Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

XXXXXX. E-kirjas 11.05.2009 XXXXXX insener vastas, et need pildid näitavad selgelt, et materjal on eraldunud nukkvõlli nukkadest ja see ei ole lennukõlblik. Viimase nuka tõukuri taldrikut on ka vaja kontrollida, mis tõenäoliselt on samuti kulunud. Kostja konsulteeris samuti ettevõttega XXXXXX ning ka selle ettevõtte spetsialist soovitas nukkvõlli ära vahetada. Kostja ei ole üritanudki ülevaatuse käigus saadud informatsiooni põhjal anda ise arvamusi selle kohta, kas tuvastatud defektid on lubatavad või mitte. Tehniliste puuduste lubatavuse ja mittelubatavuse piiri määrab lennuki tootja lennuki normtehnilises dokumentatsioonis või annab arvamuse üksikjuhtumi puhul eraldi. Samuti võib juhiseid anda Lennuamet. Hageja kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole hagis kostjale ette heitnud, et tehtud hooldustööd olid puudulikud või tegemata, mistõttu nõuab kahjuna hooldustööde eest makstud tasu 791,86 eurot. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel oli töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna hageja füüsilise isikuna tellis kostjalt, kes tegutseb lennukite hooldusega oma majandustegevuses ja kellele on välja antud Lennuameti sertifikaat, lennuki hoolduse teenust (töö) - 200 lennutunni hoole, siis on kohtu arvates poolte vahel sõlmitud tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4), mis on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 alusel võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja leidis, et kostja ei ole lennukihooldustöid teostanud kvaliteetselt, sest peale hooldustööde teostamist lennukiga sõites paiskus lennukist lennu ajal välja õli, kuna õlisurvekanalite korgid olid jäetud peale hoolduse lõppu lahti ja omavahel kontreerimata ning vaakumpumba mutrid olid pingutamata. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas kostja on teostanud hooldustöid kvaliteetselt ja kas kostja avalduse tõttu lennuki nukkvõlli vahetamise vajaduse kohta on hagejale tekitatud kahju. VÕS § 642 lg 1 järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Hageja ja kostja meilivahetusega 14-16.07.2009 on tõendatud, et hageja on seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul pöördunud kostja kui töövõtja poole, et teatada lennuki teliku peal olevast õlist, mootori otsakorkide lahtiolekust ja vaakumpumba korkide pingutamisest. Hageja tarbijana on oma lennuki probleemidest kostjat teavitanud lennuki hooldustööde tegemisest kahe kuu jooksul.

3(11)

Kostja ei tunnista endal süüd seoses hageja väidetega õli lekkest. Kostja on teinud tööd vastavalt lepingule ja lennuki hooldusprogrammile. Tööd on tehtud kvaliteetselt, hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hooldustöid teinud ebakvaliteetselt. Kuigi hageja ei nõustu kostjaga, et tema lennukile on hooldustöid tehtud kostja poolt väidetud hooldusprogrammi alusel, on kohtu arvates kostja veenvalt põhistanud, et hooldustöid teostati just hooldusprogrammi alusel. Hooldusprogrammil oleva tehnilise töötaja allkirjade ja tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kostja teostas hagejale lennuki 200 tunni hoolduse ja turvatööde vahetuse. Maakohtu arvates oli kostja veenvalt põhjendanud, et hageja ei oleks üleüldse tohtinud lennukiga lennata ja lennates lennukiga ilma lennuki hoolde eest vastutava isiku loata, tegutsesi hageja enda vastutusel. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, kuigi hageja lennukile teostati hooldust, siis hagejale formaalset lennuluba - hooldustõendit (certificate of release to service) lennuki kasutamiseks ei väljastatud. Kohus leidis, et hageja fotodega ja hageja sõnadega ei ole tõendanud, et lennuki hooldustööde väidetava ebakvaliteetse töö tulemusena lekkis hageja lennukist sõidu ajal välja õli, sest kostja oli jätnud õlisurvekanalite korgid lahti ja vaakumpumba mutrid pingutamata. Kostja on põhistanud, et hageja ei oleks lennukiga ilma hooldustõendita üleüldse lennata. Seega hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis õlisurvekanalite korgid lahti ja vaakumpumba mutrid pingutamata. VÕS § 646 lg 1 alusel kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole selgesõnaliselt kostja poole pöördunud tehtud töö parandamise või uue töö tegemise nõudega. Hageja väide, et saates meili teatega, et tema lennukist lekkis õli, millele kostja reageeris vaikusega, saab lugeda töö parandamisest keeldumiseks, ei ole kohtu arvates veenev. Kuna pooltevahelise töövõtu lepingu sisuks oli lennuki hooldustööde tegemine, siis ei ole hageja ja kostja meilivahetusega ka tõendanud, et just hooldustööde väidetava ebakvaliteetse teostamise tõttu hageja on pöördunud kostja poole teavitamaks kostjat ebakvaliteetsest tööst ja nõudes lepingu nõuetekohast täitmist. Hageja arvates on hoolde eesmärk pakkuda teenust, mille raames hoolde läbiviija, omades eriteadmisi, teeb kõik mõistlikult võimaliku, et hooldetöö oleks tehtud korrektselt, olles suunatud protsessile endale mitte lõpptulemusele. Hooldus hõlmab ka erialaspetsialisti hinnanguid ja arvamusi hooldatava objektiosas, millest lennuki omanik ja hoolde läbiviija lähtuvad. Kostja pidi hoidma ära kahju tekkimise hageja varale. Hageja hinnangul on kostja oma professionaalset hoolsuskohustust rikkunud seeläbi, et on andnud hagejale lennuki hoolde ajal vale hinnangu nukkvõlli kulumise osas, mis põhjustas hagejale selle, et lennuk ei läbinud korralist hooldust ning hagejale tekkis hulga täiendavaid kulusid. Kostja leidis, et arvamuse andmine nukkvõlli kulumise osas ei olnud eraldivõetuna töövõtulepingu tingimuseks, mistõttu kostja ei ole rikkunud pooltevahelist lepingut. Kostja ei ole nukkvõlli ekspluatatsioonikõlblikkuse kohta andnud vale hinnangut. Kostja on edastanud hagejale pädeva isiku hinnangu. Lennuki mootori hooldusjuhend, mis vastab hageja lennukitüübile, reguleerib, et kui mootorist leitakse metallipuru, tuleb kontakteeruda XXXXXX hoolduse osakonnaga ja paluda kontrolli XXXXXX volitatud hoolduse esinduselt. Vastavalt mootori hooldusjuhendile võib arvamuse anda vaid XXXXXX volitatud hoolduse esindus, seega XXXXXX ning arvamuse andmiseks volitatud lennundustehniline töötaja X X, kellel on vastav luba. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kostja avastades metallipuru ja lähtudes hageja lennuki mootori hooldusjuhendist, pöördus volitatud esinduse poole edasiste juhiste saamiseks. Lennuki mootori hooldusjuhendi lk 6 on sätestatud, et

4(11)

kui filtrites on ebanormaalses koguses metallipuru ja võib arvata, et see tuleb filtritest, siis tuleb viia läbi kontroll nagu on ette nähtud filtrite ja nukkvõlli osas. Sama juhendi lk 7 tõukurite ja nukkvõlli kontrollimise peatükk reguleerib, et kui ebanormaalses koguses on raua/terase puru tuvastatud õli kontrollides, tuleb nukkvõllid kontrollida nagu allpool kirjeldatud. Juhendi lk 12 märkuse kohaselt tuleb kahtluse korral kontakteeruda mootori hoolduse osakonnaga, et korraldada mootori kontroll hoolduse esindaja poolt. Väiksemate puuduste korral nukkvõlli võib edasi käitada ning kontrollida iga 100 tunni või 12 kuu möödumisel, kumb iganes saabub enne. Kui mootori hooldusesindaja määrab, et nukkvõll tuleb vahetada, siis tuleb mootor paranduseks maha võtta. Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et hageja lennuki mootori tüübil ei ole lubatud metallipuru ja selline märge tehnilisel dokumendil metallipuru lubamise kohta oli eksitus, sest lennuki mootori tüüpidel, millistega kostja peamiselt tegeleb, oleks selline kogus metallipuru olnud lubatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et kostja, avastades metallipuru mootoris, fotografeeris hageja lennuki mootorit seestpoolt ning saatis fotod juhiste saamiseks Soome Cessna lennuki hooldusettevõttele XXXXXX. 29.04.2009 e-kirjas vastusena kostja poolt saadetud fotole, mis oli tehtud mootori purust, teatati, et pildi järgi on puru tekkinud nukkvõlli ja nukkide kulumisest, mida saab kontrollida, kui eemaldada silinder nii, et nukkvõll oleks näha. Kostja on veenvalt põhjendanud, et X X konsulteeriti ka suuliselt ning valiti kliendi huvides nukkvõlli uurimiseks boroskoopiline meetod. Vaidlust ei ole, et 11.05.2009 saadeti X X boroskoopimise fotod, millele vastuseks X X selgitasb, et need pildid näitavad selgelt, et materjal on eraldunud nukkvõlli nukkadest ja lennuk ei ole lennukõlblik. Viimase nuka taldrikut on vaja ka kontrollida, mis tõenäoliselt on samuti kulunud. Hageja väide, et nukkvõlli kulumise võimalikuks tuvastamiseks oleks olnud vaja silinder ja vajadusel selle kõrval olev silinder eemaldada, et nukkvõlli näha nagu on seda esialgselt soovitanud X X, on kostja poolt ümber X X antud arvamusega nukkvõlli kulumise kohta just boroskoopimise fotode alusel. Seega on boroskoopimist aktsepteerinud X X professionaalina. Hageja poolt esitatud 29.09.2010 X X kui XXXXXX esindaja arvamuse kohta, et nukkvõll on terve, mõõdus ja ei ole kulunud, arvab kostja, et X X ei ole pädevust ja luba tehnilistes küsimustes arvamust anda, samuti kahtlustab kostja, et tegemist ei ole hinnangu andmisega sama nukkvõlli osas. Kohtul puudus aga alus kahelda hageja esitatud väidete usaldusväärsuses, et X X on andnud arvamuse sama nukkvõlli osas, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et X X ei oleks olnud õigust anda sellist arvamust. Kuid kohtu arvates ei lükka X X antud arvamus ümber kostja põhjendatud kahtluse korral sama firma XXXXXX teise töötaja X X arvamust nukkvõlli kohta. Kostja ei ole tõendanud, et konsulteeris samuti ka ettevõttega XXXXXX, kelle ettevõtte spetsialist soovitas samuti nukkvõlli ära vahetada. Pooled ei vaidle, et kostja teatas 15.05.2009 hagejale, et lennuki nukkvõll on kulunud ja kostja ei nõustunud lennuki mootorit lennukõlbulikuks tunnistama. Kostja ei ole lennuki mootori ülevaatuse informatsiooni põhjal ise andnud arvamusi, kas tuvastatud defektid on lubatavad või mitte. Tehniliste puuduste lubatavuse ja mittelubatavuse piirid määratakse lennuki tootja lennuki normtehnilises dokumentatsioonis või antakse arvamus eraldi ja kostja oli hagejale eeltoodut selgitanud 15.05.2009 e-kirjas. Kohtu arvates, ei ole tõendatud, et kostja oleks tahtlikult tahtnud viia hagejat eksitusse nukkvõlli kulumise või mittekulumise kohta hinnangut küsides vastava ala spetsialistilt. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et kostja on teinud tööd vastavalt oma erialastele oskustele ja teadmistele seda liiki tööle omase kvaliteediga. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja teostatud 200 lennutunni hoole ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kostja lepingut rikkunud ei ole, siis ei ole tõendatud ka hageja nõue kahju hüvitamiseks seoses töövõtulepingu rikkumisega.

5(11)

Ettevõtte XXXXXX 16.10.2009 9:40 e-kirjas kirjeldatakse hageja lennukile tehtuid töid, mis saadeti kostja poolt hagejale 18.10.2009 17:45, tõlge saadeti hagejale 21.10.2009 13:02, on näha, et hageja sai ettevõttelt teenust. Pooled ei vaidle, et hageja andis sularahas kostjale 1740 eurot edastamiseks ettevõttele Termikas mootori kordategemiseks, mida kinnitab ka ettevõtte XXXXXX arvel käsikirjaline selgitus. Kostja leidis, et dokument nimetusega „Peredatša deneg“, mille hageja on kohtule esitanud kui 2050 euro maksmist tõendav dokument mootori lappamise eest, ei ole maksekviitung vaid saldokinnitus, sest ettevõte XXXXXX on kostja palvel selgitanud, et lisaks Aerohoolduse vahendusel makstud 1740 eurole maksis hageja lisaks 300 euro). Seega on hageja kokku maksnud XXXXXX 2040 eurot vastavalt ettevõtte XXXXXX kinnitusele ning käsikirjaline dokument „peredatša deneg“ sätestab 2050 euro saamist, mis erineb 10 euro võrra, millele viitab ka XXXXXX arvele hageja poolt käsikirjaliselt tehtud kanne. Kohus leidis, et hinnates tõendeid kogumis on veenev, et ettevõte XXXXXX on käsikirjalises dokumendis kinnitanud kogu raha saamist, millise on tasunud X X oma lennuki mootori eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et X X lennuki mootori tööde eest oleks ettevõttele XXXXXX tasutud rohkem kui 1740 eurot. Hageja on esitanud mootori demonteerimise eest esitatud arve ja maksekorralduse 5202 krooni ehk 332,47 eurot ning Leedust mootori äratoomise küttekulu tšekid 105,26 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada täies ulatuses maakohtu otsuse ja kohustada kostjat hagejale tasuma 4793 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kuulata vande all üle X X, kuid rahuldas kostja taotluse võtta tunnistus kostja esindajalt ja töötajalt. Selliselt käitudes on kohus ilmselgelt rikkunud poolte õigust menetlusõiguse võrdsele käsutamisele ja seadnud teadlikult ohtu TsMS §-st 2 tuleva kohtu kohutuse lahendada tsiviilasi õigesti. Käesoleval juhul on vaidluse keskseks küsimuseks kostja läbiviidud hooldustööd ja seda puudutav. Vastav tugineb suuresti suulisele kommunikatsioonile, mistõttu on oluline, et võetakse ütlused isikute poolt, kes selles kommunikatsioonis ja tegevustes osalesid. Käesoleval juhul on kohus samadel motiividel nõustunud üksnes kostjapoolse nägemuse osas tunnistuse võtmisega ja meelevaldselt keeldunud hageja ütluste võtmisest. Kui kohus juba möönis, et kostjal on vajadus anda selgitusi viidatud asjaoludes, siis on ebaõiglane, et kohus nõustub kostja esindaja poolt tunnistuste andmisega (tegu on tõendiga) ja samas jätab üleüldse kõrvale hageja taotluse anda samade asjaolude kohta ütlusi. Kohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et poolte vahel sõlmiti lennuki 200 tunni hoolde tegemiseks töövõtuleping (VÕS § 635 tähenduses). Hageja hinnangul sõlmiti viidatud hoolduse läbiviimiseks käsundusleping (VÕS § 619 tähenduses). Käsunduslepingu puhul on kostja rikkunud VÕS § 620 sätestatut. Hageja hinnangul on kostja oma professionaalset hoolsuskohustust rikkunud läbi selle, et on andnud lennuki hoolde ajal vale hinnangu lennuki nukkvõlli kulumise kohta. Eeltoodu põhjustas hagejale selle, et lennuk ei läbinud korralist hooldust ning sellega seonduvalt hulga täiendavaid kulusid. Samuti on kostja viinud hoolde läbi puudulikult ka seeläbi, et jättis lennuki õli survekanali korgid pingutamata ja kontreerimata, põhjustades sellega olukorra, kus hageja lendas hooldest tagasi Rakverre õli lekkiva lennukiga. Töövõtulepingu puhul (VÕS § 635) ei vastanud kostja poolt tehtud hooldustöö, mille raames tuvastati nukkvõlli kulumine ja jäeti õli survekanali korgid pingutamata ja kontreerimata, lepingulistele tingimustele VÕS § 641 lg 2 punkti 2 tähenduses, koosmõjus VÕS § 77 lg-ga 1. Hageja hinnangul on töövõtulepingu ebakvaliteetse täitmisega tegu oludes, kus oma ala ekspert ekslikult annab hinnangu, et lennuki teatud osa on kulunud ja vajavad väljavahetamist (mis toob kaasa lennukõlbmatuse) ning jätab lennuki õli survekanali korgid pingutamata ja kontreerimata.

6(11)

Hageja õigus tugineda lepingu mittevastavusele tuleb ka VÕS § 645 lg 1 p-dest 1 ja 2. Hageja hinnangul on oma eriala tunnustatud spetsialisti poolt eksliku arvamuse andmine ja õli survekanali korke puudutav töö käsitletav vähemalt raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Vaieldamatult oli kostja hinnang lennuki nukkvõlli kulumise kohta antud hooldustööde raames. Seda kinnitab mh ka asjaolu, et vastavalt kohtumenetluses esitatud hooldusjuhendile on selles reguleeritud käitumisjuhised, kui lennuki mootorist leitakse metallipuru ja selle raames vajab hindamist ka nukkvõll. Kahjunõude kontekstis ei ole tähendust asjaolul, kelle ütlustele tuginedes kostja tuvastas lennuki nukkvõlli kulumise. Hinnangu, et nukkvõll on kulunud ja lennuk ei saa nukkvõlli kulumise tõttu vajalikku lennukõlbulikkuse tõendit, on andnud kostja. Kostja suhe X X kvalifitseerub kahtlemata TsÜS § 132 lg 2 regulatsiooni alla, s.t hinnangu osas mida kostja on andnud, on ta kasutanud n.ö täitmisabilise teenuseid. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et viidatud hooldusjuhend (SID 05-1) reguleerib üksnes protseduuri, kuidas hoolde korral tuleb käituda ja mida lahti võtta või kuidas vaadata. Viidatud hooldusjuhendi lk-l 12 asuva märke tähendus seisneb asjaolus, et XXXXXX esindaja peab olema tuvastanud vastava SID 05-1 protseduuride alusel, et nukkvõll tuleb asendada. See tähendab, et vastavalt SID-is ettenähtud protseduurile, elik SID lk-l 7-8 sätestatut järgides ja mootori lahtivõtmise teel. Seda käesoleval juhul kostja teinud ei ole, samuti on kostja eiranud enda poolt valitud eksperdi antud juhist mootori lahtivõtmise näol. Hageja on esitanud kohtumenetluses tõendi – Soome Cessna hooldusettevõte, XXXXXX hinnang (SID 05-1 tähenduses XXXXXX ettevõte), mille kohaselt ei olnud viidatud nukkvõll kulunud. Hinnang nukkvõllile on kooskõlas viidatud SID 05-1 juhendiga, s.t nukkvõll on mootorist väljas ja füüsiliselt inspekteeritav. Vastavat tõendit ei saa jätta sisuliselt kõrvale ja arvestamata, eriti veel oludes, kus hageja tõend on väljastatud kohases vormingus ja vastava nukkvõlli paikvaatluse teel (nn XXXXXX esindaja poolt), kostja hinnangu on aga andnud isik, kes ise tea, et annab ametlikku hinnangut ega asjaolu, et hinnangut antakse SID 05-1 raames. Veelgi enam, viidatud isiku konkreetset käitumisjuhendit (milline küsimus SID 05-1 raames ka kerkis) eirati kostja poolt. Seoses teiste puudustega hooldustöös ei võimaldanud kohus hagejal anda vastavaid selgitusi. Samuti hageja hinnangul ei oma tagasilennu seaduspärasuse küsimus käesoleval juhul mingisugustki tähendust puuduliku hooldustööga. Hageja on esitatud kahjunõude VÕS § 128 lg 3 tähenduses otsese varalise kahjuna, mis on seotud kuludega, mille põhjustas kostja ekslik hinnang nukkvõlli kulumise osas kui ka kahju, mis väljendub asjaolus, et kostja tasus puudulike hooldustööde eest täies ulatuses. Täpsustamist vajab hageja nõue seoses XXXXXX makstud summadega. Hageja tasus mootori remondi ettemaksena XXXXXX 1740 eurot, mis on menetluses leidnud ka kinnitust. Hageja on esitanud kohtule tõendi (pealkirjaga „peredatša deneg“), mille kohaselt on XXXXXX esindaja kinnitanud allkirjaga, et on saanud hagejalt 18.05.2011 2050 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta, kuid lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata.

7(11)

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Hageja tellis kostjalt märtsis 2009 lennuki Cessna XXXXXX 200 lennutunni järgsed hooldustööd, mille kohta on kostja koostanud 31.03.2009 töötellimus-eelkalkulatsiooni (I kd lk 22), millega hageja on nõustunud. • Tööd tuli teostada vastavalt lennukitüübile kehtestatud hooldusprogrammile. • Kostja avastas hooldustööde teostamisel lennukimootori õlis metallipuru ja saatis sellekohased pildid arvamuse saamiseks Soome Vabariigi äriühingule XXXXXX, kes on Teledyne Continental tüüpi lennukimootorite hooldamisega tegelev äriühing ja tootja poolt volitatud esindaja. • 17.06.2009 esitas kostja hagejale arve hooldustööde eest 12 390 krooni tasumiseks, mis on hageja poolt tasutud (I kd lk 59). • 17.06.2009 viis hageja lennuki kostja juurest ära ilma hoolduse läbimise kohta vastavat tõendit saamata. • 2009 sügisel viidi lennuki mootor Leedu Vabariigi äriühingusse XXXXXX, milles teostatud tööde kohta on 25.11.2009 esitatud arve summas 1740 eurot, tasujaks on märgitud

XXXXXX.

• 29.09.2010 on XXXXXX töötaja X X andnud hagejale arvamuse, et mootori Teledyne Continetal 0-200 lennukimootori nr 626608 nukkvõll on töökorras. Pooled vaidlevad selle üle, kas hooldus oli kohaselt teostatud, kuna hageja väitel olid talle lennuki üleandmisel 17.06.2009 lennuki õlisurvekanalite korgid kinni keeramata ja kontreerimata ning vaakumpumba mutrid olid pingutamata, mistõttu lennu ajal ja pärast seda eraldus lennukist õli. Samuti vaidlevad pooled selles, kas mootori kohta hinnangu andmine kuulus 200 tunni hoolduse ülesannete hulka ja kui kuulus, kas kostja on mootorile hinnangut andes teinud tööd vastavalt kokkulepitule ja lennuki mootori hooldust reguleerivatele normidele. Juhul, kui kostja poolt lennukile teostatud hooldus ei vastanud kokkulepitule ja vastavates eeskirjades sätestatule, tuleb tuvastada, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kui kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, siis tuleb määrata tekkinud kahju suurus. Kolleegium nõustub, et poolte vahel oli lennuki 200 lennutunni hoolduse teostamise kohta sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas vaidluses on kostja osutanud teenust hageja kasutuses oleva lennuki suhtes. Teenuse osutamise eesmärgiks oli hageja lennuki 200 lennutunni hooldustoimingute tegemine. Apellandi käsitlus, mille kohaselt on tegemist käsundiga, on ebaõige. Nii käsundusleping kui ka töövõtuleping on teenuse osutamise lepingud, kuid kolleegiumi arvates on eristamiseks oluline määrata pooltevahelise suhte eesmärk. Töövõtulepingu puhul peab töövõtja tulenevalt VÕS § 635 lg-st 1 saavutama kokkulepitud tulemuse, käesoleval juhul tegema kohase kvaliteediga ära lennuki 200 lennutunni hooldustööd, mis tagaks lennuki ohutu ekspluateerimise. Hooldustööde käigus pidi kostja kontrollima ka lennuki tehnilist seisukorda ja tuvastama, kas lennuk on sellises tehnilises korras, mis võimaldab selle ohutut käitamist. Juhul kui lennuk oli tehniliselt korras ja hooldustööd olid tehtud, antakse hoolduse teostaja poolt lennuki käitajale sellekohane sertifikaat. Hooldustööde koosseisu kohta on esitatud kohtule tabelid (I kd lk 174-177), millest nähtub, millised operatsioonid tuli hooldustööde käigus teha ja hoolduse teostanud isik on iga üksiku tööoperatsiooni tegemist kinnitanud oma allkirjaga. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja on teinud kokkulepitud 200 lennutunni hoolduse poolte kokkuleppe kohaselt ja tulenevalt teostatava töö esemest ka vastavalt sellele tööle kehtestud lennukitootjate või vastavate asutuste poolt kehtestatud nõuetele. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 järgi töö ei vasta lepingutingimustele muuhulgas, kui tööl ei 8(11)

ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kokkulepitud hooldustööde tegemist tõendab ka kostja poolt e-kirjaga saadetud teade hooldustööde tulemuste kohta (I kd lk 183). Poolte vahel ei ole vaidlust, et eelviidatud dokument on kostja poolt hagejale esitatud. Samuti tõendab hooldustööde tegemist ka hooldustööde tabel (I kd lk 174-177). Lisaks ei ole hageja esile toonud, et hooldustöid ei oleks tehtud, vaid ta on selgitanud, et tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed. Esimesena on hageja esile toonud, et kostja oli teostanud töö viisil, kus lennuki õlisurvekanali korgid olid jäetud pingutamata ja omavahel kontreerimata ning vaakumpumba mutrid olid pingutamata, mistõttu lennu ajal ja pärast seda eraldus lennukist õli. Pooled ei vaidle selles, et kohaselt tehtud hooldustööde järgselt peavad olema lennuki avaused suletud viisil, mis takistab lennukist õli väljavoolu. Vaidlus on selles, kas hageja poolt väidetu on tõendatud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi hageja tõendama lepingu rikkumise fakti ehk seda, et tehtud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kolleegium leiab, et hageja seda tõendanud ei ole. Hageja poolt esitatud fotodelt (I kd lk 56, 58) ei ole võimalik hageja poolt väidetut tuvastada. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kostja on hageja väitele kogu aeg vastu vaielnud. Hageja poolt mittevastava töö kohta 14.07.2009 saadetud e-kirjale on kostja 16.07.2009 (II kd lk 47) vastanud, et hageja poolt väidetud vead oleksid nende esinemisel pidanud olema nähtavad juba siis, kui enne hageja ärasõitu lennueelset käivitust ja kontrolli tehti. Tulenevalt 15.07.2009 hageja e-kirjast on hageja teatanud kostjale avastatud puudustest alles pärast nende kõrvaldamist hageja enda poolt. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja lendas kostja töökojast ära omavoliliselt viisil, kus töö oli lõpetamata. Pooled ei ole väitnud, et 17.06.2009 oleksid olnud 200 lennutunni hooldustööd lõpetamata ja hageja oleks ära lennanud ilma kostja loata. Õige on see, et tõendit lennuki korrasoleku kohta, mis antakse pärast 200 lennutunni hoolduse läbimist, kostja ei väljastanud, kuid see ei tähenda, et hooldustööd ei oleks olnud lõpetatud. Tõendit lennuki korrasoleku kohta ei saanud väljastada põhjusel, et lennuki mootori õlist leiti metallipuru. Kuigi lennuloa olemasolu ülelennuks Rakverre ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, märgib kolleegium, et hagejal oli 17.06.2009 Tallinnast Rakverre lendamiseks olemas Lennuameti poolt väljastatud lennuluba (I kd lk 195). Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Järgnevalt on hageja kostjale ette heitnud, et kostja töö ei olnud tehtud nõutava kvaliteediga, kuna kostja on ebaõigesti tuvastanud, et lennuki mootori nukkvõllilt oli eraldunud metallipuru. Mootori kontrolliga seonduvat reguleerib mootori hooldusjuhend (I kd lk 162 -173). Juhendi järgi (I kd lk 167) tuleb metallipuru leidmisel kontrollida muuhulgas ka nukkvõlli, sama tuleneb ka juhendi järgmisel leheküljel toodust. Juhend nägi ette, et juhul kui hoolduse teostamisel tekkisid kahtlused mootori korrasoleku kohta, pidi hoolduse teostaja pöörduma volitatud esinduse poole. Kostja selgituse kohaselt leidis ta hageja lennuki mootori õlist metallipuru, millest teavitas Continental tüüpi lennukimootorite volitatud hooldusettevõtet XXXXXX ja edastas mootori sisemusest tehtud pildid. 29.04.2009 on XXXXXX töötaja X X teatanud kostja töötaja X X, et pildile vastavalt on puru tekkinud nukkvõlli ja nukkide kulumisest ja täpseks kontrollimiseks tuleb silinder eemaldada. 11.05.2009 on X X täpsustanud kostja töötaja X X, et piltidest nähtub selgelt, et puru on tekkinud nukkvõllist ja lennuk ei ole lennukõlbulik (I kd lk 22, 23 ja tõlge lk 193). Eeltoodust järeldub, et kostja tegutses töö teostamisel vastavalt mootori hoolduse juhendile. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejat mootoris olevast purust teavitanud. Tööde kokkuvõttes (I kd lk 183) on kostja esile toonud, et mootori õlis on lubatud piires peenike metallipuru. Hiljem on kostja täpsustanud, et hageja

9(11)

lennuki puhul ei ole metallipuru olemasolu mootoris lubatud ja pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Hooldustööde kokkuvõttes on kostja esile toonud leitud puudused ja toonud välja nii kohustuslikud kui ka soovituslikud tööd, mida hageja peab tegema. Kohustuslike tööde hulgas oli ka mootoriõlis oleva metallipuru tekkepõhjuse väljaselgitamine. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks pidanud ise mootori lennukilt maha monteerima ja eraldama sellest silindri, et uurida täpsemalt nukkvõlli seisundit. Kostja kohustuseks oli kontrollida 200 lennutunni hoolduse käigus lennuki mootorit, sealhulgas ka õli (I kd lk 174), kuid hooldustööde käigus ei olnud kostjal kohustust lennukimootorit lahti monteerida, et selgitada, miks oli õlis metallipuru. Metallipuru leidmisel pidi kostja selle olemasolust tellijat teavitama ja edasi oli lennuki omaniku või käitaja otsustada, millisel moel ta vea kõrvaldab. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas see, et pärast mootori lahtivõtmist ja 2010. a nukkvõlli XXXXXX saatmist selgus, et nukkvõll on töökorras, tõendab, et 2009. a kostja poolt tehtud 200 lennutunni hooldustööd ei olnud tehtud kokkulepitule ja mootori hoolduseks kehtestatud juhendmaterjalile vastavalt. Kolleegium leiab, et 2010. a XXXXXX töötaja X X arvamus ei tõenda seda, et kostja ei teinud kevadel 2009 hageja kasutuses olevale lennukile 200 lennutunni hooldust kvaliteetselt. X X esitamise ajaks oli lennuki mootor lahti monteeritud ja seetõttu oli võimalik täpselt määrata nukkvõlli kulumist. Kostja poolt hooldustööde tegemisel ei pidanud kostja mootorit lahti monteerima, vaid kostja kohustuseks oli mootoriõlist puru leidmisel käituda viisil, nagu see oli vastava mootoritüübi hooldusjuhendis ette nähtud, mida kostja ka tegi. TsMS § 636 lg 1 p 2 järgi toob hageja esile hagi aluseks olevad nõuded ja § 5 lg 1 järgi menetleb kohus asja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtudes. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides esile toonud, et kostjalt hooldustööde tulemusena selgunu tulemusel saatis ta mootori remondiks Leedu Vabariigi äriühingusse XXXXXX. Hagiavalduses (I kd lk 41) on hageja selgitanud, et kuna nukkvõll oli väidetavalt kulunud ja kostja ei soostunud lennukit lennukõlbulikuks tunnistama, tuli lennuk korda teha. Kostja lubas aidata hagejat mootori kordategemisel ja kasutada oma kontakte ning hageja viiski mootori Leetu kostja poolt nimetatud ettevõttesse. Mootori remondi ettemaksu 1740 eurot tasus hageja XXXXXX kostja juhatuse liikme X X vahendusel. Mõne aja pärast selgus, et Leedus tehtav töö ei rahuldanud hagejat ja töö muutus aina kallimaks ning hageja tõi mootori Leedust lahtivõetuna tagasi. Esmakordselt ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta tellis mootori remondi kostjalt, leppides kokku juhatuse liikme X X, kes leppis kokku XXXXXX ja viis mootori Leetu. Kostja selgitas, et hagejal ei olnud temaga kokkulepet, et kostja korraldab mootori remondi osas ja kostja ainult aitas leida soodsat remontijat. Hinnates maakohtule esitatud menetlusdokumente leiab kolleegium, et hageja ei ole maakohtus väitnud, et ta oleks tellinud hagejalt mootori remonttööd. Hageja on oma nõude sidunud eelkõige ebaõige hinnangu andmisega nukkvõlli olukorrale. Ka apellatsioonkaebuses ei ole apellant esile toonud, et tal oleks olnud kostjaga kokkulepe mootori remontimise kohta ja kaebuse kohaselt on kostja ainult lubanud aidata mootorit korda teha, kasutades oma kontakte. Kolleegiumi arvates ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu istungil hageja seadusliku esindaja selgituses esiletoodud asjaolud. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 arvestatakse ringkonnakohtus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaolusid niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse kohta. Kolleegiumil ei ole alust kahelda maakohtu otsuse järeldustes XXXXXX mootori remondi korraldamist puudutavate asjaolude osas. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väited tähelepanuta. See, et maakohus jättis hageja vande all üle kuulamata, ei anna alust väita, et maakohus on asjaolude väljaselgitamiseks tõendite kogumisel rikkunud menetlusnorme. Asjaolusid ei ole võimalik esitada hageja vande all antud seletuses, vaid need tuleb hagejal esitada hagiavalduses.

10(11)

Kuigi kohus peab ise tulenevalt esitatud asjaoludest tuvastama, milline õigussuhe oli poolte vahel, ei saanud kolleegiumi arvates maakohus ka esitatud asjaolude pinnalt tuvastada, et poolte vahel oli mootori remondi kohta sõlmitud töövõtuleping. See, et kostja seaduslik esindaja aitab otsida võimalust, kus saab mootori soodsalt remontida ja aitab hagejat vastavate kokkulepete sõlmimisel ning edastab hageja raha remontijale, ei anna alust järelduseks, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja remondib mootori. Tulenevalt esitatud asjaoludest on kostja juhatuse liige aidanud hagejal korraldada mootori remontimist Leedus ja vastavate kokkulepete sõlmist hageja ja äriühingu XXXXXX vahel. Eelnevalt on kolleegium analüüsinud, et maakohtu järeldus kostja poolt 200 lennutunni hoolde kohase teostamise kohta oli õige. Seega ei saanud tekkida hagejale kahju XXXXXX tehtud tööde maksumuse osas seoses hooldustööde mittekohase teostamisega. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole 200 lennutunni hooldustööde teostamise kohta poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkunud ning asjaoludest tulenevalt ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut lennuki mootori remontimiseks, siis puudus maakohtul kolleegiumi arvates vajadus hinnata hageja väidetava kahju suurust XXXXXX makstu osas ja sellekohaseid tõendeid. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta ja jätta eeltoodud põhjendused otsusest välja. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda. Maakohtus kantud menetluskulud on õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jäetud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Ande Tänav

Margo Klaar

Kaupo Paal

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.