2.Välja mõista Xxx (Xxx) lt alusetult saadud 191,34 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 34 senti) eurot Xxxkasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 225,84 eurot ning menetluskulud.
2.22.08.2011 kohtumäärusega kinnitas harju Maakohus tsiviilasjas 2-10-57552 poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale 5863,30 eurot võrdsete maksetega summas 366,58 eurot kuus 16 kuu jooksul. Samuti leppisid pooled kokku, et maksetega viivitamisel hageja on kohustatud tasuma lisaks võla põhisummale viivisintressi 0,05% päevas võlajäägilt kuni võla tasumiseni.
3.Hageja on seisukohal, et lisaks põhivõlgnevusele summas 5865,30 eurot pidi hageja tasuma kostjale viivist summas 171,06 eurot, kokku 6036,36 eurot. Hageja on kompromissi alusel tasunud kostjale 6262,22 eurot ehk 225,84 euro võrra rohkem. Kostja ei ole tagastanud hagejale enammakstud summat Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Tsiviilasjas nr 2-10-57552 hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 98 500 krooni ehk 6295,30 eurot ning viivise summas 17 773,70 krooni ehk 1135,956 eurot, kokku 7431,25 eurot. Kompromissi tulemusel kostja mitte ainult ei loobunud kõrvalnõudest ja ei vähendanud põhinõuet kuni 5863,53 euroni, vaid nõustus ka võlgnetava summa tasumise ajatamisega.
6.Puudub vaidlus, et hageja ei pidanud kinni kohtumäärusega kinnitatud kompromissist ja teostas makseid ebaregulaarselt ja hilinemisega. Hageja tunnistab hagiavalduse kohaselt viivist summas 201,14 eurot, sest väidetavalt on enammakstud summaks 396,90 eurot, nõue on aga 195,76 eurot. Selge ei ole kuidas hageja on oma nõude arvutanud. Hagile lisatud maksed ei ole panga poolt tõendatud ja tabelites toodud arvud on kokku liitmata, seega ei ole tõendatud, milliste tõenditega hageja oma nõuet tõendab.
7.Hageja on kokku viivitanud maksetega 144 päeva ja viivis on selle eest 421,92 eurot. Lisaks hageja tõlgendab valesti kompromissi tsiviilasjas nr 2-10-57552. Kompromissi punkti 1.5 viivisintressi suurus on 0,05% päevas ja see arvutatakse võla jäägilt aga mitte hilinemisega tasutud summalt. Hageja peab kostjale tasuma viivist 2,93 eurot päevas (5865,30*0,05/100). Kostja arvates on taoline tõlgendus ainuvõimalik lähtudes kompromissi tekstist. Hageja arvestab viivist vale arvu päevade eest. Kohustus muutub sissenõutavaks alates kompromissis märgitud tähtpäevale järgnevast päevast ning viivise arvestus lõpeb selle kohase täitmisega ehk raha ülekande päeval. Hageja kalkulatsioonist selgub aga, et hageja ei võta viivitatud päevade arvutamisel arvesse kohustuse kohase täitmise päeva, mistõttu väheneb selle võrra ka viivitatud päevade arv. Seega on hagejapoolne viivitatud päevade arvestus vale, millest tulenevalt on kalkulatsioon ebaõige. Hageja kalkulatsioon ei võta arvesse ka kohustuse kohast täitmist, vaid üksikute osamaksete teostamist. Kostja leiab, et osamaksete laekumine ei ole oluline viivise arvestamisel. Oluline on kuumakse täielik ning õigeaegne laekumine. Maakohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei soovinud ärakuulamist.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-13-35185
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Puudub vaidlus, et: • 22.08.2011 kohtumäärusega kinnitas kohus tsiviilasjas 2-10-57552 poolte vahel kompromissi, mille punkti 1.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 5865,30 eurot võrdsete maksetena summas 366,58 eurot kuus 16 kuu jooksul. Kogu võlgnevus pidi olema tasutud hiljemalt 31.12.2012. Punkti 1.3 alusel raha pidi olema üle kantud kostja kontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbankis jooksva kuu 25. kuupäevaks. Punkti 1.5 järgi maksetega viivitamisel oli hageja kohustatud tasuma lisaks võla põhisummale viivisintressi 0,05% päevas võla jäägilt kuni kogu võla tasumiseni (tl 10-11), • Hageja oli viivituses osamaksete tasumisega, • Hageja on tasunud kostjale kokku kompromissi alusel 6262,20 eurot (tl 7-9, 56).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kompromissi alusel tasunud kostjale enam ning, kas kostja on kohustatud enammakstud summa tagastama.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 1027 alusel isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
14.Hageja on seisukohal, et hageja pidi 22.08.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-57552 kinnitatud kompromissi kohaselt tasuma kostjale lisaks põhivõlgnevusele summale 5865,30 eurot viivist võlgnevuse tasumisega viivituses olemise eest 171,06 eurot, ehk kokku 6036,36 senti.
15.Kostja on seisukohal, et hageja peab kostjale tasuma viivist 2,93 eurot päevas (5865,30*0,05/100) 144 viivitatud päeva eest ehk kokku 421,92 eurot. Kostja leiab, et hageja tõlgendab valesti kompromissi tsiviilasjas nr 2-10-57552. Kompromissi punkti 1.5. järgi viivisintressi suurus on 0,05% päevas ja see arvutatakse võla jäägilt aga mitte hilinemisega tasutud summalt. Hageja arvestab viivist vale arvu päevade eest. Kohustus muutub sissenõutavaks alates kompromissis märgitud tähtpäevale järgnevast päevast ning viivise arvestus lõpeb selle kohase täitmisega ehk raha ülekande päeval. Hageja kalkulatsioon ei võta arvesse ka kohustuse kohast täitmist, vaid üksikute osamaksete teostamist. Kostja leiab, et osamaksete laekumine ei ole oluline viivise arvestamisel, oluline on kuumakse täielik ning õigeaegne laekumine.
16.22.08.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-57552 kinnitatud kompromissi punktist 1.5. nähtub, et maksetega viivitamisel kostja on kohustatud tasuma lisaks võla põhisummale viivisintressi 0,05% päevas võla jäägilt kuni kogu võla tasumiseni (tl 10). VÕS § 29 lg 4 alusel, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kompromissi punktist 1,5 on näha, et viivist tuleb tasuda võlajäägilt, mitte kogu võlgnevuselt, seega on ebaõige kostja arusaam, et kostja pidi tasuma viivist 2,93 eurot päevas arvestuse 5865,30 eurot*0,05%*100 alusel (tl 48). Seega iga osamakse tasumisega võlgnevus vähenes ning viivise arvestamine 0,05% päevas pidi toimuma võlgnevuse jäägilt ehk summast, mis võlgnevusest veel tasumata oli.
2-13-35185
17.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja arvestatakse kohase täitmiseni, st raha tasumiseni, millelt viivist arvestatakse. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on arvestanud viivituses olnud päevi valesti. Kohus leiab, et hageja on õigesti arvestanud viivist alates osamaksele järgnevast päevast kuni raha tasumiseni ehk päeva millal raha tagastatakse ei arvestata viivituses olnud päevade sisse, kuna nimetatud päeval on raha tasutud.
18.Kohus leiab aga, et hageja toodud viivisearvestuse tabel (tl 15, 55) ei ole täpne, kuna ei võta arvesse asjaolu, et hageja on osadel kuudel tasunud osamakse suuremas summas ja osadel kuudel ei ole hageja kogu osamakse summat tasunud. Kohus, võttes arvesse poolte vahel tsiviilasjas nr 2-1057552 sõlmitud kompromissi teksti ja hageja poolt tehtud makseid, leiab, et hageja pidi lisaks põhivõlgnevusele 5865,30 eurot tasuma kostjale viivist summas 205,56 eurot ehk kokku 6070,86 eurot (vt viivisetabelit). Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub aga, et hageja on kostjale tasunud kompromissi alusel kokku 6262,20 eurot ehk enam 191,34 eurot. Osamakse tasumise kuupäev 25.09.2011
Enam tasunud 396,90 eurot (199,98+196,92) Kokku tasutud 6262,20 eurot
2-13-35185
19.Kuna hageja on tasunud kostjale kompromissi alusel enam 191,34 eurot, siis kuulub nimetatud summa juhindudes VÕS § 1028 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul, I. Kull, V. Kõve ja M. Käerdi, tl 587-588 on märgitud, et alusetu rikastumisega on ka siis tegemist, kui üks lepingupool täidab lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja teine pool tasub kohustuste täitmise eest rohkem, kui ta oleks olnud lepingu alusel kohustatud, sellisel juhul saab enamtasutud tagasi nõuda § 1028 alusel.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele enamtasutud 191,34 eurot. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
22.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 225,84 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.