Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(6)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ esitasid 19.03.2013 Harju Maakohtusse hagi korteriühistu XXX vastu, milles palusid kostjalt välja mõista 470,19 eurot, millest põhivõlg on 420,65 eurot ja viivis 149,53 eurot, samuti menetluskulud. Hagi kohaselt sõlmisid CKE Inkasso OÜ (hageja 1) ja korteriühistu XXX (kostja) 20.06.2012 käsunduslepingu nr XXX(leping 1), mille alusel volitas kostja hagejat 1 sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus selle eest hagejale 1 maksma tasu. Tasu osa reguleeris lepingu lisaks olev nõude alusdokumentide üleandmis-vastuvõtu akt, mille kohaselt hageja 1 tasuks olid kõrvalnõuded (sh viivis). Hageja 1 esitas kostja nimel XXX kui võlgnikust korteriühistu liikmele võlateatise, milles palus võlgnikul tasuda võlgnevus hagejale

2(6)

26.03.2013 selgitas hageja, et nõuab lepingu alusel tasu kohtuvälise menetluse eest ja kohtulikus menetluses tekkinud kahju. Kohtuvälises menetluses tekkinud tasunõude alus on lepingus 1 kokkulepitud tasu, mis arvutati selliselt, et võlgniku põhinõude mittetasumisel tekkinud viivis loeti hageja 1 tasuks. Hagi esemeks olev viivis on põhinõue, kuivõrd hageja 1 ja kostja on selliselt hageja 1 tasu lepinguga kokku leppinud (tegemist ei ole kostja poolt tasumisega viivitamisega, vaid see on aluseks hageja 1 tasu arvutamisel). 16.10.2012 esitas hageja 1 kostjale arve, kus ühe reana on toodud tasu suurus 200,14 eurot, kus tasu arvutati võlgniku arvete mittetasumisel tekkinud viivitusega seisuga 08.10.2012. Tegelikult oleks hageja 1 võinud esitada viivise arvestuse seisuga 16.10.2012, kuid hageja 1 arvutas kostja kasuks viivised seisuga 08.10.2012. Kostja ei ole põhjendanud väidet, et hageja ei saavutanud lepingu eesmärki. Pooled ei pidanud lepingu 2 sõlmima kirjalikult seetõttu, et leping 1 on sõlmitud kirjalikult. Antud juhul nähtub poolte kirjavahetusest, et pooled saavutasid kokkuleppe ja leping 2 tuleb lugeda sõlmituks. Hageja ei nõustunud lepingu 2 lõpetamisega. Hageja ei nõua kostjalt riigilõivu 200 euro tasumist. Kostja esitatud e-kirjad on osaliselt venekeelsed. Lepingu I ja II sõlmimine oli kausaalne. Kuivõrd kostja ütles lepingud üles, ei olnud hagejatel võimalik eesmärki saavutada. Kostja käitumise tõttu on hagejalt võetud võimalus täpselt teada saada, kas hageja menetlusel oleks nõue rahuldatud või mitte. Kahju oli kostjale ettenähtav. Kahju, mille hüvitamist hageja II nõuab, saab lepingu II osas olla saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõistes, kuna hageja nõuab esitatud asjaolude kohaselt kasu, mida hageja oleks saanud, kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja õigusteenuse eesmärk oli hagiavalduse esitamine ja kohtus kostja esindamine. Hageja hinnangul oleks kostja kasuks olnud edu väljavaateid olemas. Kohtumenetluse negatiivse otsuse osas oleks hagejal I aga tasunõude kaotanud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega ka tõendanud, et lepingu rikkumine oleks vabandatav, mistõttu ei vabane kostja vastutusest lepingu rikkumise eest VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et kostja pöördus juunis 2012 hageja 1 poole võlgnevuse sissenõudmiseks korteriühistu võlgnikult. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale osutatud teenuste eest 20.06.2012 sõlmitud käsunduslepingu punkti 3.4 järgi vastavalt koostöölepingu hinnakirjale või eraldi kokkuleppele. Pooled sõlmisid eraldi kokkuleppe. Hageja ei ole esitanud kostjale hinnakirja, kuna pooled leppisid kokku, et kõik võlgnikult saadud rahasummad peale põhivõla, võtab hageja oma teenuste tasumise katteks. Kuna hageja ei saavutanud lepinguga võetud eesmärki, pakkus hageja välja pöörduda hagiga kohtusse ja esitas kostjale pakkumise nr XXX, summas 355 eurot. Kostja ei vaidle, et 17.08.2012 vastuses nõustus ta hageja pakkumisega. Seejärel esitas hageja 21.08.2012 kostjale allkirjastamiseks lepingu 2 koos arvetega. Kostja lepinguga ei nõustunud ja seda ei allkirjastanud, sest leidis teise õigusbüroo, kes pakkus soodsamat teenust. Kostja teavitas sellest hagejat telefoni teel ning hageja nõustus sellega. 01.10.2012 teavitas kostja loobumisest hagejale ka kirjalikult. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt 20.06.2012 sõlmitud lepingut ja nõuab alusetult kostjalt tasu töö eest, mida ei ole kostjale osutatud. Hageja esitas koostatud hagiavalduse esmakordselt käesoleva menetluse käigus. Kostja leiab, et hageja võib olla selle koostanud tagantjärgi, peale seda, kui kostja märkis vastuses hagile, et ei ole hagiavaldust saanud. Kostja võlgnevuse arvestusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt riigilõivu summas 200 eurot, mida pidi kostja

3(6)

tasuma hagi esitamisel kohtusse ja 150 eurot hagiavalduse koostamise eest, lisaks veel käibemaksu nimetatud summadelt. Kuna hageja ei ole esitanud hagi kohtusse, puudub hagejal nõuda kostjalt riigilõivu tasumist. Hagejal ei ole õigus nõuda tasu hagi koostamise eest. Hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvelt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et CKE Inkasso OÜ (hageja 1) ja korteriühistu XXX(kostja) sõlmisid 20.06.2012 käsunduslepingu nr XXX(leping 1), mille alusel volitas kostja hagejat 1 sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus selle eest hagejale 1 maksma tasu (t.lk 7-8). Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist käsunduslepinguga, kuivõrd see oli suunatud teenuse osutamisele. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Tasu osa reguleeris lepingu lisaks olev nõude alusdokumentide üleandmis-vastuvõtu akt, milles on teenustasu reale märgitud – 0% tagasivõidetud põhivõlgnevuselt + 100% kõrvalnõuetelt, sh viiviselt 20.06.2012 seisuga summas 136,71 eurot ja jooksvalt viiviselt alates 21.06.2012 ja kahjuhüvitiselt (sisaldab käibemaksu) (t.lk 9). Lepingu punkti 4.3 järgi laekuvad käsundi täitmise käigus võlgnikult sissenõutud summad käsundisaaja arvele. Käsundisaaja arvestab laekunud summadelt maha kokkulepitud teenustasu, milles sisaldub käibemaks ning kannab hiljemalt 7 päeva jooksul käsundiandjale üle allesjäänud summa. Hageja selgitas ja kostja ei vaidlustanud, et kohtuvälises menetluses tekkinud tasunõude alus on lepingus 1 kokkulepitud tasu, mis arvutati selliselt, et võlgniku põhinõude mittetasumisel tekkinud viivis loeti hageja 1 tasuks. Tegemist ei ole kostja poolt tasumisega viivitamisega, vaid see on aluseks hageja 1 tasu arvutamisel. Asjas nähtub ja pooltel ei ole vaidlust, et hagejal 1 ei õnnestunud kohtuväliselt korteriühistu võlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Hageja 1 tegi seejärel kostjale ettepaneku võla sissenõudmiseks kohtulikus menetluses. Selleks leppisid kostja ja CKE Õigusbüroo OÜ (hageja 2) kokku tingimused kostja kohtuliku esinduse osas, mille alusel edastas hageja 2 kostjale allkirjastamiseks käsunduslepingu nr XXX (leping 2) (t.lk 16-19, 60-64). Vaidlust ei ole selles, et viimatinimetatud lepingut pooled ei allkirjastanud, kuna kostja teatas hagejale, et leidis enda esindamiseks soodsama firma (t.lk 21, 72). Seejärel esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr XXX summas 420,65 eurot (t.lk 22), mis on kostjal tasumata. Arve koosneb tasust hagiavalduse koostamise eest summas 150 eurot + km ja viivisest summas 200,54 eurot + km. Maakohus ei nõustu, et leping 2 tuleb lugeda sõlmituks seetõttu, et pooled saavutasid lepingu tingimustes kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 esimene lause sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja 1 edastas kostjale allkirjastamiseks lepingu hagejaga 2 (t.lk 17, 73), mida kostja ei allkirjastanud. Kostja ei avaldanud mingil moel enda nõustumust hagejaga 2 lepingu sõlmimiseks. Ka varasem leping hagejaga 1 ja selle tasu osa olid poolte poolt allkirjastatud, mis kinnitab, et kostja praktika kohaselt kinnitas ta oma nõustumust lepingut allkirjastades. Kohtu hinnangul puudub mistahes alus lugeda, et leping 2 sõlmiti ja pooled saavutasid selle

4(6)

tingimustes kokkuleppe, kuna kostja ei ole lepingut allkirjastanud ega sellega nõustunud. Kuna kostja ja hageja 2 ei ole lepingut 2 sõlminud, ei ole kostja rikkunud ka lepingust 2 tulenevat tasu maksmise kohustust hageja 2 ees (tasu hagiavalduse koostamise eest). Asjaolu, et hageja 2 koostas allkirjastamata lepingu 2 raames hagiavalduse, ei muuda hageja 2 tasunõuet hagiavalduse koostamise eest summas 150 eurot + km põhjendatuks. Hageja ei ole saanud kostjalt juhiseid ja nõusolekut hagiavalduse koostamiseks. Hageja 2 heidab kostjale ette, et kostja rikkus lepingut 2 sellega, et ütles selle ühepoolselt üles, mistõttu ei saanud hageja 2 sellest tulenevalt tasu ning selle tulemusel on hagejale 2 tekkinud kahju. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, 3-2-1-5-12): •kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); •kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; •hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); •kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); •kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hagejaga 2 lepingut 2 sõlminud. Seega ei saanud kostja rikkuda lepingut, mida ta ei ole sõlminud. Kohtu hinnangul puuduvad antud juhul eeldused kahju hüvitamiseks. Pooltel on vaidlus ka selles, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale 1 teenustasu lepingu 1 raames summas 200,54 eurot + km. Kostja vastuväitel ei täinud hageja 1 20.06.2012 lepinguga võetud eesmärki, s.o võla sissenõudmist kohtuväliselt. Pooled on tasu maksmises ja tasu suuruses kokku leppinud 20.06.2012 lepingus ja selle lisaks olevas nõude alusdokumentide üleandmis-vastuvõtu aktis (t.lk 7-9). Lepingu 1 p-dest 1.1 ja 4.3, nõude alusdokumentide üleandmis-vastuvõtu aktist teenustasu osas ja hageja 1 selgitustest tasu arvestamise aluste kohta järeldab kohus, et hagejal 1 tekkis tasu saamise õigus siis, kui võlgnikult laekuvad võlasummad. Sellest põhivõla pidi hageja 1 kandma kostjale ja hageja 1 tasuks oli võlgniku põhinõude mittetasumisel tekkinud viivis ja kahjuhüvitis. Kuivõrd kohtuvälises menetluses ei õnnestunud võlgnikult võlgnevust saada, siis ei tekkinud hagejal 1 ka õigust tasule. Seetõttu tuleb jätta hageja 1 nõue 200,54 euro + km väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole põhjendatud ka hagejate viivisenõue. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust asja materjalile lisatud venekeelne kirjavahetus ja nende tõlkeid eesti keelde. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

5(6)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hagejate kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.