Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2(5)

Võlgnevuse tekitamises on hageja ise süüdi, kuna autod müüdi BRC Autokeskusele ära väga kiiresti ja alla jääkväärtust ning alla turuhinna. Kui sõidukid oleks müüdud turuväärtusega, oleks pidanud see katma viimased liisingumaksed. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja OÜ-lt SIVITRANS Swedbank Liising AS-i kasuks 19 950,38 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole, et kostja on kahe sõiduki osas jätnud kapitalirendilepingust tulenevad väljaostumaksed kuue arve puhul tasumata. Kostja vastuväited selles osas, et kostja poolt tasumata väljaostumaksed peaksid sisalduma sõidukite jääkväärtuses ja hageja oleks pidanud sõidukite realiseerimisel nendega arvestama, on põhjendamatud. Liisinguvõtja kohustus liisingmaksete sooritamiseks tuleneb VÕS §-st 361. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1184-12 (p 12) on enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete võlgnevuse puhul tegemist debitoorse võlgnevusega ja nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koos liisingulepingu üldtingimustega. Seega on hageja liisingumaksete saamiseks põhjendatud. Lisaks liisingmaksete võlgnevusele nõudis hageja ka vara tagastamisega seonduvate lisakulude hüvitamist (VÕS § 367 lg 4). Kapitalirendilepingu üldiste lepingutingimuste punkti 12.6.1 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel fikseerib rendileandja rentnikule saadetavas lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatises rentniku kohustuse täitmise aja ja koha. Rentnik on kohustatud toimetama sõiduki ettenähtud tähtajaks rendileandja poolt osutatud kohta ning andma üle rendileandja volitatud esindajale. Rentnikupoolsel kohustuste mittetäitmisel on rendileandjal õigus sõiduki oma valdusse saamiseks rakendada kõiki seadusandlusega omanikule võimaldatud õigusi. Üldiste lepingutingimuste punkti 12.6.2 kohaselt, kui rentnik ei täida nõuetekohaselt p-s 12.6.1 sätestatud sõiduki üleandmise kohustust ning rendileandja kannab seoses sõiduki ülevõtmisega lisakulusid, on rentnik kohustatud eeltoodud kulutused rendileandjale kompenseerima. Hageja lisakulutused tagastusteenusele ja diiselkütusele on tõendatud OÜ Reeborn ja OÜ Balti Realiseerimiskeskus arvetega ja tasumise maksekorraldustega. Sõidukid ja treilerid on üle antud BRC Autokeskusele mitte vahetult kostja, vaid OÜ Reeborn vahendusel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ SIVITRANS palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant leiab, et tema poolt tasumata rendimaksed oleksid pidanud olema kaetud autode realiseerimisest saadu arvel. Kui hageja realiseeris autod alla nende tegeliku väärtuse, siis on hageja ise tekitanud endale kahju ja seda ei pea kanda kostja. Maakohus ei ole hinnanud kõiki asjasse puutuvaid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti ei andnud kohus kostja seaduslikule esindajale võimalust anda ütlusi vande all. Kohus rahuldas hageja taotluse mitte lubada kostja seaduslikul esindajal anda vande all ütlusi. Samuti ei pidanud kohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid, mida kostja oli palunud kohtul kolmandatelt isikutelt välja nõuda. Sellega jättis kohus kostja viited tõendite olemasolu kohta tähelepanuta, millega kohus pani kostja oluliselt halvemasse olukorda ning andis hagejale menetlusliku eelise. Eelkõige muutis kohus sel viisil kostjale võimatuks tõendada, et hageja käitus ettekavatsetud pahausklikkusega ning lõi ise kunstlikult olukorra, kus ülimadalate hindadega kiirkorras realiseeritud sõidukite realiseerimishind ei katnud ära nende sõidukite tegelikku omahinda.

3(5)

Samuti ei ole kohus võtnud arvesse kolmandat, samal ajaperioodil kehtinud kapitalirendi lepingut nr. 1058607. Ka selle lepingu alusel liisitud sõiduki on kostja koos autotreileriga hagejale tagastanud. Liisitud sõidukite realiseerimisest on hageja teeninud kasumit, mida aga hageja kostja kohustuste katteks ei arvestanud. Vaatamata kostja vastuväidetele rahuldas kohus hageja üldsõnaliste väidete alusel ka kõik kõrvalkulude nõuded. Kostja tõendas talle kättesaadavate tõendite abil ning taotles kohtult täiendavate tõendite hankimist tunnistajate ütluste näol selle kohta, et hageja on suurendanud kunstlikult kostja maksekohustusi, pannes kostjale kohustuse tasuda sundteisaldamise teenuse ja lisakütuse tankimise eest. Kohus on jätnud sealjuures tähelepanuta, millal ja kuhu on hageja käskinud kostjal sõidukid toimetada. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 järgi seoses maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tulenevalt ei ole maakohtu otsus seaduse kohaselt olulises osas põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus on menetlusnorme rikkunud määral, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise ja seetõttu on võimalik TsMS § 646 järgi teha asjas otsus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes:

4(5)

Vaidlust ei ole, et pooltevahelised liisingulepingud olid üles öeldud ja vara liisinguandjale tagastatud. Kolleegium leiab, et pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb liisinguandja nõuded lahendada VÕS § 367 alusel. Kuna liisingulepingud olid lõppenud, siis oli maakohtu poolt ebaõige lahendada vaidlus liisingumaksete (rendimaksete) osas VÕS § 361 järgi. Pärast liisingulepingu ülesütlemist on võimalik liisingulepingust tulenevat rahalist vaidlust lahendada ainult VÕS § 367 järgi. Kolleegium möönab, et maakohus on VÕS § 367 küll kohaldanud, kuid teinud seda ebaõigesti ja valikuliselt, kohaldades VÕS § 367 lg 4 hageja nõudele autode tagastamisega seotud kulude hüvitamiseks. Samas on maakohus jätnud välja selgitamata liisinguesemete väärtuse nende tagastamise ajal ning kohaldamata VÕS § 367 lg-d 1 ja 3. Eeltoodu tõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik kõrvaldada ilma eelmenetlust läbi viimata olulisi puudusi maakohtu otsuse põhjendustes. Tsiviilasja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada pooltele VÕS § 367 kohaldamise eeldusi ja vajadusel teha pooltele ettepanekud täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse liisinguesemete väärtust nende liisinguandjale tagastamise hetkel kajastavate tõendite väljanõudmiseks. Liisinguesemete väärtus nende tagastamise ajal tuleb käesoleva vaidluse õigeks lahendamiseks tuvastada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul otsustada tõendite kogumine tulenevalt VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. Menetluskulud tuleb jagada maakohtu poolt olenevalt tehtavast lahendist.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.