Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Notarite Koda (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu põhinõudena 5778,36 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 06.03.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.03.2013 esitas hageja hagiavalduse kohtule, milles palus kostjalt hagejale välja mõista 9370,78 eurot. 05.09.2013 vähendas hageja oma nõuet 188,66 euro võrra ning nõude kogusummaks jäi 9182,12 eurot. 13.11.2013 istungil vähendas hageja oma nõuet ja nõudesummaks jäi 7577,09 eurot. 11.12.2013 istungil vähendas hageja oma nõuet veelkord ja hageja lõplikuks nõudeks jäi 7419,44 eurot, millest liikmemaksu võlgnevus on 5620,87 eurot ja ülejäänud summa tasumata arved alates perioodist 2009. Hageja esitas esialgselt nõude kostja vastu tasumata arvete nr 280081, 280228, 280241, 280258, 280247, 97, 229, 1307, 1319, 1337, 1369, 1409 alusel. 05.09.2013 loobus hageja arve nr 1307 alusel esitatud nõudest summas 188,66 eurot, kuna tegemist on topeltarvega, summa sisaldub juba arves nr 1319 (I kd lk 132). 13.11.2013 istungil loobus hageja kostja aegumise vastuväite tõttu arvete nr 280081, 280228, 280241, 280258 alusel esitatud nõuetest (II kd lk 139). 11.12.2013 istungil loobus hageja arve nr 280247 alusel esitatud nõudest 157,65 euro ulatuses, hageja jäi seisukohale, et arve alusel tuleb tasuda 69,11 eurot (II kd lk 274). Notariaadiseaduse (NotS) § 44 lg 2 p 4 alusel kehtestab Notarite Koda sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale. Notarite Koja põhikirja § 6 p 1 alusel moodustuvad Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid muuhulgas Notarite Koja liikmete kohustuslikest ja muudest maksetest. Tulenevalt Notarite Koja 09.09.2000 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud otsusest maksustatakse notari kuukäive 5% liikmemaksuga. Endine Tallinna notar XXX ei ole nõuetekohaselt täitnud eeltoodud sätetest ja otsustest lähtuvaid kohustusi ja tema liikmemaksuvõlgnevus 19.03.2013 seisuga on 5620,87 eurot. Kostja võlgneb hagejale arvete alusel järgmised summad: arve nr 280247 (I kd lk 43), liikmemaksu intress november 2008 – jaanuar 2009 eest. Arve alusel tuleb tasuda 69,11 eurot. Tegemist on arvega liikmemaksu viivisega perioodi 04.-11.2008 eest. Viivist on arvestatud alates 01.11.2008, välja on jäetud 12.2008 ja 01.2009 liikmemaksud, kuna nende tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Viivis on arvestatud vastavalt Notarite Koja 28.03.2008 üldkoosolekul otsusele (I kd lk 206). Arve on kätte saadud. Notaribüroo ja Notarite Koja aadressi genereerib arvele raamatupidamisprogramm arve väljaprintimise hetkel. Kuna arve on Notarite Kojas välja prinditud hiljem, siis kajastuvad arvel hilisemad aadressid. See asjaolu ei muuda mingil viisil arve esitamise põhjust ega ole arve kehtetuse aluseks; arve nr 97 (I kd lk 44), dokumentide hävitamise teenuse kasutamine 37,71 eurot. Hageja viitab 25.04.2008 lepingule (II kd lk 59-63), 30.06.2009 aktile (II kd lk 52), 05.01.2009 aktile (II kd lk 53), 26.01.2009 aktile (II kd lk 54), 09.03.2009 aktile (II kd lk 55), 29.04.2009 aktile (II kd lk 56) ja 25.06.2009 aktile (II kd lk 57). Kuna arve on välja prinditud hiljem, siis kajastuvad arvel hilisemad aadressid. See asjaolu ei muuda mingil viisil arve esitamise põhjust ega ole arve kehtetuse aluseks. Dokumentide hävitamine toimus Notarite Koja ja Tallinna notarite XXX ja XXX vahel 25.10.2008 sõlmitud lepingu nr 15-7 alusel. Leping on allkirjastatud XXX poolt. Dokumentide hävitamise teenust pakuti perioodi jaanuar-juuni 2009 eest. Hagejal oli XXX ja XXX suuline kokkulepe, et arved esitatakse neile pooles ulatuses; arve nr 229 (I kd lk 45), dokumentide hävitamise teenuse kasutamine 26,32 eurot. Sama põhjendus nagu arve nr 97 osas. Dokumentide hävitamine toimus Notarite Koja ja Tallinna

notarite XXX ja XXX vahel 25.10.2008 sõlmitud lepingu nr 15-7 alusel, mis on allkirjastatud XXX poolt. Dokumentide hävitamise teenust pakuti perioodi oktoober-detsember 2009 eest. Lisaks toimus detsembris 2009 dokumentide koguse (152 objekti) hävitamiseks üleandmine. Teadaolevalt kehtis ühist notaribürood pidanud XXX ja XXX vaheline koostööleping kuni 09.11.2009. Notarite Kojal oli XXX ja XXX suuline kokkulepe, et arved esitatakse neile pooles ulatuses. Tavapärasele koguja vahetusele lisandus lahtine paberimass. Selle kogus oli 152 kg. Arvutati kilohind, mis tavaliselt kogujasse mahub, s.o u 62 kg; arve nr 1319 (I kd lk 47), notari asendaja teenuse kasutamine. Arve summa koos käibemaksuga on 471,66 eurot, ilma käibemaksuta 393,05 eurot. Hageja jättis arvest välja 1 asenduspäeva (kohtuistungi protokoll II kd lk 142). Notari asendamist tõendavad 06.02.2012 käskkiri nr 15 (I kd lk 156), 14.02.2012 käskkiri nr 20 (I kd lk 158), 14.02.2012 käskkiri nr 22 (I kd lk 160), 20.02.2012 käskkiri nr 23 (I kd lk 162). Asendust on kostja taotlenud 06.02.2012, 14.02.2012, 17.02.012 e-kirjades (II kd lk 43, 44, 45). Taotlus on esitatud asendamiseks perioodil 16.17.02.2012. 15.02.2012 asendamist ei toimunud, see on märgitud valesti. Arve peab olema 78,81 euro võrra väiksem. Arve esitamist tõendab 07.03.-21.04.2012 e-kiri (II kd lk 115-117). Kohustused on määratud NotS §-s 35; arve nr 1337 (I kd lk 48), notari asendaja teenuse kasutamine 533,47 eurot. Notari asendamist tõendavad 06.03.2012 käskkiri nr 27 (I kd lk 164), 22.03.2012 käskkiri nr 34 (I kd lk 166), 23.03.2012 käskkiri nr 35 (I kd lk 168). 02.03.2012 e-kiri puudutab käskkirja nr 27 (II kd lk 26), 23.03.2012 e-kiri käskkirja nr 34 (II kd lk 27) ja 23.03.2012 e-kiri käskkirja nr 35 (II kd lk 29). 27.04.2012 e-kiri kinnitab arve kättesaamist (II kd lk 118). Antud juhul ei asendanud kandidaat. Asendaja tegutses alates poolest päevast; arve nr 1369 (I kd lk 49), notari asendaja teenuse kasutamine 377,32 eurot. Notari asendamist tõendavad 29.03.2012 käskkiri nr 39 (I kd lk 170), 03.04.2012 käskkiri nr 42 (I kd lk 173), 13.04.2012 käskkiri nr 52 (I kd lk 175), 20.04.2012 käskkiri nr 54 (I kd lk 177). 29.03.2012 e-kiri (II kd lk 31-33) ja 03.04.2012 e-kiri (II kd lk 34) puudutab käskkirja nr 42, 12.04.2012 e-kiri (II kd lk 35) käskkirja nr 52. 18.04.2012 e-kiri (II kd lk 36) käskkirja nr 54. 06.06.2012 e-kiri arve edastamise kohta (II kd lk 119-120). Hageja arvamusel ei olnud XXX sel ajal veel notariks nimetatud; arve nr 1409 (I kd lk 50), notari asendaja teenuse kasutamine 282,99 eurot. Notari asendamist tõendavad 26.04.2012 käskkiri nr 58 (I kd lk 179), 02.05.2012 käskkiri nr 63 (I kd lk 181), 08.05.2012 käskkiri nr 64 (I kd lk 183). Hageja viitab 26.04.2012 e-kiri (II kd lk 46), 30.04.2012 e-kiri (II kd lk 47), 03.05.2012 e-kiri (II kd lk 48). 13.07.2012 e-kiri koos arvega (II kd lk 121122); arvete nr 280247, 97, 229 osas leidis hageja, et need ei ole aegunud. Arve 280247 aegumise tähtaeg oleks saabunud 31.12.2012, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 16.11.2012. Teised kaks arvet ei ole aegunud (II kd lk 139). Tulenevalt Notarite Koja 06.06.2008 erakorralise üldkoosoleku otsusest on notari poolt notarikandidaadi kasutamine asendajana tasuline ning asendamise eest tasumine toimub järgmiselt: notari taotlusel Notarite Koja poolt määratud asenduse eest tasub asendatav notar Notarite Kojale vastavalt asendava kandidaadi arvestuse sooritamisele ning varasematele asenduspäevadele 830 kroonist (kehtivas vääringus 53,05 eurost) kuni 1500 kroonini (kehtivas vääringus 95,87 euroni) päevas ning nimetatud summadele lisandub käibemaks. Asendamise tasu makstakse asendamisele järgneva kuu esimeses pooles esitatavate arvete alusel. Arvete nr 1319, 1337, 1369 ja 1409 esitamisel on lähtutud eelnimetatud otsuses toodud summadest.

Alates 09.09.2000 on Notarite Koja liikmemaksu suurus määratud kokku 3 otsusega: Notarite Koja 09.09.2000 erakorralisel üldkoosolekul otsustati, et 20 000 krooni kuukäibest on maksuvaba ning ülejäänud osa käibest maksustatakse 5% liikmemaksuga. Notarite Koja 27.03.2009 üldkoosolekul otsustati muuta 09.09.2000 koosoleku otsust ning määrata alates 01.01.2009 notari maksuvabaks käibeks 40 000 krooni. 11.03.2011 Notarite Koja üldkoosoleku otsusega määrati liikmemaksuvabaks käibeks 2600 eurot. Seega kehtib alates 2011. a märtsist liikmemaksu määramisel põhimõte, et 2600 eurot notari igakuisest käibest on liikmemaksuvaba. Ülejäänud osa maksustatakse 5% liikmemaksuga. Tulenevalt 28.03.2008 Notarite Koja üldkoosoleku otsusest tasutakse liikmemaks selle arvestamise kuule järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks ning Notarite Koja raamatupidaja esitab liikmemaksu viivise arveid kvartaalselt. Liikmemaksu võlgnevuse korral on notar kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates liikmemaksu tasumise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Hageja aukohus arutas kostja liikmemaksu võlgnevuse küsimust 2010. a 2 korral. 08.02.2010 toimunud istungil (I kd lk 154-155) otsustati teha märkus ning 27.08.2010 otsustati karistust mitte määrata arvestades asjaolu, et kostja oli valmis arvates 2010. a detsembrikuust allkirjastama hageja liikmemaksu võlgnevuse tagasimaksmise graafiku täitmiseks sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Edaspidi sundtäitmisele allumise kokkulepet siiski ei sõlmitud, kuid hageja toetuste fondi komisjoni 29.11.2010 otsusega aktsepteeriti kostja ettepanekut liikmemaksu võlgnevuse summas 211 653 krooni likvideerimiseks 2012. aasta lõpuks. Kostja liikmemaksu võlgnevus koosneb notari käibelt arvestatud liikmemaksust, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud liikmemaksu maksed Notarite Koja arveldusarvele. Kostja viited NotS §-dele 22 ja 44 ja väited, mille kohaselt ei ole notari asendajaks olevale notarikandidaadile võimalik tasu maksta, ei ole asjakohased. Praegusel juhul olid kostja asendajaks Notarite Koja teenistuses olevad ja Notarite Kojalt töötasu saavad notarikandidaadid. Asendamise tasude kehtestamise puhul on lähtutud Notarite Koja teenistuses olevale notarikandidaadile makstava töötasu päevamäärast ning põhimõttest, et asendamist taotlenud notar ei saa asendamise teenust tasuta ja peab asendamise teenuse kasutamise korral notarikandidaadi töötasu hüvitama. Asendamise tasu maksmise kohustust ei mõjuta asendamise põhjused ning see ei ole seotud liikmemaksudega. Hageja kohustuste hulka ei kuulu notarite asendamise tagamine notari haiguse, raseduse vms põhjuse korral. NotS § 20 lg 3 sätestab, kelle pädevuses on notarile asendaja nimetamine. Asendajate tasu arvestamine ega selle tõendamine ei toimu E-notari infosüsteemi abil. Kostja liikmemaksu võlgnevus koosneb notari käibelt arvestatud liikmemaksust, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud liikmemaksu maksed Notarite Koja arveldusarvele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal on tõendamata ja põhjendamata nõude kujunemine. Kostja ei nõustu, et tema liikmemaksuvõlgnevus 19.03.2013 seisuga on 5620,87 eurot. Hagejal tuleb esitada vastav arvutuskäik. Hageja nõue on aegunud arvete nr 280258, 280081, 280228, 280241, 280247, 97, 229 osas. Arvete nr 280247, 97, 229 osas algas aegumine 01.01.2010 ja lõppes 31.12.2012. Hagejal tuleb tõendada, kes hageja poolt, kellele, millal ja mil viisil on esitanud hagis toodud arved ja kes on need koostanud. On selgusetu, miks pole arvete sissenõudmisega alustatud mõistliku aja jooksul (esimese väidetava võlgnevuses oleva arve maksetähtaeg on ligi 5 aasta tagune). Arvetel on kirjeldatud puudulikult kaupu/teenuseid, neil on suuri ning olulisi vasturääkivusi lisaks käibemaksuseaduses toodud nõuete eiramisele (nt nn topeltarved, järjekorranumbrilised ebakõlad (suurema järjekorranumbriga arve on välja antud varasema kuupäevaga kui väiksema järjekorranumbriga arve), kuupäevalised ebakõlad, hageja ja kostja andmete ebakõlad jms). Pooled ei ole kokku leppinud arvetel märgitud hagejapoolses teenuse

osutamises kostjale väljaspool õigusaktides sätestatut ja nende kulutuste sissenõudmine kostjalt ei ole õiguspärane. Kostja vastuväited arvetele Arvel nr 280247 on märgitud tasumata Notarite Koja liikmemaksu intress november 2008 kuni jaanuar 2009 eest, samas väidetav intressiperiood lõppes 31.01.2009, st arve on väljastatud enne intressiperioodi lõppu. Arve on võltsitud, kuivõrd arvel on märgitud nii hageja kui kostja asukoha nn tulevikuaadressid, mida arve väljastamise päeval ei olnud võimalik ette näha. Puudub märge, millise kauba või teenuse eest on viivis arvestatud. Kui liikmemaksu viivisearveid esitatakse kord kvartalis, ei ole märgitud, millise kvartali eest arve on esitatud. Arvel nr 97 puudub arve koostamise õiguslik alus, kauba kogus või teenuse maht ja nende osutamise kuupäev, arvel on märgitud jällegi poolte nö tulevikuaadressid, arve on väljastatud 26.06.2009, mis on hiljem kui suuremat numbrit kandev arve nr 280247 (väljastatud 28.01.2009). Tegemist on võltsitud arvega. Tõendatud pole, et kostja on teenust tarbinud, arve jagamises (poolitamises) kokkulepet pole. 25.04.2008 lepingu number on puudulik ja ei kattu aktide numbritega. Leping on sõlmitud ilma volituseta. Arvel nr 229 puudub arve koostamise õiguslik alus, kauba kogus või teenuse maht ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, arve on väljastatud 30.12.2009, mis on hiljem kui suuremat numbrit kandev arve nr 280247 (väljastatud 28.01.2009), arvel kajastatud jällegi poolte nö tuleviku asukoha aadressid. Tegemist on võltsitud arvega. Seltsing lõppes 20.11.2009. Arvel nr 1319 puudub arve koostamise õiguslik alus. 15.02.2012 asendamist ei toimunud. Kostja oli sellel perioodil haiguslehel ja sel puhul on hagejal kohustus määrata asendaja ja selle eest tasu ei maksta. Arvel nr 1337 puudub selle koostamise õiguslik alus, see ei vasta seaduse nõuetele. Käskkiri nr 34 on allkirjastatud peale väidetava asenduse algust. Seadus ei luba kandidaadile tasu maksmist. Arvel nr 1369 puudub selle koostamise õiguslik alus, see ei vasta seaduse nõuetele. Samad vastuväited, mis eelmise arve kohta. Kostja viitab käskkiri nr 42 ja palub selgitust, kas asendas notar või kandidaat. Arve nr 1409 osas puudub selle koostamise õiguslik alus, see ei vasta seaduse nõuetele. Samad vastuväited nagu viimase arve puhul. Kostja viibis sel ajal raseduspuhkusel ja sellest on hagejat teavitatud. Kostja informeeris hagejat nõuetekohaselt ametikohustustest eemalviibimisest nii riskirasedusega seotud pikaajalise haiguslehe kui rasedus-ja sünnituspuhkuse tõttu. Hagejal puudub erijuhtudel (notari haigestumine, rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus) õigus nõuda tasu asendaja määramise eest. Seadus näeb eeltoodud juhtude lahendamiseks ette teise regulatsiooni. Hageja märgib vastuses, et kostja liikmemaksuvõlgnevus seisuga 31.12.2012 oli 1541 eurot. On selgusetu, kuidas sai võlg kasvada 1 kuu jooksul 4079,87 euro võrra, arvestades, et kostja ametitegevus oli käesoleva aasta jaanuaris peatatud ning kostja viibis lapsehoolduspuhkusel. Hageja ei ole esitanud viivisarveid. Hageja leiab ekslikult, et notari asendamist tõendab üksnes hageja käskkiri. Asendamist tõendavad määratud asendaja poolt asendatava notari nimel tehtud toimingud. Arvelt peab konkreetselt ning detailselt nähtuma, mille eest arve esitatakse. Kostjale on arusaamatu hageja käsitlus maksegraafikute määramisega seotud infoga. Hageja nõuab kostjalt viivist, kuid arvel on märgitud intress. Hageja poolt esitatud arve on väljastatud enne vastava intressiperioodi lõppu. Kostjale jääb arusaamatuks arvel kajastatud võimaliku intressi

arvestuse aluseks olev summa, intressimäär, intressi tasumise alus jms. Kui arve esitatakse korrektselt, tähtaegselt, nõuetekohaselt, prinditakse õigeaegselt, siis ei ole raamatupidamisprogrammil seda vaja kuidagi hiljem „genereerida“. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on osaliselt nõudest loobunud. Kostja oli 31.07.2002 kuni 01.02.2013 notar ja Notarite Koja liige. Hageja nõue kostja vastu tuleneb liikmemaksu võlgnevusest 5620,87 eurost, liikmemaksu intressi võlgnevusest 69,11 eurost ja kostjale osutatud teenuste võlgnevusest 2012,45 eurost. Kostja vaidleb hagile vastu. Liikmemaksu võlgnevus Hageja on esitanud kostja vastu nõude liikmemaksu võlgnevuse 5620,87 euro väljamõistmiseks. Kostja liikmemaksu võlgnevus 29.11.2010 seisuga (II kd lk 271) oli 211 653 krooni (13 527,09 eurot). Kohus loeb hageja konto väljavõtetega (II kd lk 10-23) tõendatuks, et augustist 2007 kuni 31.12.2012 laekus Notarite Kojale kostjalt tasu liikmemaksu eest 2010 aastal 287,60 eurot, 2011 aastal 6695,69 eurot ja 2012 aasta eest 730,88 eurot, kokku 7714,17 eurot. 01.12.2013 seisuga võlgnes kostja hagejale liikmemaksuna 5812,92 eurot. Kohus loeb Notarite Koja toetuste fondi komisjoni 29.11.2010 protokolliga (I kd lk 213-214) tõendatuks, et nimetatud kuupäeval oli kostjal hageja ees liikmemaksu võlgnevus 211 653 krooni s.o 13 527 eurot. NotS § 44 lg 2 p 4 alusel kehtestab Notarite Koda oma eesmärkide täitmiseks notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale. Notarite Koja põhikirja § 6 p 1 alusel moodustuvad Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid muuhulgas Notarite Koja liikmete kohustuslikest ja muudest maksetest. Kohus loeb üldkoosoleku protokollidega (II kd lk 182-230) tõendatuks, et alates 09.09.2000 on Notarite Koja liikmemaksu suurus määratud kokku 3 järgmiselt märgitud otsusega. Notarite Koja 09.09.2000 erakorralisel üldkoosolekul otsustati (II kd lk 205), et 20 000 krooni kuukäibest on maksuvaba ning ülejäänud osa käibest maksustatakse 5% liikmemaksuga. Notarite Koja 27.03.2009 üldkoosolekul otsustati (II kd lk 221) muuta 09.09.2000 koosoleku otsust ning määrata alates 01.01.2009 notari maksuvabaks käibeks 40 000 krooni. 11.03.2011 Notarite Koja üldkoosoleku otsusega (II kd lk 197) määrati liikmemaksuvabaks käibeks 2600 eurot. Seega kehtib alates 2011 aasta märtsist liikmemaksu määramisel põhimõte, et 2600 eurot notari igakuisest käibest on liikmemaksuvaba. Ülejäänud osa maksustatakse 5% liikmemaksuga. Tulenevalt 28.03.2008 Notarite Koja üldkoosoleku otsusest (II kd lk 237) tasutakse liikmemaks selle arvestamise kuule järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks ning Notarite Koja raamatupidaja esitab liikmemaksu viivise arveid kvartaalselt. Kohus leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt liikmemaksu tasumise kohustust täitnud. Kohus loeb Notarite Koja eestseisuse protokollidega (II kd lk 231-269) tõendatuks, et kostja oli teadlik tal võlgnevuse olemasolust ning taotles korduvalt võlgnevuse ajatamist. 29.01.2009 protokollist (II kd lk 268) nähtub, et arutati kostja liikmemaksu- ja teenuste arvete võlgnevust ning kuulati ära kostja selgitused võlgnevuse tekkimise põhjustest. Tehti ettepanek kehtestada maksetähtajad võlgnevuse likvideerimiseks. 16.02.2009 istungi protokolli kohaselt (II kd lk 257)

otsustas eestseisus esitada toetuste fondi komisjonile kostja liikmemaksu võlgnevuse tasumise graafik ning oodata ära otsus. Eestseisuse 09.11.2009 protokolli kohaselt (II kd lk 250 p 14) otsustati esitada aukohtule avaldus kostja ajatatud liikmemaksu võlgnevuse graafiku alusel tasumata liikmemaksude (seisuga 09.11.2009 summas 194 408 krooni) küsimuse menetlusse võtmiseks. Vastavalt 20.02.2010 protokollile (II kd lk 259) otsustas eestseisus aukohtu otsusest tulenevalt pakkuda kostjale välja uus liikmemaksu võlgnevuse tagastamise graafik ning teha ettepanek allkirjastada võlatunnistus koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Eestseisuse 05.04.2010 istungi protokollist (II kd lk 244-245 p 3) nähtub, et kostjaga sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimine ei osutunud võimalikuks, kuna täiendava tähtaja ning maksegraafiku osas on nägemused erinevad. Eestseisus on seisukohal, et aukohtu 08.02.2010 otsuse kohaselt lähtuda tuleks kuuekuulisest graafikust. Kostja tegi uue ettepaneku liikmemaksu võlgnevuse likvideerimiseks, millest nähtuvalt oleks igakuine makstav summa 5000 krooni. Juhul kui käive ületab 120 000 krooni, tasuks notar võlgnevuse likvideerimiseks 5% käibest. Suuremate käibe summade puhul makstav protsent käibest kasvaks. Otsustati ära oodata aukohtu otsuses nimetatud tähtaeg. 28.10.2010 protokollist (II kd lk 263-264 punkt 5) nähtuvalt tutvusid aukohtu liikmed Notarite Kojalt saadud andmetega kostja liikmemaksu võlgnevuse kohta. 24.04.2010 andmete põhjal oli kostja liikmemaksu võlgnevus 292 922 krooni, 24.09.2010 seisuga 237 946 krooni, seega oli notar nimetatud ajavahemiku jooksul tasunud võlast 54 976 krooni suuruse summa. Protokolli kohaselt on kostja saatnud aukohtule kirja, milles kinnitab, et juhul kui Notarite Koja eestseisus teeb Notarite Koja toetuste fondi komisjonile ettepaneku kinnitada tema liikmemaksu võlgnevuse likvideerimiseks graafik, mille kohaselt ta maksaks võlgnevuse likvideerimiseks igakuiselt 5% käibest kui käive on kuni 220 000 krooni ning 10% käibest, kui käive on üle 220 000 krooni, on ta valmis alates 2010 aasta detsembrikuust allkirjastama ka sundtäitmisele allumise kokkuleppe. Aukohus otsustas kostjat mitte karistada. Seisuga 15.10.2010 oli liikmemaksu võlgnevus 230 396 krooni. Otsustati esitada peale järgmise võlgnevuse vähendamise makset käivest sõltuv liikmemaksu võlgnevuse likvideerimise graafik toetuste fondi komisjonile kinnitamiseks. Lisaks kinnitab kostja teadmist võlgnevuse olemasolust, pidevatest läbirääkimistest võlgnevuse ajatamiseks ning kostja teadmist Notarite Koja erinevate organite otsustest hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus (I kd 137-153; II kd lk 162-180). Kostja viitab, et hageja märgib vastuses (I kd lk 130), et kostja liikmemaksuvõlgnevus seisuga 31.12.2012 oli 1541 eurot. On selgusetu, kuidas sai võlg kasvada 1 kuu jooksul 4079,87 euro võrra, arvestades, et kostja ametitegevus oli käesoleva aasta jaanuaris peatatud ning kostja viibis lapsehoolduspuhkusel. Kohus leiab, et hilisemas menetlusdokumendis on hageja selgitanud (II kd lk 6), et kostja liikmemaksu võlgnevus koosneb notari käibelt arvestatud liikmemaksust seisuga 29.11.2010, millest on maha arvestatud kostja poolt tehtud liikmemaksu maksed Notarite Koja arveldusarvele. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti liikmemaksu tasumise või selle suuremas ulatuses tasumise kohta, kui hageja on kohtule esitanud. Kohtul puudub alus järeldada, et kostja on tasunud liikmemaksu hagejale enam kui hageja kontoväljavõtetest nähtub. Seega tuleb kostjalt välja mõista liikmemaksu võlgnevus 5620,87 eurot. Võlgnevus liikmemaksu intressi eest- arve nr 280247 Notarite Koja aastakoosoleku 28.03.2008 otsuse (II kd lk 237, punkti 4) kohaselt on liikmemaksu võlgnevuse korral notar kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates liikmemaksu tasumise kuule järgneva kuu esimesest päevast. E-notari süsteem genereerib aruande notarite käivete kohta ja see edastatakse Notarite Koja e-posti aadressile [email protected]. Tulenevalt 28.03.2008 Notarite Koja üldkoosoleku otsusest (II kd lk 237) tasutakse liikmemaks selle arvestamise kuule järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks ning Notarite Koja raamatupidaja esitab liikmemaksu viivise arveid kvartaalselt. Hageja esitas arve nr 280247 (I kd lk 43), liikmemaksu intress november 2008 – jaanuar 2009 eest. 11.12.2013 kohtuistungil hageja loobus osaliselt (157,65 euro ulatuses) arvel märgitud summast (II kd lk 274). Hageja leidis, et osaliselt on viivisenõue aegunud. Kohus nõustub hagejaga, kuna arvega on nõutud ka viivist liikmemaksu eest, mis oleks tulnud hagejal kostjale esitada juba eelmisel kvartalil vastavalt 28.03.2008 Notarite Koja üldkoosoleku otsusele. Hageja nõuab kostjalt arve nr 280247 järgi summas 69,11 eurot 2008 aasta septembri kuni novembrikuu eest. Kostja leidis, et aegunud on kogu 280247 arve alusel esitatud viivisenõue. Hageja selgitas, et arvel on ekslik märge (I kd lk 43 viimane rida), et tasumata Notarite Koja liikmemaksu intress november 2008- jaanuar 2009. Õige on, et nimetatud arve on esitatud liikmemaksu võlgnevuse eest perioodi september kuni november 2008 eest. Kohus nõustub hagejaga, et kooskõlas 28.03.2008 punkti 4 otsusega ja 28.03.2008 Notarite Koja üldkoosoleku otsusega esitati 28.01.2009 kostjale arve septembri kuni novembri 2008 aasta liikmemaksu võlgnevuse eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike kolmanda punkti järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse hagi kostja vastu 16.11.2012. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tulenevalt § 146 lõikega 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega algas 280247 arve aegumistähtaeg 31.12.2009 ning lõppenuks 31.12.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.11.2012, mis peatas aegumise. Seega ei ole hageja nõue 69,11 euro ulatuses aegunud. Kohus leiab, et arve nr 280247 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele 69,11 eurot. Tegemist on arvega liikmemaksu viivisega perioodi 09.-11.2008 eest (II kd lk 42 – viivise arvestamise tabel). Viivist on arvestatud alates 09.11.2008, välja on jäetud 12.2008 ja 01.2009 liikmemaksud, kuna nende tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Viivis on arvestatud vastavalt Notarite Koja 28.03.2008 üldkoosolekul otsusele (II kd lk 237) ja Notarite Koja aastakoosoleku 28.03.2008 punkti 4 otsusele (II kd lk 237). Arve kättesaamist kinnitab kostja 30.01.2009 e-kiri (II kd lk 112). Kostja on leidnud, et arve on võltsitud, kuna arvel on märgitud vale notari aadress ning arve ei vasta raamatupidamisseadusele. Kohus peab eluliselt usutavaks hageja selgitust, et Notaribüroo ja Notarite Koja aadressi genereerib arvele raamatupidamisprogramm arve väljaprintimise hetkel, kuna arve on Notarite Kojas välja prinditud hiljem, siis kajastuvad arvel hilisemad aadressid. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud asjaolu ei muuda mingil viisil kostjal viivise tasumise kohustust, kuna viivise tasumise kohustus tekib kostjal tulenevalt Notarite Koja otsustest ning selle suurus on määratud

võlaõigusseaduses. Samuti ei muuda arvete numbrite järjekord või arve allkirjastanud isik arvetel märgitud summa tasumiskohustust. Viivise arvutuskäiku ja suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja kahtles hageja märgitud viivisemääras. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50%. Hageja kinnitas 13.11.2013 istungil, et kostjale arvestati viivist võttes aluseks 9%-lise intressimäära. Septembris-novembris 2008 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega võinuks hageja kostjale arvestada 9,5%-list intressimäära, kuid nähtuvalt viivise arvestamise tabelist (II kd lk 42) on hageja arvestanud kostjale soodsamalt viivist 9%-lise intressimääraga. Võlgnevus dokumentide hävitamise teenuse kasutamise eest – arved nr 97 ja 229. Hageja on esitanud 2 arvet dokumentide hävitamise teenuste kasutamise eest - arved nr 97 (I kd lk 44) ja 229 (I kd lk 45). Kostja esitas arvete nr 97 ja 229 osas aegumise vastuväite (II kd lk 139). Kostja leidis, et arvete aegumine algas 01.01.2010 ja lõppes 31.12.2012. Kohus leiab, et arved ei ole aegunud, kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.11.2012, mis peatas aegumise. Arve nr 97 (I kd lk 44) kohaselt võlgneb kostja dokumentide hävitamise teenuse kasutamise eest 37,71 eurot ja arve nr 229 (I kd lk 45) eest 26,32 eurot. Kohus loeb andmekandjate hävitamiseks kogumise lepinguga nr 2008-/15-7 tõendatuks, et hageja osutas dokumentide hävitamise teenust kostjale 25.10.2008 sõlmitud lepingu alusel (II kd lk 59-63). Leping on allkirjastatud notar XXX poolt, kes tegutses seaduse ja notarite vahel sõlmitud ühistegutsemise lepingu alusel. VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kostja ei vaielnud vastu, et kostja ja notar XXX olid seltsinglased ning pidasid ühist bürood. Kostja oli seisukohal, et seltsing lõppes novembris 2009, kuid tõendeid seltsingu nimetatud kuupäeval lõppemise kohta kostja ei esitanud. Hageja esitas dokumentide hävitamise teenuste kasutamise eest arved seltsinglastele võrdselt (II kd lk 140), kuna Notarite Kojal oli kostja ja XXX suuline kokkulepe, et arved esitatakse neile pooles ulatuses. Kostja leidis, et kokkulepet arvete sellisel kujul jagamiseks ei olnud, kuid ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud teistsugust kokkulepet seltsinglaste vahel. Samas on kohus seisukohal, et nimetatu ei omaks hageja kui kolmanda isiku jaoks mingit tähtsust, kuna kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt ning teistsuguse kokkuleppe olemasolul oleks kostjal võimalik esitada nõue nimetatud arvetest tulenevalt teise seltsinglase vastu. Kohus leiab, et arvetel nr 97 ja 229 teenuse osutamine hageja poolt on tõendatud 30.06.2009 aktiga (II kd lk 52), 05.01.2009 aktiga (II kd lk 53), 26.01.2009 aktiga (II kd lk 54), 09.03.2009 aktiga (II kd lk 55), 29.04.2009 aktiga (II kd lk 56), 25.06.2009 aktiga (II kd lk 57), dokumentide hävitamise kokkuvõttega (II kd lk 58), üleandmise aktiga (II kd lk 25). Leping on allkirjastatud XXX poolt. Hageja pakkus dokumentide hävitamise teenust perioodi jaanuar-juuni 2009 eestselle eest on esitatud arve nr 97. Dokumentide hävitamise teenuse eest perioodi oktooberdetsember 2009 esitas hageja arve 229. Lisaks toimus detsembris 2009 dokumentide koguse (152 objekti) hävitamiseks üleandmine. Tavapärasele koguja vahetusele lisandus lahtine paberimass. Selle kogus oli 152 kg. Arvutati kilohind, mis tavaliselt kogujasse mahub, s.o u 62 kg. Arve nr 229 kättesaamist kinnitab ka hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus (II kd lk 113-114).

Kohus leiab, et kuivõrd teenuse eest tasumise kohustus tekkis kostjal lepingu sõlmimisega, siis ei ole arvetel kostja hinnangul märgitud valed rekvisiidid aluseks arve tasumata jätmiseks. Seega tuleb kostjalt tasu 64,03 eurot dokumentide hävitamise teenuste kasutamise eest hagejale välja mõista. Võlgnevus notari asendaja teenuse kasutamise eest - arved nr 1319, 1337, 1369 ja 1409 Hageja on esitanud notari asendaja teenuse kasutamise eest kostjale arved nr 1319 (I kd lk 47), nr 1337 (I kd lk 48), nr 1369 (I kd lk 49), nr 1409 (I kd lk 50). 13.11.2013 toimunud istungil vähendas (II kd lk 141) hageja arves nr 1319 nõutud summat notari asendaja teenuse kasutamise eest, kuna 15.02.2012 asendust ei toimunud ning see on arvel märgitud valesti. Hageja palus lugeda õigeks summa koos käibemaksuga 471,66 eurot, ilma käibemaksuta 393,05 eurot. Kohus loeb notari asendamise teenuse kasutamise tõendatuks 06.02.2012 käskkirjaga nr 15 (I kd lk 156-157), 14.02.2012 käskkirjaga nr 20 (I kd lk 158-159), 14.02.2012 käskkirjaga nr 22 (I kd lk 160-161), 20.02.2012 käskkirjaga nr 23 (I kd lk 162-163). Asendust on kostja taotlenud 06.02.2012, 14.02.2012, 17.02.012 e-kirjades (I kd 134-135II kd lk 43-45), mis lükkavad ümber kostja väited, et ta ei ole asendust tellinud või, et asendust on tellitud tema töötajate poolt kostja teadmata. Arve esitamist tõendab 07.03.-21.04.2012 e-kiri (II kd lk 115-117). Arvest nr 1337 (I kd lk 48) tulenevalt võlgneb kostja hagejale notari asendaja teenuse kasutamine 533,47 eurot. Kohus loeb notari asendamise tõendatuks 06.03.2012 käskkirjaga nr 27 (I kd lk 164-165), 22.03.2012 käskkirjaga nr 34 (I kd lk 166-167), 23.03.2012 käskkirjaga nr 35 (I kd lk 168-169). Kostja poolt teenuse tellimist tõendavad 02.03.2012 e-kiri (puudutab käskkirja nr 27; II kd lk 26), 23.03.2012 e-kiri (käskkirja nr 34; II kd lk 27) ja 23.03.2012 e-kiri (käskkirja nr 35; II kd lk 29). Kostja poolt arve kättesaamist kinnitab 27.04.2012 e-kiri (II kd lk 118). Arve nr 1369 (I kd lk 49) on hageja esitanud kostjale notari asendaja teenuse kasutamise eest summas 377,32 eurot. Kohus leiab, et notari asendamist tõendavad 29.03.2012 käskkiri nr 39 (I kd lk 170-171), 03.04.2012 käskkiri nr 42 (I kd lk 173-174), 13.04.2012 käskkiri nr 52 (I kd lk 175-176), 20.04.2012 käskkiri nr 54 (I kd lk 177-178). Teenuse tellimist kostja poolt tõendab 29.03.2012 e-kiri (II kd lk 31-33) ja 03.04.2012 e-kiri (II kd lk 34), 12.04.2012 e-kiri (II kd lk 35), 18.04.2012 e-kiri (II kd lk 36). Arve kostjale edastamist kinnitab 06.06.2012 e-kiri (II kd lk 119-120). Arve nr 1409 (I kd lk 50) on hageja esitanud notari asendaja teenuse kasutamise eest summas 282,99 eurot. Notari asendamist tõendavad 26.04.2012 käskkiri nr 58 (I kd lk 179-180), 02.05.2012 käskkiri nr 63 (I kd lk 181-182), 08.05.2012 käskkiri nr 64 (I kd lk 183-184). Teenuse tellimist kostja poolt kinnitavad 26.04.2012 e-kiri (II kd lk 46), 30.04.2012 e-kiri (II kd lk 47), 03.05.2012 e-kiri (II kd lk 48). Hageja poolt kostjale arve esitamist tõendab 13.07.2012 ekiri koos arvega (II kd lk 121-122). NotS § 20 lg 1 kohaselt nimetab Justiitsminister Notarite Koja ettepanekul notarile asendaja NotS § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata. Hageja esitatud arvete esitamise ajal ei olnud kostja ametitegevus peatatud. Tulenevalt Notarite Koja 06.06.2008 erakorralise üldkoosoleku otsusest (I kd lk 199-200) on notari poolt notarikandidaadi kasutamine asendajana tasuline ning tasub notar vastavalt otsuse punktile 3 Notari Kojale vastavalt notarikanditaadi kvalifikatsioonist. 06.06.2008 erakorralise üldkoosoleku

otsusese punkti 4 (I kd lk 200) kohaselt makstakse asendamise tasu asendamisele järgneva kuu esimeses pooles esitatavate arvete alusel. Kohus leiab, et kostja viide, et kandidaatidele tasu maksmine NotS § 22 lõike 2 alusel ei ole lubatud, on asjakohatu. Nimetatud sätte kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud säte reguleerib täiendavat tasu maksmist kandidaadile. Notarite Koja 06.06.2008 erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel tasub asendatav notar tasu Notarite Kojale, kes omakorda katab nimetatud summast ka igakuist kandidaadile makstavat töötasu. Kohus ei nõustu ka kostja väitega, et hageja seadusest tulenev kohustus on osutada asendaja teenust notaritele tasuta (laekuvatest liikmemaksudest). Sellist kohustust notariaadiseadusest ei tulene. Samuti ei ole hageja kostja asendajaks määranud isikuid, kes ei võiks olla asendajad. Hageja on selgitanud, et kostjale oli väga raske asendajat leida ning seetõttu kasutati isikuid, kes nõustusid kostjat asendama s.h isikuid, kes olid kandidaaditeenistuse läbinud, kuid keda ei olnud veel notariks nimetatud. Samuti ei nõustu kohus kostjaga selles, et haiguse korral võimaldanuks notariaadiseadus tasuta asendaja määramist. Seetõttu ei oma tähtsust kostja poolt esitatud terviseseisundi tõendid (II kd lk 149-152). Hageja kinnitas, et kostja ei ole hagejalt taotlenud tasu maksmisest vabastamist. Kohus leiab, et arvete nr 1319, 1337, 1369 ja 1409 esitamisel on lähtutud Notarite Koja 06.06.2008 erakorralise üldkoosoleku otsuses märgitud tasu suurustest ning kostjalt tuleb hageja kasuks asendamise tasu välja mõista. Tõenditest Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud arved nr 280081 (I kd lk 39), 280228 (I kd lk 40), 280241 (I kd lk 41) ja 280258 (I kd lk 42) ning teenuse tellimist kinnitavad e-kirjad (II kd lk 3741, 49), kuna nimetatud nõuete osas esitas kostja aegumise vastuväite ning hageja loobus nimetatud arvetel märgitud summas kostjalt raha nõudest (II kd lk 274). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuna hageja loobus osaliselt nõudest aegumise tõttu. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 79% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.