2-13-15046
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15046
Tsiviilasi
XXX hagi AS XXX vastu kahju nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, Tallinn 10118; telefon: 6811300; e-post: [email protected]); Kostja: AS XXX(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: XXX (telefon XXX; e-post:
Kinnitada XXX(hageja) ja AS XXX (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
kostja tasub 6. jaanuariks 2014. a hageja arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas kompromiss-summana 6000 eurot, selgitusega “kompromiss ts.asjas nr 2-13-15046”;
hageja annab kostjale üle sõiduki KIA Sorento (reg. nr. XXX , XXX, edaspidi nimetatud “Sõiduk”) omandi;
hageja kohustub kõik tema käes olevad Sõiduki võtmed ning dokumendid andma üle kostjale hiljemalt 6. jaanuariks 2014. A;
pooled kinnitavad, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seoses üksteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, va. käesolevast kompromissist tulenevad nõuded ja pretensioonid. Ühtlasi loobuvad pooled üksteise suhtes kõikidest nõuetest ja pretensioonidest, mis seonduvad käesoleva tsiviilasjaga, va. käesolevast kompromissist tulenevatest nõuetest ja pretensioonidest;
2-13-15046
pooled on teadlikud Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevast kriminaalasjast nr. 10730000694. Juhul, kui 03.04.2010.a toimunud liikluskahjus osalenud Sõiduki valdaja ja/või XXX mõistetakse kriminaalasja nr. 10730000694 raames süüdi kuriteos, mille tagajärjel tekitati Sõidukile kahju, tagastab XXXAS-le XXX 6000 eurot AS XXX arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX Swedbank pangas.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-15046.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot ja kanda see XXX (isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.
Hageja eest tasus XXX 03.04.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 250 eurot selgitusega „Riigilõiv XXX (ik XXX hagiavalduselt AS XXX(XXX ) vastu“. Hageja eest tasus XXX 23.04.2013.a samale arveldusarvele ja viitenumbrile täiendava riigilõivu summas 100 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv XXX(ik.XXX hagiavalduselt AS XXX(XXX ) vastu.“. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi AS XXXvastu kahju nõudes. Pooled esitasid 30.12.2013.a kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitasid, et loobuvad oma õigusest pidada menetluse lõpetamiseks kohtuistung. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled palusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt välistada määruskaebuse esitamise õigus.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
2-13-15046
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-13-15046 tasutud riigilõivust, so summas 175 eurot. Hageja eest tasus XXX 03.04.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 250 eurot selgitusega „Riigilõiv XXX(ik XXX hagiavalduselt AS XXX(XXX ) vastu“. Hageja eest tasus XXX 23.04.2013.a samale arveldusarvele ja viitenumbrile täiendava riigilõivu summas 100 eurot selgitusega „Täiendav riigilõiv XXX(ik.XXX hagiavalduselt AS XXX(XXX ) vastu.“
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.