lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-50643/16

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-50643/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-50643

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Narva mnt 9j 15176 TALLINN) avaldus XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine

Kohtuistungi toimumise aeg

05. detsember 2013.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlausaldaja lepinguline esindaja Olivia Kranich Ajutine haldur Peeter Sepper

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse menetlus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida XXXOÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.
3.XXXOÜ likvideerimine ja registrist pankrotihaldurile Peeter Sepperile.

kustutamine

teha

ülesandeks

ajutisele

4.Vabastada ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper tema ülesannetest pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Määrata XXXOÜ dokumentide hoidjaks XXX(sündinud XXX).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 800 eurot (lisandub sotsiaalmaks 264 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 140,82 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kanda hüvitis Peeter Sepperi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 28.10.2013 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse esitamise seisuga oli võlgniku maksuvõlg koos intressiga kokku

377 751,48 eurot. Maksuhaldur on algatanud täitemenetluse ning arestinud võlgniku pangakonto. Maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda täitemenetluses viie aasta jooksul. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 11.11.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara 72,35 euro ulatuses ja kohustusi on hinnanguliselt 390 000 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuna haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga, samuti ei ole haldur tuvastanud tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot (lisandub sotsiaalmaks 264 eurot) ning hüvitis tehtud kulutuste katteks 140,82 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused hüvitada võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt või välja mõista avalduse esitanud isikult. 05.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde, selgitas, et maksejõuetus tekkis 2007.a ning palus dokumentide hoidjaks määrata XXX . Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 06.12.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 400 eurot ning avaldas 06.12.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 72,35 euro ulatuses ja kohustusi vähemalt 390 000 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri seisukohaga 2007.a. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 140,82 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 140,80 eurot. Kulud seisnevad töökoha üüris, päringute ja koopiate tegemises ning transpordi ja parkimise kuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja mõista avalduse esitanud isikult. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette ajutise halduri tasu ja kulutuste jätmist võlausaldaja kanda juhul kui pankrotiavalduse menetlus raugeb enne pankroti väljakuulutamist, jätab kohus halduri taotluse tasu ja kulude väljamõistmiseks võlausaldajalt rahuldamata. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Peeter Sepperi arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXvastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja