CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ hagi Korteriühistu Sitsi 14 vastu võla saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
470,19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I CKE Inkasso OÜ (registrikood 11512890, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja II CKE Õigusbüroo OÜ (registrikood 11970078, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), Hagejate lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja Korteriühistu Sitsi 14 (registrikood 80053430, asukoht Sitsi 14, 10314 Tallinn), seaduslik esindaja Olga Vuks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda CKE Inkasso OÜ ja CKE Õigusbüroo OÜ poolt Harju Maakohtu 14.06.2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Tagastada käesoleva määruse jõustumisel apellatsioonkaebus CKE Inkasso OÜle ja CKE Õigusbüroo OÜ-le. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud
1.19.03.2013 esitasid CKE Inkasso OÜ (hageja I) ja CKE Õigusbüroo OÜ (hageja II) Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Sitsi 14 (kostja) vastu, milles palusid kostjalt välja mõista 470,19 eurot, millest põhivõlg on 420,65 eurot ja viivis 149,53 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I ja kostja 20.06.2012 käsunduslepingu, mille alusel volitas kostja hagejat I sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus selle eest hagejale I maksma tasu. Kuivõrd hageja I poolt kostja nimel võlgnikust korteriühistu liikmele võlateatise esitamisel ei nõustunud võlgnik oma kohustust kostja ees täitma, pakkus hageja I kostjale lisaks kohtuvälisele menetlusele esindust kohtulikus menetluses. Selleks leppisid kostja ja hageja II kokku tingimused kostja kohtuliku esinduse osas, mille alusel edastas hageja II kostjale käsunduslepingu, mille esemeks oli hageja II poolt kostjale osutatav õigusteenus kohtulikus menetluses võlgniku vastu. Kostja nõustus lepingu tingimustega ning hageja II alustas lepingu täitmist hagiavalduse koostamisega.
3.01.10.2012 edastas kostja e-kirja, milles teatas, et lõpetab hagejatega lepingud. Kuivõrd kostja lõpetas lepingu ühepoolselt, kohustub kostja hagejale I tasuma kokkulepitud tasu (08.10.2012 oli võlgniku viivissumma ehk hageja I teenustasu suurus 200,14 eurot). Hagejale II kohustus kostja hagiavalduse koostamise eest tasuma 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja hagejate esitatud nõudeid ei tunnistanud.
4.26.03.2013 selgitasid hagejad, et nõuavad hageja I ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel tasu kohtuvälise menetluse eest ja kohtulikus menetluses tekkinud kahju. Kohtuvälises menetluses tekkinud tasunõude alus on hageja I ja kostja vahelises lepingus kokkulepitud tasu, mis arvutati selliselt, et võlgniku põhinõude mittetasumisel tekkinud viivis loeti hageja I tasuks. Hagi esemeks olev viivis on põhinõue, kuivõrd hageja I ja kostja on selliselt hageja I tasu lepingus kokku leppinud. Kahju, mille hüvitamist hageja II nõuab, saab olla saamata jäänud tulu, kuna hageja nõuab kasu, mida ta oleks saanud, kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
6.Kuna hageja I ei saavutanud lepinguga võetud eesmärki, pakkus hageja I välja võimaluse pöörduda hagiga kohtusse ja esitas kostjale pakkumise summas 355 eurot. Kostja ei vaidle, et 17.08.2012 vastuses ta nõustus pakkumisega, kuid 21.08.2012 hageja II poolt kostjale allkirjastamiseks saadetud lepinguga ta ei nõustunud ning lepingut ei allkirjastanud, kuna leidis soodsamat teenust osutava õigusbüroo. Kostja
teavitas sellest hagejat telefoni teel ning hageja nõustus sellega. 01.10.2012 teavitas kostja loobumisest ka kirjalikult.
7.Hageja I ei täitnud nõuetekohaselt lepingut ja nõuab alusetult kostjalt tasu töö eest, mida ei ole kostjale osutatud. Kostja võlgnevuse arvestusest nähtuvalt nõuab hageja I kostjalt riigilõivu summas 200 eurot, mida pidi kostja tasuma hagi esitamisel kohtusse ja 150 eurot hagiavalduse koostamise eest. Kuna hageja ei ole esitanud hagi kohtusse, siis puudub tal õigus nõuda riigilõivu tasumist kostjalt. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 14.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Kohus leidis, et hageja I ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist käsunduslepinguga, kuivõrd see oli suunatud teenuse osutamisele. Hageja II ja kostja vahelise lepingu osas märkis kohus, et lepingut ei saa lugeda sõlmituks. Kostja ei avaldanud mingil moel enda nõustumust hagejaga II lepingu sõlmimiseks. Varasem leping hagejaga I oli poolte poolt allkirjastatud, mis kinnitab, et kostja praktika kohaselt kinnitas ta oma nõustumust lepingut allkirjastades. Kohtu hinnangul puudus mistahes alus lugeda, et leping hagejaga II sõlmiti ja pooled saavutasid selle tingimustes kokkuleppe, kuna kostja ei ole lepingut allkirjastanud ega sellega nõustunud. Kuna kostja ja hageja II ei ole lepingut sõlminud, ei ole kostja ka rikkunud sellest lepigust tulenevat tasu maksmise kohustust hageja II ees. Asjaolu, et hageja II koostas allkirjastamata lepingu raames hagiavalduse, ei muuda hageja II tasunõuet hagiavalduse koostamise eest 150 eurot + käibemaks põhjendatuks. Hageja II ei ole saanud kostjalt juhiseid ja nõusolekut hagiavalduse koostamiseks. Kuivõrd kostja ei ole hagejaga II lepingut sõlminud, siis puudub ka alus kostja ühepoolse lepingu ülesütlemisega hagejale II tekitatud kahju hüvitamiseks.
10.Hageja I ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-dest 1.1 ja 4.3, selle lisaks olevast nõude alusdokumentide üleandmise-vastuvõtu aktist teenustasu osas ja hageja I selgitusest tasu arvestamise aluste kohta järeldas kohus, et hagejal I tekkis tasu saamise õigus võlgnikult võlasummade laekumisel. Sellest põhivõla pidi hageja I kandma kostjale ja hageja I tasuks oli võlgniku põhinõude mittetasumisel tekkinud viivis ja kahjuhüvitis. Kuivõrd kohtuvälises menetluses ei õnnestunud võlgnikult võlgnevust saada, siis ei tekkinud hagejal I ka õigust tasule ning hageja I nõue 200,54 euro + käibemaks saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei ole põhjendatud ka hagejate viivisenõue. Apellatsioonkaebus
11.03.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 14.06.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
12.Hagejad viitavad TsMS § 232 lg-tele 1 ja 2, §-le 442 ja § 438 lg-le 1 ning leiavad, et kohus on rikkunud õigusnormi ning vääralt hinnanud tõendeid. Samuti on kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-i 436 ning jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt kuuluvad analüüsimisele kõigi protsessiosaliste väited ja kõik tõendid, kusjuures tõendite ja väidete tagasilükkamine peab olema otsuses põhjendatud. Tõendi või väite mittearvestamise korral peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei ole pööranud tähelepanu hageja I väidetele, et kostjaga sõlmitud lepingu p 5.3 sätestab kaitsenormina, et käsundi lõpetamine menetluses olevate ja lahenevate nõuete osas annab hagejale I õiguse nõuda kostjalt kogu nõude pealt kokkulepitud teenustasu maksmist. Lepingu ennetähtaegselt lõpetamise tõttu on
kostja kohustatud eelnimetatud sätte alusel maksma hagejale I tasu. Olenemata sellest, et hageja I ei saavutanud lepinguga tulemust, ei olnud kostjal õiguslikku alust lepingu ülesütlemiseks ja hagejalt I lepingu täitmiseks võimaluse võtmiseks.
13.Hageja II on seisukohal, et asjaolu, et kostja ja hageja II ei ole lepingut allkirjastanud, ei ole põhjuseks lugeda leping mittesõlmituks. Lepingu pooled on lepingu tingimustes jõudnud kokkuleppele, mida kinnitavad ka poolte vahel saadetud e-kirjad. Ka ei olnud kohustuslik ega oluline poolte vahel sõlmitud lepingu vorm.
14.Kohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ta ei ole analüüsinud hagejate alternatiivset nõuet kahju hüvitamiseks. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
16.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja I ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tekkis hagejal õigus tasu nõudmiseks võlgnikelt sissenõutud viivise ja kahjuhüvitiste arvelt. Kuna hageja I abiga ei õnnestunud võlgnikelt kohtu väliselt midagi sisse nõuda, puudub ka hagejal I õigus tasu saada. Hageja I tõlgendus lepingu p-i 5.3 osas, justkui tekiks hagejal I lepingu lõppemisel tasu nõudmise õigus sõltumata menetluse tulemusest, on vastuolus kokkulepitud maksekorraga. Kolleegiumi hinnangul peab lepingu p 5.3 silmas olukorda, kus kostjale laekub raha pärast lepingu lõpetamist hageja I poolt tehtud töö tõttu, mille arvel tuleb kostjal sellisel juhul ka hagejale I sõltumata lepingu lõpetamisest tasu maksta. Töö tegemisest või selle tulemusest sõltumatut tasu maksmise kohustust kostjal hageja I ees ei lasu.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka hageja II nõude osas hagi rahuldamata jätmisega. Õige on maakohtu järeldus, et kostja ja hageja II vahel ei ole käsunduslepingut sõlmitud ja seetõttu puudub hagejal II õiguslik alus kostjalt tasu nõudmiseks. Samuti peab paika maakohtu järeldus, et lepingu puudumise tõttu ei ole kostjal alust saamata jäänud tulu näol väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Saamata jäänud tulu liigitub positiivse kahju hulka, mille hüvitamine ilma lepingulise aluseta või deliktita võimalik ei ole.
19.Eeltoodu põhjal on kohus õigesti leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus TsMS 442 lg-s 10 sätestatud edasikaebamise luba andnud ning kuna ringkonnakohus ei ole eeltoodu põhjal tuvastanud käesolevas lihtmenetluse asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi, ei pea ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust menetlema.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.