Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

poolt läbiviidavasse hooldusesse. Hooldustööde töötellimus-eelkalkulatsioon nr 698 allkirjastati hageja poolt 13. aprillil 2009.a., hooldustööde kohta väljastati arve ning hageja lendas lennukiga tagasi Rakverre 17. juunil 2009.a. Lennu ajal paiskus lennukist välja õli ja hageja suutis hea õnnega Rakveres maanduda. Selgus, et hoolduse käigus jäeti õli survekanali korgid pingutamata ja kontreerimata. Kostja seaduslik esindaja XXXteatas hooldustööde ajal, et lennuki nukkvõll (nr XXX) on kulunud, mistõttu ei olnud võimalik tunnistada lennukit lennukõlbulikuks. Vaatamata erinevatele seisukohtadele ei nõustunud kostja lennukit lennukõlbulikuks tunnistama kuna kostja oli enda hinnangul tuvastanud lennuki nukkvõlli kulumise. Kostja lubas aidata hagejal mootori korda teha ja kostja kasutas oma kontakte, et mootor saata Leetu remonti. Hageja viiski lennuki mootori Leetu kostja poolt nimetatud ettevõttesse. Mõne aja pärast, kui oli selge, et Leedus tehtav töö ei ole see, mis hageja soovis, s.t. töö muutus iga korraga aina kallimaks, oli hageja sunnitud mootori lahtivõetuna Leedust tagasi tooma. Hageja uurides n.ö. kulunud nukkvõlli, hakkas kahtlema, kas väide nukkvõlli kulumisest ikka vastab tõele ning saatis 2009.a. septembris lennuki nukkvõlli ja tõukurid Soome Cessna hooldesse ekspertiisi. Ekspertiisi vastus tuli 29. septembril 2010.a., mille kohaselt olid nukkvõll ja tõukurid korras. Hageja kahjuna on kulud, mis tuginevad ekslikule hinnangule ja puudulikule tööle: kostja hooldustöö eest makstud tasu 791.86 eurot, mootori demonteerimine 332.47 eurot, mootori remondi ettemaks XXX XXX vahendusel 1 740 eurot, mootori lappamine XXXpoolt 2 050 eurot, sõit Leetu mootorile järgi 105.26 eurot. Kokku on hageja kahju 5 019.59 eurot, kuid hageja alandab nõutava kahjunõude 4 793 euroni. Hageja palub kohtul kohustada kostjat tasuma hagejale 4 793 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole professionaalset hoolsuskohustust rikkunud ning ei ole andnud valet hinnangut nukkvõlli kulumise kohta. Tehnilise hinnangu andmine defektide lubatavusele lennuki käitamisel ei olnud kostja lepinguline kohustus. Sellise hinnangu saab anda kas lennuki tootja või Lennuamet. Kostja, mootori hooldust läbi viies, avastas mootoris metallipuru. Kostja fotografeeris mootorit seestpoolt. Saadud andmed saatis kostja juhiste saamiseks Soome Cessna lennuki hooldusettevõttele XXX Oy. E-kirjas 11. mai 2009.a. XXX Oy insener vastab, et need pildid näitavad selgelt, et materjal on eraldunud nukkvõlli nukkadest ja see ei ole lennukõlblik. Viimase nuka tõukuri taldrik on ka vaja kontrollida, mis tõenäoliselt on samuti kulunud. Kostja konsulteeris samuti ettevõttega XXX ning ka selle ettevõtte spetsialist soovitas nukkvõlli ära vahetada. Kostja ei ole üritanudki ülevaatuse käigus saadud informatsiooni põhjal anda ise arvamusi selle kohta, kas tuvastatud defektid on lubatavad või mitte. Tehniliste puuduste lubatavuse ja mittelubatavuse piiri määrab lennuki tootja lennuki normtehnilises dokumentatsioonis või annab arvamuse üksikjuhtumi puhul eraldi. Samuti võib juhiseid anda Lennuamet. Kostja leiab, et hageja kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja nõuab kahjuna kostjale hooldustööde eest makstud tasu 791.86 eurot. Hageja ei põhjenda, miks peaks kostja tehtud tööde eest saadud tasu tagastama. Hageja ei ole hagis kostjale ette heitnud, et tehtud hooldustööd olid puudulikud või tegemata. Kostja tegi hagejale kokkulepitud hooldustööd ning hageja ei ole tehtud tööde osas kostjale etteheiteid teinud ning selleks ei ole ka alust. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata

Kohus tuvastas, et 21. märtsil 2009.a. hageja lendas Rakverest Tallinnasse, et viia tema kasutuses olev lennuk Cessna F150L (seeria nr XXX) kostja juurde kohustuslikku korralisse 200 lennutunni hooldusesse (t.l. 47-48, 195, II kd t.l. 38). Hageja allkirjastas töötellimuseelkalkulatsiooni nr 698 13. aprillil 2009.a. (t.l. 49) ning hooldustööde kohta väljastati arve (t.l. 50). Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostjale tehtud töö eest arve alusel 12 390 krooni ehk 791.86 eurot (t.l. 59). Pooled ei vaidle, et hageja lendas lennukiga tagasi Rakveresse 17. juunil 2009.a. (t.l. 195, II kd t.l. 41-44). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Lennundusseaduse § 8 lg 1 kohaselt õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon on õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Lennuameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste ja kogemuste personal ja kvaliteedisüsteem. Kuna hageja füüsilise isikuna tellis kostjalt, kes tegutseb lennukite hooldusega oma majandustegevuses ja kellele on välja antud Lennuameti sertifikaat (t.l. 54-55), lennuki hoolduse teenust (töö) - 200 lennutunni hoole, siis on kohtu arvates poolte vahel sõlmitud tarbijatöövõtuleping, mis on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on teostanud hooldustöid kvaliteetselt ja kas kostja avalduse tõttu lennuki nukkvõlli vahetamise vajaduse kohta on hagejale tekitatud kahju. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 alusel võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Hageja leiab, et kostja ei ole lennukihooldustöid teostanud kvaliteetselt, sest peale hooldustööde teostamist lennukiga sõites paiskus lennukist lennu ajal välja õli, kuid õli paiskumine tagasilennu ajal ei oleks tohtinud kuidagi juhtuda. Sellega on hageja sõnul tõendatud asjaolu, et hooldustööd olid tehtud ilmselgelt puudulikult, sest õlisurvekanalite korgid olid jäetud peale hoolduse lõppu lahti ja omavahel kontreerimata ning vaakumpumba mutrid olid pingutamata. Hageja on oma sõnade kinnituseks esitanud kohtule fotod (t.l. 56, 58). Kostja hageja väidetega ebakvaliteetsest

tööst ei nõustu. Kostja sõnul on hageja infot õli eristumisest edastanud kostjale alles kaks kuud peale sündmust. VÕS § 642 lg 1 järgi töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 642 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kohus leiab, et hageja ja kostja meilivahetusega 14-16. juulist 2009.a. (II kd t.l. 47-48) on tõendatud, et hageja on seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul pöördunud kostja kui töövõtja poole, et teatada lennuki telikul peal olevast õlist, mootori otsakorkide lahtiolekust ja vaakumpumba korkide pingutamisest. Hageja tarbijana on oma lennuki probleemidest kostjat teavitanud lennuki hooldustööde tegemisest kahe kuu jooksul. Kostja ei tunnista endal süüd seoses hageja väidetega õli lekkest. Kostja on teinud tööd vastavalt lepingule ja lennuki hooldusprogrammile. Tööd on tehtud kvaliteetselt, hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hooldustöid teinud ebakvaliteetselt. Kuigi hageja ei nõustu kostjaga, et tema lennukile on hooldustöid tehtud kostja poolt väidetud hooldusprogrammi (t.l. 174-177, II kd t.l. 3, 5) alusel, on kohtu arvates kostja veenvalt põhistanud, et hooldustöid teostati just hooldusprogrammi alusel. Hooldusprogrammil oleva tehnilise töötaja allkirjade ja tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et kostja teostas hagejale lennuki 200 tunni hoolduse ja turvatööde vahetuse. Hageja väide, et teatuid töid oleks pidanud tegema palju kiiremini kui kostja on seda teinud, ei lükka ümber kokkulepitud ja teostatud tööde mahtu. Hageja väite suhtes, et hooldus oli tehtud valesti ning seetõttu oli hageja elu ohtu seatud on kostja seletanud, et lennundusseaduse § 9 lg 2 sätestab, et õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse nr 2042/2003 I lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat. Määruse M.A. 305 Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumenteerimise kord sätestab: a) pärast iga hooldust lisatakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse dokumentide hulka sellega seotud punktile M.A. 801 vastav hooldustõend. Hageja lennuk lennukõlblik ei olnud ning kostja hooldustõendit anda ei saanud ning lennukit kasutada ei lubanud. Lennuki kasutamine ilma hooldustõendita on keelatud. Kostja leiab, et hageja esitatud lennuluba on saadud Lennuametile valeandmete esitamise teel. Ainult hooldustõend (certificate of release to service) sai olla aluseks lennuki kasutamisele.

Kostja on veenvalt põhjendanud, et hageja ei oleks üleüldse tohtinud lennukiga lennata ja lennates lennukiga ilma lennuki hoolde eest vastutava isiku loata, oli hageja enda vastutusel. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, kuigi hageja lennukile teostati hooldust, siis hagejale formaalset lennuluba - hooldustõendit (certificate of release to service) lennuki kasutamiseks ei väljastatud. Kohus leiab, et hageja fotodega ja hageja sõnadega ei ole tõendanud, et lennuki

hooldustööde väidetava ebakvaliteetse töö tulemusena lekkis hageja lennukist sõidu ajal välja õli, sest kostja oli jätnud õlisurvekanalite korgid lahti ja vaakumpumba mutrid pingutamata. Kostja on põhistanud, et hageja ei oleks lennukiga ilma hooldustõendita üleüldse lennata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis õlisurvekanalite korgid lahti ja vaakumpumba mutrid pingutamata. VÕS § 646 lg 1 alusel kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 649 alusel tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kohus tuvastas, et hageja ei ole selgesõnaliselt kostja poole pöördunud väidetava ebakvaliteetse töö teostamise tõttu töö parandamise või uue töö tegemise nõudega. Hageja väide, et saates meili teatega, et tema lennukist lekkis õli, millele kostja reageeris vaikusega, saab lugeda töö parandamisest keeldumiseks, ei ole kohtu arvates veenev. Hageja ei ole tõendanud, et nõudis kostjalt ebakvaliteetse töö parandamist või uuesti tegemist. Kuna pooltevahelise töövõtu lepingu sisuks oli lennuki hooldustööde tegemine, siis ei ole hageja ja kostja meilivahetusega ka tõendanud, et just hooldustööde väidetava ebakvaliteetse teostamise tõttu hageja on pöördunud kostja poole teavitamaks kostjat ebakvaliteetsest tööst nõudes lepingu nõuetekohast täitmist. Hageja arvates on hoolde eesmärk pakkuda teenust, s.t. teha hoolde tööd, kusjuures hoolde tulemusel ei pea lennuk olema lennukõlbulik oludes, kus hooldes on tuvastatud lennukil puudusi ja lennuki omanik ei ole nõus puudusi likvideerima. See aga ei saa kaasa tuua tulemust, kus hoole kui selline oleks käsitletav lepingu rikkumisena (puudulik töö). Hoolde eesmärk on pakkuda teenust, mille raames hoolde läbiviija omades eriteadmisi, teeb kõik mõistlikult võimaliku, et hooldetöö oleks tehtud korrektselt, olles suunatud protsessile endale mitte lõpptulemusele. Hoole hõlmab ka erialaspetsialisti hinnanguid ja arvamusi hooldatava objektiosas, millest lennuki omanik ja hoolde läbiviija lähtuvad. Kostja pidi hoidma ära kahju tekkimise hageja varale. Hageja hinnangul on kostja oma professionaalset hoolsuskohustust rikkunud seeläbi, et on andnud hagejale lennuki hoolde ajal vale hinnangu nukkvõlli kulumise osas, mis põhjustas hagejale selle, et lennuk ei läbinud korralist hooldust ning hulga täiendavaid kulusid. Kostja leiab, et arvamuse andmine nukkvõlli kulumise osas ei olnud eraldivõetuna töövõtulepingu tingimuseks, mistõttu kostja ei ole rikkunud pooltevahelist lepingut, mille sisuks oli lennukile hooldustööde – 200 tunni hooldus - teostamine. Kostja ei ole nukkvõlli ekspluatatsioonikõlblikkuse kohta andnud vale hinnangut. Kostja on edastanud hagejale pädeva

isiku hinnangu. Tuvastatud on, et lennuki mootori hooldusjuhend (t.l. 133-144, 162-173), mis vastab hageja lennukitüübile (II kd t.l. 5, 10-13) reguleerib, et kui mootorist leitakse metallipuru, tuleb kontakteeruda XXX (XXX) hoolduse osakonnaga paluda kontrolli XXX volitatud hoolduse esinduselt. Vastavalt mootori hooldusjuhendile võib arvamuse anda vaid XXX volitatud hoolduse esindus, seega XXXOy ning arvamuse andmiseks volitatud lennundustehniline töötaja XXX, kellel vastav luba (t.l. 159-161). Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et kostja avastades metallipuru ja lähtudes hageja lennuki mootori hooldusjuhendist pöördus volitatud esinduse poole edasiste juhiste saamiseks. Lennuki mootori hooldusjuhendis lk 6 on sätestatud, et kui filtrites on ebanormaalses koguses metallipuru ja võib arvata, et see tuleb filtritest, siis tuleb viia läbi kontroll nagu on ette nähtud filtrite ja nukkvõlli osas. Sama juhendi lk 7 tõukurite ja nukkvõlli kontrollimise peatükk reguleerib, et kui ebanormaalses koguses on raua/terase puru tuvastatud õli kontrollides, tuleb nukkvõllid kontrollida nagu allpool kirjeldatud. Juhendi lk 12 märkuse kohaselt tuleb kahtluse korral kontakteeruda mootori hoolduse osakonnaga, et korraldada mootori kontroll hoolduse esindaja poolt. Väiksemate puuduste korral nukkvõlli võib edasi käitada ning kontrollida iga 100 tunni või 12 kuu möödumisel, kumb iganes saabub enne. Kui mootori hooldusesindaja määrab, et nukkvõll tuleb vahetada, siis tuleb mootor paranduseks maha võtta. Hagejale on arusaamatu, miks tehnilistes dokumentides märgiti, et lennuki õlis metallipuru lubatud piires (t.l.183), kuid hooldust lõpuni ei viidud. Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et hageja lennuki mootori tüübil ei ole lubatud metallipuru ja selline märge tehnilisel dokumendil oli eksitus, sest lennuki mootori tüüpidel, millistega kostja peamiselt tegeleb oleks selline kogus metallipuru olnud lubatud. Kostja on veenvalt põhjendanud ja tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et kostja avastades metallipuru mootoris fotografeeris hageja lennuki mootorit seestpoolt ning saatis fotod juhiste saamiseks Soome Cessna lennuki hooldusettevõttele XXXOy (t.l. 83-84). 29.04.2009.a. meil teel 15:25 vastusena kostja poolt saadetud fotole, mis oli tehtud mootori purust (t.l. 103-104, 193), teatati, et pildi järgi puru on tekkinud nukkvõlli ja nukkide kulumisest, mida saab kontrollida, kui eemaldada silinder nii, et nukkvõll oleks näha. Kostja on veenvalt põhjendanud, et XXX konsulteeriti ka suuliselt ning valiti kliendi huvides nukkvõlli uurimiseks boroskoopiline meetod. Vaidlust ei ole, et 11.05.2009.a. 15:36 saadeti XXXboroskoopimise fotod (t.l. 85-102, 193), millele on vastus 11.05.2009.a. 15:43, kus XXXvastab, et need pildid näitavad selgelt, et materjal on eraldunud nukkvõlli nukkadest ja see ei ole lennukõlblik. Viimase nuka taldrik on vaja ka kontrollida, mis tõenäoliselt on samuti kulunud (t.l. 102, 193). Kohus leiab, et hageja väide, et nukkvõlli kulumise võimalikuks tuvastamiseks oleks olnud vaja silinder ja vajadusel selle kõrval olev silinder eemaldada, et nukkvõlli näha nagu on seda esialgselt soovitanud XXX, on kostja poolt ümber XXX antud arvamusega nukkvõlli kulumise kohta just boroskoopimise fotode alusel. Seega on boroskoopimist aktsepteerinud XXXprofessionaalina. Hageja poolt esitatud 29.09.2010.a. XXX kui XXX esindaja arvamus, et nukkvõll on terve, mõõdus ja ei ole kulunud kohta arvab kostja, et XXXei ole pädevust ja luba tehnilistes küsimustes arvamust anda, samuti kahtlustab kostja, et tegemist ei ole hinnangu andmisega sama nukkvõlli osas. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda hageja esitatud väidete usaldusväärsuses, et XXXon andnud arvamuse sama nukkvõlli osas, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et XXXei oleks olnud õigust anda sellist arvamust. Kuid kohtu arvates ei lükka XXXantud arvamus ümber kostja põhjendatud kahtluse korral sama firma XXX teise töötaja XXXi arvamust nukkvõlli kohta. Kostja ei ole tõendanud, et konsulteeris samuti ka ettevõttega XXX, kelle ettevõtte spetsialist soovitas samuti nukkvõlli ära vahetada. Pooled ei vaidle, et kostja teatas 15.05.2009.a. hagejale, et lennuki nukkvõll on kulunud ja kostja ei nõustunud

lennuki mootorit lennukõlbulikuks tunnistama (t.l. 51-52), selgitades hageja õigust pöörduda Lennuameti poole. Seega on tõendatud, et kostja ei ole lennuki mootori ülevaatuse informatsiooni põhjal ise andnud arvamusi, kas tuvastatud defektid on lubatavad või mitte. Tehniliste puuduste lubatavuse ja mittelubatavuse piirid määratakse lennuki tootja lennuki normtehnilises dokumentatsioonis või antakse arvamus eraldi. Vaidlust ei ole, et kostja oli hagejale eeltoodut selgitanud 15.05.2009.a. 12:55 e-kirjas. Kohtu arvates, ei ole tõendatud, et kostja oleks tahtlikult tahtnud viia hagejat eksitusse nukkvõlli kulumise või mittekulumise kohta hinnangut küsides vastava ala spetsialistilt. Hinnates tõendeid kogumis on kostja põhistanud, et küsis XXX arvamust põhjendatult, mistõttu ei saanud kostja hoolimata hooldustööde teostamisest anda kostjale nn formaalset lennuluba. Asjaoluga, et kostja edastas hagejale spetsialisti arvamuse nukkvõlli kulumise kohta, mis tehti kindlaks boroskoopimise meetodi teel, ei ole tõendatud, et kostja ei oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi hooldustööde tegemisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja on teinud tööd vastavalt oma erialastele oskustele ja teadmistele seda liiki tööle omase kvaliteediga. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt teostatud 200 lennutunni hoole ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 alusel lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ja sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Kuna kostja lepingut rikkunud ei ole, siis ei ole tõendatud ka hageja nõue kahju hüvitamiseks seoses töövõtulepingu rikkumisega.

Ettevõtte XXX 16. oktoobri 2009.a. 9:40 e-kirjas kirjeldatakse hageja lennukile tehtuid töid, mis saadeti kostja poolt hagejale 18. oktoobril 2009.a. 17:45, tõlge saadeti hagejale 21. oktoobril 2009 13:02 (t.l. 105-106), on näha, et hageja sai ettevõttelt teenust. Pooled ei vaidle, et hageja andis sularahas kostjale 1 740 eurot edastamiseks ettevõttele XXX mootori kordategemiseks,

mida kinnitab ka ettevõtte XXX arvel käsikirjaline selgitus (t.l. 61, II kd t.l. 25). Kostja leiab, et dokument nimetusega „Peredatša deneg“ (t.l. 62), mille hageja on kohtule esitanud kui 2 050 euro maksmist tõendav dokument mootori lappamise eest, ei ole maksekviitung vaid saldokinnitus, sest ettevõte XXX on kostja palvel selgitanud, et lisaks XXX vahendusel makstud 1 740 eurole maksis hageja lisaks 300 eurot (II kd t.l. 24, 26, 9a-9b). Seega on hageja kokku maksnud XXX 2 040 eurot vastavalt ettevõtte XXX kinnitusele ning käsikirjaline dokument „peredatša deneg“ sätestab 2 050 euro saamist, mis erineb 10 euro võrra, millele viitab ka XXX arvele hageja poolt käsikirjaliselt tehtud kanne (t.l. 61). Kohus leiab, et hinnates tõendeid kogumis on veenev, et ettevõte XXX on käsikirjalises dokumendis kinnitanud kogu raha saamist, millise on tasunud XXXoma lennuki mootori eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et XXXlennuki mootori tööde eest oleks ettevõttele XXX tasutud rohkem kui 1 740 eurot. Hageja on esitanud mootori demonteerimise eest esitatud arve ja maksekorralduse 5202 krooni ehk 332.47 eurot (t.l. 60) ning Leedust mootori äratoomise küttekulu tšekid 105.26 eurot (t.l. 63) Tõendatud ei ole hageja nõue, et kostja peaks tagastama hagejale talle teostatud hooldustööde eest 791.86 eurot, mootori demonteerimise eest 332.47 eurot, mootori remondi eest XXX XXXvahendusel 1 740 eurot, mootori lappamise eest XXXpoolt 2 050 eurot ja sõidu eest Leetu mootorile järgi 105.26 eurot, kokku vähendatud kahjunõude eest 4 793 eurot, sest kostja ei ole rikkunud töövõtulepingut. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.