakulu arvestusega õiguspäraseks. Seega tuleb maakohtu poolt kostjale hüvitamisele määratud lepingulise esindaja ajakulu vähendada 0,25 tunni võrra. Maakohus vähendas kostja nõutud õigusabi ajakulu 11,5 tundi oluliselt, pidades põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 6,66 tunni ulatuses (hageja tunnistas oma vastuväites põhjendatud ajakuluks 5,25 tundi) ja vähendas ka tunnitasumäära vastavalt hageja vastuväitele (120 eurolt 110 eurole). Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema
astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ülejäänud nelja arve osas diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses põhjalikud kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust nende arvete osas ümber hinnata. Maakohus on piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, mahukust ja keerukusastet. Kostja lepingulisel esindajal on ilmselgelt kulunud aega nii hageja esitatuga tutvumiseks kui ka kostja seisukohtade kohtule esitamiseks. Tehtud toimingute kohta on esitatud arvetele lisatud üksikasjalikud spetsifikatsioonid, mille alusel on maakohus arvete kaupa kulude vajalikkust ja põhjendatust igakülgselt hinnanud. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (6,66–0,25) 6,41 tundi, mille eest tuleb hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud tunnitasumääraga 110 eurot summas (6,41×110) 705,10 eurot.
9.Nõustuda ei saa määruskaebuse seisukohaga, et maakohus mõistis ebaõigesti hagejalt välja riigilõivu 25 eurot, kuna kogu kostja poolt 13.12.2012 määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleks tagastada kostjale TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Käesolevas asjas ei ole tegemist TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud olukorraga, vaid kostja loobus maakohtu 13.12.2012 määruse peale esitatud määruskaebusest, kuna kohus tühistas 08.01.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu TsMS § 382 lg 2 alusel, sest hageja ei olnud hagi, mille tagamist ta hagi tagamisega abinõu kohaldamisega taotles, kohtule tähtaegselt esitanud. TsMS § 150 lg-d 1 ja 2 ei näe koostoimes TsMS §-ga 659 ja § 644 lg-ga 3 ette määruskaebusest loobumisel riigilõivu tagastamist. Kohus lõpetas 19.02.2013 määrusega tsiviilasjas menetluse, märkides, et määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad hageja kanda. Hageja esitas maakohtu 19.02.2013 määruse peale menetluskulude jaotamise osas määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.04.2013 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis 16.04.2013 määruses, et kuigi kohus ei ole käesolevas asjas keeldunud avaldust menetlusse võtmast, on sisuliselt menetluslik olukord sama, sest hageja taotles hagi tagamist enne hagi esitamist ja põhjustas sellega kostjale menetluskulusid, samas aga jättis ise hagi kohtule esitamata. Kuna hageja ei esitanud hagi ja kostja on kandnud menetluskulusid määruskaebuse esitamisega hagi tagamise määruse peale, siis tuleb sellise määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Seega lähtuvalt konkreetselt käesoleva asja asjaoludest on kõik menetluskulud, sh kostja poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, jäetud hageja kanda ning maakohus mõistis õigesti hagejalt välja kostja kasuks määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 25 eurot. Samas on ebaõige maakohtu põhjendus, et kuna kohus lõpetas tsiviilasjas menetluse, viidates TsMS § 644 lg-le 1 ja § 428 lg-le 2 ehk menetluse lõpetamisele loobumise tõttu, on kostjal õigus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ning hagejal tuleb kostjale hüvitada 25 eurot ehk pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kuna kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, sest hageja ei esitanud hagi ettenähtud tähtajaks, ei saanud hageja hagist loobuda. Seega ei ole tegemist ka TsMS § 150 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga ja maakohtu eeltoodud selgitus tuleb maakohtu määruse põhjendustest välja jätta.
10.Ülaltoodu alusel moodustavad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 732,10 eurot, sh lepingulise esindaja kulud 705,10 eurot, riigilõiv 25 eurot ja äriregistri teabesüsteemist päringu kulu 2 eurot.
11.SCM Assets OÜ vastuses määruskaebusele esitatud taotlus tagastada riigilõivu summast pool, s.o 25 eurot (juhul, kui kohus leiab määruskaebusest lähtuvalt, et tagastada tuleks kogu riigilõivu summa, s.o 50 eurot, siis tagastada kogu summa), mille kostja on tasunud Viru Maakohtu 13.12.2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel, tuleb jätta rahuldamata, kuna riigilõivu tagastamiseks puudub seadusest tulenev alus. Eelmises punktis esitatud põhjendustest tulenevalt selgitas maakohus määruses ebaõigesti, et kostjal on õigus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu eksimus ei ole aga põhjustanud riigilõivu 25 euro ulatuses ebaõigesti kostja kanda jätmist, kuna TsMS § 162 lg 5 järgi, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse § 57 lg 14, mille alusel kostja maakohtu 13.12.2012 määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasus, näeb ette nn 2-astmelise riigilõivumäära lähtuvalt määruskaebuse kohtule esitamise viisist (s.o elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu või muul viisil). Kostja esitas määruskaebuse kohtule e-posti teel, seega TsMS § 162 lg 5 alusel tuli tasutud riigilõiv 25 euro ulatuses jätta kostja enda kanda. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10.12.2013 otsusega asjas nr 3-4-1-20-13 riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Samas on Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 määruses nr 3-2-1-140-12 (p 20) leidnud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Käesolevas asjas lõppes menetlus Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2013 määrusega, mis jõustus 03.05.2013. Kostja esitas kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks alles 20.12.2013 vastuses hageja määruskaebusele, seega puudub kostjal alus riigilõivu tagastamist nõuda ka sätte võimalikule põhiseadusevastasusele tuginedes.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.