Tsiviilasja number
2-13-12774
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10.01.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Ande Tänav, Iko Nõmm
Tsiviilasi
CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ hagi Korteriühistu Sitsi 14 vastu võla saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Maakohtu 03.12.2013 määrus kindlaksmääramiseks Korteriühistu Sitsi 14 määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890) Hageja 2 CKE Õigusbüroo OÜ (registrikood 11970078), Hagejate lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja Korteriühistu Sitsi 14 (registrikood 80053430), seaduslik esindaja Olga Vuks
menetluskulude
Harju Maakohtu 03.12.2013 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Tsiviilasjas nr 2-13-12774 menetles kohus CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ hagi Korteriühistu Sitsi 14 vastu võla saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks.
Harju Maakohus jättis 14.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2013 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 16.11.2013. 19.11.2013 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 380 eurot. Kostja menetluskulu moodustavad õigusabikulud, mis on kantud antud kohtumenetlusega seoses. Kostjale on osutatud õigusabi 7 tunni ulatuses ja selle eest talle tasumiseks esitatud arve summas 380 eurot. Hagejad palusid avalduse jätta rahuldamata. Kostja nimel osales kohtus kostja seaduslik esindaja Olga Vuks, kes on äriregistri andmetel kuni tänaseni kostja juhatuse liige. Menetlusosalise seaduslik esindaja ei saa nõuda teistelt menetlusosalistelt enda töötasu hüvitamist. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (käesolev menetlus on toimunud kirjalikus menetluses). Samuti on Riigikohus 12.10.2011 lahendi nr 3-2-1-80-11 punktis 23 selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. Kostja esindaja on seaduslik esindaja. Nõustaja kulude hüvitamist seadus ei võimalda (TsMS 175 lg 2). Põhjendatud ja mõistlik aeg õigusteenuse osutamisele on 2 tundi. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis Korteriühistu Sitsi 14 avalduse rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja väited tsiviilasja menetluses lepingulise esindaja kasutamise kohta ei ole vastavuses toimiku materjaliga. Nii on kostja nimel allkirjastanud ja esitanud kohtule menetlusdokumente kostja seaduslik esindaja Olga Vuks. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis viidanud lepingulise esindaja kasutamisele. Seega tuleb kostja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 380 eurot jätta rahuldamata. TsMS § 175 lg 2 lause 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata. Määruskaebus ja selle menetlus maakohtus Kostja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud summas 380 eurot hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 175 lg-t 2, mille kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Kostja seadusliku esindaja osalemine kohtumenetluses seisnes selles, et ta allkirjastas kohtule edastatud dokumendid, kuid antud asjaolu ei välista juriidilise abi kasutamist menetlusdokumentide koostamisel. TsMS § 228 lg 1 järgi menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2(3)
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 korrata. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Kuivõrd kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning vastupidine ei tulene ka ühestki menetlusdokumendist, siis puudus hagejal võimalus ette näha kostja poolt kantud kulutusi õigusabile. Kõik menetlusdokumendid on esitanud kostja seaduslik esindaja isiklikult. Võimalik, et kostja isegi on kasutanud menetluses nõustaja abi, kuid TsMS § 175 lg-st 2 tuleneb üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata.
Margo Klaar
Ande Tänav
Iko Nõmm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.