2-07-50813/48 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

1.06.12.2007.a esitas hageja maakohtusse hagi 19.04.2004 A S i ja V K vahel sõlmitud korteri asukohaga XXXXXXXXXX, Tallinn müügilepingu ning asjaõigusliku omandiõiguse üleandmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et korteriomand ei ole müügilepingu esemeks ning selle arvamine pankrotivara hulka ei ole võimalik, nõuab hageja kostjalt korteri väärtuse hüvitamist. Harju Maakohus peatas käesolevas tsiviilasjas 22.02.2011 määrusega menetluse kuni lahendi jõustumiseni asjas nr 2-04-2120. Harju Maakohus otsustas 31.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-04-2120 A. Si surma tõttu jätkata võlgniku pankrotimenetlust võlgniku pärandvara suhtes ja seoses sellega uuendas Harju Maakohus 11.07.2013 määrusega käesolevas tsiviilasjas menetluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19.04.2004 A. Si ja kostja vahel Tallinna notar Liia Aigro poolt tõestatud korteri (XXXXX, Tallinn) müügileping, müügihind 1 000 000 krooni. 14.06.2004 algatati Tallinna Linnakohtu määrusega A. Si pankrotimenetlus. 08.12.2004 kuulutas Tallinna Linnakohus välja A. Si pankroti. Hageja tugineb pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg-le 1 ja § 110 lg 1 p-le 2. A. S müüs korteri alla turuväärtuse ning kahjustas sellega võlausaldajate huvisid. AS Arco Vara Kinnisvarabüroo koostatud ekspert-arvamuse kohaselt oli korteri turuväärtus seisuga 19.04.2004 vahemikus 1 230 000 – 1 280 000 krooni. Ka kohtu poolt määratud ekspertiisist nähtub, et tehing kahjustas võlausaldajate huve, kuna ekspertiisi kohaselt oli vähim hind 1 100 000 krooni. Müügileping sõlmiti vähem kui kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist ja seega tuleb PankrS § 110 lg 2 kohaselt eeldada teise poole teadlikkust sellest, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostja peab tõendama, et ta ei teadnud, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Müügilepingu sõlmimisel oli A. S sisuliselt maksejõuetu. Tal olid kohustused AS Eesti Ühispank ees summas 6 070 000 krooni, V P ́i ees summas 12 186 227 krooni, AS Grekond ees summas 22 500 000 krooni ja Pärnu Politseprefektuuri ees summas 10 200 krooni. Pankrotimenetluses on nimetatud nõuded kaitstud kokku summas 36 356 510 krooni. Kostja on Y K ema. Y. Kl on A. Siga ühine laps. Y. K esindas A. Si korteri müügilepingu sõlmimisel. Seega on kostja A. Si lähikondne. Hageja leiab, et müügihinda 1 000 000 krooni ei ole kostja A. Sile üle andnud. Müügihind tasuti pärast lepingu sõlmimist väidetavalt sularahas. A. S ei ole korteri müügist saadud

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on ostja müügihinna tasumise kohustuse täitnud. A. S kinnitas sularaha saamist 03.05.2004 kirjalikult. Kuna kostjal ei olnud pangaarveid, polnud võimalik raha muul viisil üle anda. Hageja väited raha üleandmata jätmise kohta on tõendamata. Kostja endine abikaasa PK töötas perearstina. Kostja vend V., kes on tänaseks surnud, sai riikliku preemia, mille andis kostjale. Kostjat on kogu aeg tema perekonnaliikmed toetanud. Seega oli kostjal piisavalt rahalisi vahendeid, et müügihind tasuda. Vaidlusaluse müügilepinguga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Korteri eest maksti rahas ja pankrotivara ei ole korteri müügi tõttu vähenenud. PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. Hageja peab tõendama, et müügilepinguga kahjustati võlausaldajate huve. AS Arco Vara Kinnisvarabüroo koostatud ekspert-arvamus on koostatud 28.11.2007. Selline 3,5 aastat tagasiulatuv ekspertarvamus on rajatud oletuslikule informatsioonile. Hindaja ei ole teostanud ka kohapealset ülevaatust ning tugines korteri seisukorra osas pankrotihaldur E S esitatud infole. Hindajal puudusid hoone tehnilise seisukorra ja remondivajaduse andmed. Korter vajas renoveerimist. Korteri kokkulepitud ja A. Sile makstud hind vastas 2004. aastal korteri seisukorrale ja turuväärtusele. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt on tehingu kehtetuks tunnistamise eelduseks, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga teadlikult kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjal ei olnud A. Si majanduslikust olukorrast lepingu sõlmimise ajal ülevaadet. Korterile ei olnud seatud võõrandamise keelde, millest oleks nähtunud A. Si suhtes nõude olemasolu. A. S oli müügilepingu sõlmimise ajal maksejõuline ega muutunud müümise tagajärjel maksejõuetuks. Ükski A. Si võlausaldajatest ei leidnud, et A. S oli makseraskustes, kuna nad ei kasutanud

3.Maakohus tegi 14.08.2013.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt PankrS § 117 lg-st 3 tuleb tunnistada kostja V K A S i lähikondseks. Kuna kostja alanejal sugulasel (tütrel Y K l) ja A. Sil on ühine laps, siis olid Y. Kl ja A. Sil suhted, mis sarnanevad abieluliste suhetega. Tähtsust ei oma see, kas neil oli ühine majapidamine või see, kas A. S toetas Y. Kt materiaalselt lapse ülalpidamisel. Asjaolule, et Y. K ja A. S ei olnud tehingu sõlmimise ajaks suhteid katkestanud, viitab see, et Y. K esindas A. Si 19.04.2004 müügilepingu sõlmimisel. Harju Maakohtu 18.06.2008 kohtumäärusega määratud ning 07.08.2008 teostatud ekspertiisi kohaselt oli vaidlusaluse korteri turuhind 2004. a märtsis 1 100 000 kuni 1 600 000 krooni. Kui korteri seisukord on ebarahuldav, on korteri madalaim hind 1 100 000 krooni, ning kui korteri seisukord on väga hea, on hind 1 600 000 krooni. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole tõendanud korteri seisukorda 19.04.2004 müügilepingu sõlmimise hetkel ning kostja on välja toonud, et korter oli renoveerimist vajav, on põhjendatud arvestada ekspertiisis määratud vähimat turuhinda summas 1 100 000 krooni. Turu- ja müügihinna erinevus on 10%, mida ei saa pidada müügihinna oluliseks kõrvalekaldumiseks turuhinnast. PankrS § 110 lg 2 kohaselt eeldatakse kostja teadmist võlausaldajate huvide kahjustamise asjaolust, kuid ei eeldata seda, et võlausaldajate huvisid on kahjustatud. Tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine (vt RKTKo nr 3-2-1-63-09, p 11). PankrS § 110 lg-t 2 ei saa kohaldada juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole eelnevalt kindlaks tehtud. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuvastatakse faktiliste asjaolude pinnalt (vt RKTKo nr 3-2-1-43-07, p 9). Vaatamata sellele, et hageja on esitanud võlausaldajate loetelu ning võlausaldajate poolt pankrotimenetluses esitatud nõuete suurused, ei ole hageja esitanud ega tõendanud neid faktilisi asjaolusid, mille kohaselt on võlausaldajate huvisid kahjustatud 19.04.2004 tehingu sõlmimisega. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud müügihinna tasumise asjaolusid ning ka seda, mida A. S 19.04.2004 müügilepingu eest saadud rahaliste vahenditega tegi. Seetõttu leiab kohus, et A. S ja kostja on oma 19.04.2004 lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt. Võlausaldajate huvide kahjustamine võis rekkida A. Si poolt JT rahalise kohustuse täitmisel, sest võlgnik võis põhjendamatult eelistada üht võlausaldajat teisele, kuid 19.04.2004 müügilepingu kohustuste täitmisega seoses ei ole hageja põhistanud võlausaldajate huvide kahjustamise asjaolusid. Kuna PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus on tuvastanud asjaolud ja asunud seisukohale, et võlausaldajate huve ei ole kahjustatud ning tõendatud on müügihinna tasumine. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus on tuvastanud, et kostja on PankrS § 117 lg-st 3 tulenevalt A. Si lähikondne. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigusnorme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ja rikkunud oluliselt TsMS sätteid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohus on jõudnud järeldusele, et kuna korteri turuväärtus ei olnud oluliselt erinev lepingujärgsest müügihinnast, ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Teisisõnu ütleb maakohus, et vaid oluline kahjustamine on võlausaldajate huvide kahjustamine PankrS § 109 ja 110 tähenduses. Selline kohtu järeldus ei põhine kehtival õigusel. PankrS §-de 109 ja 110 mõttes ei oma tähendust asjaolu, kas huvide kahjustamine oli oluline või mitte. Lisaks jääb arusaamatuks, millest lähtudes on kohus leidnud, et just 100 000 krooni on see määr, millises ulatuses võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole oluline huvide kahjustamine. Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist, kui tehing vähendas kas või ühe võlausaldaja nõude rahuldamise tõenäosust või ulatust. Praegusel juhul jäi võlgnikul tehingu tagajärjel vara vähemaks – vara müüdi turuhinnast vähemalt 100 000 krooni odavamalt. Kuna tegemist oli vara vähendamisega, kahjustati vaidlustatud tehinguga võlausaldajate huve. Maakohus on ka andnud ebaõige hinnangu asjas kogutud tõenditele, mis on otseselt kaasa toonud menetlusnormide olulise rikkumise ning õigusvastase kohtuotsuse. Maakohus on otsuses märkinud, et tõendatud on müügihinna tasumine. Jääb selgusetuks, millistele asjaoludele, tõenditele ja õiguslikule alusele selline kohtu väide toetub. Seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendamise kohustust. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, tuleks jõuda järeldusele, et müügihinna tasumine ei ole tõendatud. Müügihinna tasumist tõendavad müüja kinnitus lepingus selle kohta, et ta on müügihinna sularahas kätte saanud ja tema samasisulised ütlused võlgniku vande andmisel. Kõikidest teistest tõenditest nähtub, et kostjal ei saanud olla müügihinna ulatuses (1 000 000 krooni) raha. Kostja sissetulekutest ei piisanud sellise raha kogumiseks. Vastustaja seisukoht