Time Finans AB maksekäsu kiirmenetluse avaldus XXXvastu 1605,68 EUR nõudes/Time Finans AB hagi XXX vastu 1605,68 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
1278,23 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine ja menetlusosaliste taotluste lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
TF Bank AB (registrikood 556158-1041, aadress Postkast 947, 501 10 Borås, Rootsi Kuningriik) Lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (elektronpost [email protected])
Kostja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Deivi Vaht [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
(elektronpost
10.12.2013.a.
Kohtumääruse resolutsioon
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-12-10681 TF Bank AB (Rootsi registrikood 556158-1041) loobumine hagist XXX(isikukood XXX) vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-10681.
3.Tagastada TF Bank AB-le (Rootsi registrikood 556158-1041) 127,82 (ükssada kakskümmend seitse koma kaheksakümmend kaks) eurot Incure Inkasso Agentuur OÜ poolt 13.03.2012 Rahandusministeeriumi pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 2900072369, selgitus „Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses XXX vastu“) tasutud riigilõivu 47,93 eurot arvel ning OÜ INCURE INKASSO AGENTUUR poolt 23.05.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 2900072123, selgitus „täiendav RL tsiviilasi nr 2-12-10681, XXX“) tasutud riigilõivu 207,71 eurot arvel.
4.Kanda tagastatav summa 127,82 (ükssada kakskümmend seitse koma kaheksakümmend kaks) eurot OK Incure OÜ (registrikood 11542046) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
5.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340).
6.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud TF Bank AB (Rootsi registrikood 556158-1041) kanda.
8.Rahuldada osaliselt XXX(isikukood XXX ) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
9.Välja mõista TF Bank AB-lt (Rootsi registrikood 556158-1041) XXX(isikukood XXX ) kasuks menetluskulud 594 (viissada üheksakümmend neli) eurot.
10.Välja mõista TF Bank AB-lt (Rootsi registrikood 556158-1041) XXX(isikukood XXX ) kasuks viivis menetluskulude 594 (viissada üheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX ) taotlus menetluskulude 75,16 (seitsekümmend viis koma kuusteist) eurot väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolude kirjeldus
1.TF Bank AB (avaldaja, endine nimi Time Finans AB) esitas 14.03.2012 maksekäsu kiirmenetluses avalduse XXX(võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Avaldaja ei soovinud võlgniku vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist, mistõttu anti asi hagimenetluses menetlemise jätkamiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule. TF Bank AB (hageja) esitas 24.05.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu. 25.05.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 03.07.2012 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 75-77). Ühtlasi on kostja vastusele lisanud arve, millest nähtub, et kostja lepingulise esindaja kulu on 562,50 eurot. Nimetatud kulu koosneb järgmisest: esmane konsultatsioon, dokumentidega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine 03:45 tundi, kokku lepitud tunni hind on 150 eurot (tl 75).
2.09.12.2013 esitas hageja kohtule hagiavaldusest loobumise avalduse (tl 147). Ühtlasi palub hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
3.10.12.2013 esitas kostja kohtule seisukoha hagist loobumise osas. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl-d 162, 163). Kostja menetluskuludeks on menetluses kantud lepingulise esindaja kulud 669,16 eurot. Kostja palub nimetatud summa hagejalt välja mõista. Lisaks palub kostja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostja kasuks välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on välja toonud, et tema lepingulise esindaja kulud on olnud järgmised (tl 163): konsultatsioon, hagimaterjalidega tutvumine, hagile vastamine – 4 tundi; kostja 13.08.2012 seisukohtadega tutvumine – 0,5 tundi; vastus kostja 13.08.2012 seisukohtadele – 0,5 tundi; kostja 08.05.2013
seisukohtadega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 0,45 tundi; kohtu 17.09.2013 kirjaga tutvumine – 0,10 tundi; hageja 24.09.2013 selgitustega tutvumine – 0,10 tundi. Kokku 6,05 tundi ja summa kokku 669,16 eurot. Menetlusdokumendist nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (tl 163).
4.18.12.2013 esitas hageja kohtule arvamuse kostja menetluskulude nimekirja kohta. Hageja palub jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on menetluskulud kandnud. Samuti on lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ebamõistlikult suur. Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kostja poolt taotletud suuruses.
5.26.12.2013 esitas kostja kohtule arve, millest nähtuvad tehtud toimingud. Kostja palub menetluskulud (esindajakulud) hagejalt välja mõista. II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse (tl 147). TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus on edastanud avalduse kostjale vastamiseks. 10.12.2013 esitas kostja kohtule seisukoha hagist loobumise osas. Kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Samuti esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
7.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohtule esitatud loobumise avalduses on hageja märkinud, et loobub hagist arvestades kostja
vastuväiteid ning menetluse käiku. Seega nähtub, et hageja ei ole hagis loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.
8.TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus määras pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl-d 153, 165). Kostja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite. Seetõttu kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
9.Järgnevalt analüüsib kohus, millises osas on kostja lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Lisaks hindab kohus, kas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on mõistliku suurusega. Kohus määrab seejärel kindlaks kostjat lepingulise esindaja kulud. Hageja palub jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on menetluskulud kandnud. Samuti on lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ebamõistlikult suur. Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kostja poolt taotletud suuruses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seetõttu peab kohus lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust hindama ka osas, millele hageja vastu vaielnud ei ole.
9.1.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kostja on esitanud kohtule arved, millest nähtuvad ka tehtud toimingud. Ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt nt Riigikohtu 01.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Seetõttu ei ole asjakohane hageja seisukoht, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on kulud kandnud. Kohus lähtub ajakulu hindamisel menetluskulude nimekirjas märgitud tundide arvust ning arvutab tunnid ise ümber minutiteks (tl 163). Kostja on menetluskulude nimekirjas ajakulu suuruseks märkinud 6,05 töötundi. Kohus märgib, et kostja on ajakulu märkinud ekslikult ebaõigesti. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,65 tundi (4 tundi + 0,5 tundi + 0,5 tundi + 0,45 tundi + 0,1 tundi + 0,1 tundi = 5,65 tundi).
Kohus leiab, et hagiavaldusele kostja vastuse koostamiseks vajaliku aja hulka tuleb arvata konsultatsioon (kliendiga), hagimaterjalidega tutvumine ja hagile vastamine (vastuse koostamine). Kostja 10.12.2013 menetluskulude nimekirjast ja 26.12.2013 arvest nr 10/12/13 nähtub, et eelnimetatud toimingutele kulus kostjal 4 tundi. 03.07.2012 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, millele on kostja ühtlasi lisanud arve nr 01/07/12, millest nähtub, et kostja lepingulisel esindajal kulus eelnimetatud toimingutele 3 tundi ja 45 minutit, mitte 4 tundi. Eeltoodust nähtub, et kostjale on esitatud kaks arvet, millel on märgitud sama toimingu eest erinev ajakulu. Kohtu hinnangul on tekkinud kostjal õigusabi eest tasumise kohustus mõlema arve alusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud sama toimingu tegemiseks tehtud kulutuste hüvitamist hagejalt kahekordselt. Seetõttu lähtub kohus eelnimetatud toimingute osas varem esitatud arvest ehk arvest nr 01/07/12. Kostja 10.12.2013 menetluskulude nimekirjast ja 26.12.2013 arvest nr 10/12/13 nähtub, et eelnimetatud toimingutele kulus kostjal 4 tundi. 01.07.2012 arvest nr 01/07/12 nähtub, et kostja lepingulisel esindajal kulus eelnimetatud toimingutele 3 tundi ja 45 minutit. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja kulud ei ole põhjendatud 15 minuti osas. Kohus loeb, et kostja kulud on põhjendatud ja vajalikud 3,75 tunni (3 tunni ja 45 minuti) osas – see on põhjendatud ja vajalik aeg, et konsulteerida kliendiga, analüüsida hagile vastuse koostamiseks vajalikku infot, koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav kostja vastus ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuse ja selle lisade mahtu (t-d 75-77) ning tsiviilasja keerukust arvestades ajakulu 3 tundi ja 45 minutit ülemäärane. Seega peab kohus lepingulise esindaja ajakulu kostja vastuse esitamisel põhjendatuks 3,75 tunni (225 minuti) ulatuses. Lisaks on kostja kuludena välja toonud järgmised ajakulu. Kostja 13.08.2012 seisukohtadega tutvumine – 0,5 tundi (30 minutit); vastus kostja 13.08.2012 seisukohtadele – 0,5 tundi (30 minutit); kostja 08.05.2013 seisukohtadega tutvumine, konsultatsioon kliendiga – 0,45 tundi (27 minutit); kohtu 17.09.2013 kirjaga tutvumine – 0,10 tundi (6 minutit); hageja 24.09.2013 selgitustega tutvumine – 0,10 tundi (6 minutit). Kostja on ekslikult märkinud, et kostja kuludeks on kostja 13.08.2012 seisukohtadega tutvumine, vastus kostja 13.08.2012 seisukohtadele ja kostja 08.05.2013 seisukohtadega tutvumine, konsultatsioon kliendiga. Toimiku materjalidest on selgelt arusaadav, et kostja kuludeks saavad olla hageja seisukohtadega tutvumine ja hageja seisukohtadele vastamine. Kostja seisukohtade esitamiseks vajaliku aja hulka tuleb arvata hageja seisukohtadega tutvumine ja analüüs, hageja vastusele seisukohtade koostamine ja nende kohtule esitamine ning ka konsultatsioon kliendiga. Kostja 10.12.2013 menetluskulude nimekirjast nähtub, et eelnimetatud toimingutele kulus kostjal kokku 1,45 tundi (87 minutit). Nimetatud aeg on põhjendatud ja vajalik aeg, et tutvuda hageja täiendavate seisukohtadega ning esitada kostja täiendavad seisukohad ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja eelnimetatud ajakulu 1,45 tundi ülemäärane. Seejuures arvestab kohus ka hageja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu, millega kostja tutvus (tl-d 94-100, 109-111) ja kostja vastuse mahtu ja sisu (tl-d 103-105, 116-118). Lisaks märgib kohus, et teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine on menetlusosalise seadusest tulenev õigus. Seega peab kohus ajakulu põhjendatuks 1,45 tunni (87 minuti) osas. Kohus ei saa põhjendamatuks ja ebavajalikuks pidada kostja kulu kohtu 17.09.2013 kohtu kirjaga (kohtumäärusega) tutvumisel, mille ajakulu oli kostjal 0,1 tundi (6 minutit). Kohtu toimingutega tutvumine on menetlusosalise seadusest tulenev õigus. Samuti ei ole põhjendamatu ja ebavajalik 24.09.2013 selgitustega tutvumine, mille ajakulu oli kostjal 0,1 tundi (6 minutit). Kohus loeb eelnimetatud ajakulu 0,2 tundi (12 minutit) põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindamisele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 5,4 tunni (324 minuti) osas ning ebavajalikuks ja põhjendamatuks 0,25 tunni (15 minuti) osas.
9.2.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja 10.12.2013 menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (tl 163). Hageja on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on ebamõistlikult suur. Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (sealhulgas on kostja lepingulisel esindajal magistrikraad õigusteaduses, tl-d 82, 83). Seadus ei erista lepingulise esindaja kulude hüvitamise tunnitasu sõltuvalt sellest, kas esindaja on advokaat või mitte. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja 10.12.2013 menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (tl 163). Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu, sest kostja lepingulise esindaja poolt kostjale esitatud arvetel ei ole käibemaksu märgitud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik.
10.Eeltoodust nähtub, et kohus luges esindamisele kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks 5,4 tunni osas ning ebavajalikuks ja põhjendamatuks 0,25 minuti osas. Samuti luges kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ei sisalda käibemaksu) on põhjendatud ja vajalik. Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks arvestades õigusteenuse osutamisele kulunud põhjendatud ja vajalikku aega. Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalike ja põhjendatud kulude suurus 594 eurot (5,4 tundi*110 eurot = 594 eurot). Käesolevas asjas on hagihinnaks 1278,23 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasjas hinnaga 640 kuni 3200 eurot on esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 1600 eurot. Seega on käesolevas asjas esindaja kulude väljamõistmise piirmääraks 1600 eurot. Kostja taotletav menetluskulude hüvitis jääb selle summa piiridesse. Kohus mõistab kostja lepingulise esindaja kulud 594 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Kostja on taotlenud lepingulise esindaja kulude 669,16 eurot kindlaksmääramist. Kohus rahuldas taotluse 594 euro ulatuses. Kohus jätab kostja lepingulise esindaja kulud 75,16 eurot hagejalt välja mõistmata.
11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 255,64 eurot. Kohus määrab sellest 127,82 eurot tagastamise hagejale, mis moodustab poole menetluses tasutud riigilõivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.