Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXX.

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX esitasid 24.10.2013 avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse esitajad on võlgniku endised töötajad, kelle kasuks on Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsustega mõistetud võlgnikult välja töötasud ja hüvitised. XXX, XXX ja XXX poolt algatatud täitemenetlused on olnud tulemusteta. Võlausaldajate nõuded võlgniku vastu kokku on 5 569,84 eurot. Võlausaldajad on saatnud võlgnikule ka pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatustele võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Võlausaldajad palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 11.11.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 34 534,48 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ning püsiv maksejõuetus tekkis 2010.a novembris. Tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi enam ei eksisteeri. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning tehtud kulutuste hüvituseks 64 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osa palub ajutine haldur välja mõista tema nõusolekul võlgniku juhatuse liikmelt XXX. 09.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, kuid täpsustas, et maksejõuetus tekkis 2011.a esimeses kvartalis. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja oli nõus ajutise halduri aruandega. Võlgnik ei vaielnud pankrotiavaldusele vastu ning nõustus ajutise halduri aruandega. 10.12.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 10.12.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on vähemalt 34 534,48 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2011.a esimest kvartalit.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.