Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-592/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 07.01.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4548

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi 2-13-592

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

07.jaanuar 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Rein Jallajas (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-13-592

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik: Rein Jallajas (pankrotis; ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX) pankrotihaldur: Einar Vallandi (Õpetaja 9a, Tartu 51003, Õigusbüroo Faktootum; telefon 742 0583, 511 8670; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

Lõpetada Rein Jallajas (isikukood XXX) (pankrotis) pankrotimenetluses raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest Rein Jallajas (pankrotis) pankrotimenetluses.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

Võlausaldaja

Raha24 OÜ Koduliising OÜ Krediidikaitse Grupp OÜ PlusPlus Capital AS Eesti Krediidipank AS ITM Inkasso OÜ Bigbank AS Swedbank AS Folkia AS Eesti filiaal Kokku

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1) Ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ning puudub ka jooksev sissetulek, millest seaduse kohaselt saaks osa kinni pidada. Sellise pankrotimenetluse läbiviimine on võlausaldajate jaoks mõttetu ning pankrotihalduri jaoks kahjulik. 2) Vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. TsMS § 183 lg 2 alusel annab riik sellise menetluse läbiviimise eest tagastamatut abi kuni 397 eurot. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotlen kohtult haldurile 21 töötunni eest 298,49 euro suuruse töötasu määramist (14,21 eurot tund). Nimetatud tasule lisandub sotsiaalmaks 98,50 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - suhtlus võlausaldajatega, s.h. pankrotiteadete saatmine, andmete täpsustamine 2 tundi - suhtlus kohtutäituritega, s.h täitemenetluste lõpetamine, arestide kustutamine 0,5 tundi - suhtlus pankadega, s.h. kontode käsutusõiguse vormistamine, lõpetamine 2,5 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 1,5 tundi - sissetuleku jaotamist puudutava kokkuleppe koostamine ja sõlmimine 0,5 tundi - arvepidamine pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute üle, arveldamine 1,5 tund - esitatud nõudeavalduste vastuvõtmine, kontrollimine, analüüs 3,5 tundi - võlausaldajate üldkoosolekute (3 tk) ettevalmistamine ja läbiviimine 3,5 tundi - jaotusettepaneku ja muude menetlusega seotud dokumentide koostamine 2,5 tundi - PankrS § 158 lg 3 sätestatud aruande koostamine 3 tundi Kokku: 21 tundi III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Kohtu poolt 10.09.2013. a. kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on rahuldamisele kuuluvate nõuete summa 67 130,33 eurot, sealhulgas PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus 64 933,36 eurot ning PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgus 2 196,97 eurot. Pankrotivarast ei ole jaotiste alusel tehtud väljamakseid võlausaldajatele. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata pankrotivara ega ole reaalseid nõudeid teiste isikute vastu. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutise haldurina läbi viidud analüüsi kohaselt puudusid ka võimalused pankrotivara suurendamiseks mõne pankrotieelse tehingu vaidlustamise kaudu. Seega, lisaks iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele, aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse läbiviimisel kaks peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajatega, kontrollida nende esitatud nõudeid ning fikseerida iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 2) suhelda võlgnikuga, pidada arvestust tema jooksva sissetuleku üle ning korraldada selle jagamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste vältimatute kulude katmiseks jäävaks varaks.

6.2.Pankroti väljakuulutamise ajal võlgnik ei töötanud. Ainsaks stabiilseks sissetulekuallikaks on riigi makstav XXX. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik vahelduva eduga töötanud ning saanud töötasu kahelt ettevõtjalt. Vastavalt PankrS § 108 lg 3 ei kuulu pankrotivara hulka sissetulek, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Arvestades et võlgnikul on kaks ülalpeetavat, ei või sissenõuet pöörata võlgniku sissetulekule järgmises ulatuses: 1) TMS § 132 lg 1 alusel 320 eurot. 2) TMS § 132 lg 2 alusel 213,33 eurot. 3) TMS § 132 lg 3 alusel 1/3 sissetulekust, mis jääb arestimata TMS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel. Kuna: 1) enne pankroti väljakuulutamist võlgnik mingil määral täitis enesele võetud kohustusi, ehkki ka siis võinuks sundtäitmise korras kinni peetav summa olla väiksem võlgniku poolt kohustuste täitmiseks tegelikult makstud summast ning 2) võlgnik on esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks kohustustest ning kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena sõlmisin võlgnikuga kokkuleppe, millega võlgnik kohustus alates maikuust eraldama igakuiselt pankrotivarasse 30 eurot ka juhul, kui TMS § 132 sätestatu ei võimaldaks võlgniku jooksvast sissetulekust nii suurt summat kinni pidada. Seaduse kohaselt sai võlgniku sissetulekust arestida 2013. a juulis 24,34 eurot ja novembris 95,16 eurot. Teistel kuudel on võlgnikul puudunud arestitav sissetulek. Seega pankrotivarasse laekunud 275,16 eurost maksis võlgnik 155,66 eurot vabatahtlikult, halduriga sõlmitud kokkuleppe alusel. Tehniliselt toimus võlgniku sissetuleku jagamine nii, et võlgnikule makstav XXX, töötasu ja XXX laekusid võlgniku nimele AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX. Nii võlgnikul kui halduril on selle konto käsutamise õigus. Haldur käsutas kontot üksnes niivõrd, kui oli tarvis sissetulekust poolte kokkuleppele vastava osa eraldamiseks pankrotivara hulka. Ülejäänud osas on see konto võlgniku käsutuses tema ning ülalpeetavate igapäevaste vältimatute kulude katmiseks. Pankrotivarasse arvatud raha hoidmiseks ning menetlusega seotud arvelduste tegemiseks kasutas pankrotihaldur võlgniku nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontot nr XXX. Selle konto käsutusõigus kuulub üksnes pankrotihaldurile.

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Rein Jallajase pankrotimenetluses ei ole seni esitatud hagisid. Pankrotihaldur ei näe võimalust ka edaspidi esitada hagisid, millest võlausaldajatel saaks reaalselt kasu olla. IX Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Pankrotihaldur arvab, et võlgniku maksejõuetus ei ole kuriteo või raske juhtimisvea tagajärg. Pankrotihaldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks liialt kergekäelist laenuvõtmist. Suurima kohustuse, 59 987 euro suuruse laenu AS-ilt Swedbank võtsid võlgnik ja tema abikaasa 31.05.2006. Sellest laenust 48 572,85 eurot kasutati korteriomandi soetamiseks, ülejäänud osa kasutati varasemate laenulepingute refinantseerimiseks. Võlgniku väitel ta kohustusi võttes uskus oma võimesse neid ka tegelikult täita, kuid nähtavasti ta siiski hindas oma võimalusi ebaõigesti, muuhulgas ei arvestanud tema tahtest mittesõltuvate, tema maksevõimet ja varalist olukorda halvendavate asjaolude võimalikkusega. Näiteks majandussurutise tõttu kärbiti võlgnikule tööga seoses makstavaid lisatasusid. Tervise halvenemise tõttu vähenes võlgniku töövõime. Võlgniku teise (leibkonna neljanda) lapse sündides kulud suurenesid, kuid võimalused nende katteks tulu teenida mitte. Lisaks sellele langes majandussurutise ajal kinnisvara hind. Seega, üldise majanduskasvu perioodil võetud kohustusi ei olnud muutunud oludes võimalik täita ei jooksva sissetuleku arvel ega isegi laenu eest soetatud korteriomandi ja lisatagatise müümise kaudu. Näiteks, korteriomandi soetamisel 02.06.2006 oli selle hind 54 964,02 eurot. Kohtutäitur müüs sama korteri avalikul suulisel enampakkumisel 01.12.2011 hinnaga 26 000 eurot. Lisaks pidi ostja tasuma 4 082,24 euro suuruse võla korteriühistu ees. Olles juba raskustesse sattunud, ei suutnud võlgnik valida sobivaid vahendeid raskuste ületamiseks. Võlgnik püüdis tekkinud kohustusi täita uusi väikelaene võttes, kuid see ei lahendanud probleemi, vaid süvendas seda. Kuigi võlgniku finantsalane käitumine ei olnud konservatiivne ja läbimõeldud, ei väida pankrotihaldur, et tema käitumist võiks käsitada erakordsena või pahatahtlikuna. Arvan, et võlgnik ei olnud maksejõuline juba mitme aasta kestel enne pankrotiavalduse esitamist. X Pankrotihalduri hinnang Rein Jallajas (pankrotis) võimaluse andmise kohta võlgadest vabastamise menetluseks Pankrotimenetluses 22.11.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul avaldus võlgnik, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi ning allkirjastas sellekohase avalduse. Võlgnik 7/11

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. Kohus avaldas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 1 500,00 eurot alates teate avaldamisest 15 päeva jooksul. Määruse koostamise seisuga ei ole kolmas isik ega võlausaldajad esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Rein Jallajase (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Rein Jallajase pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 ja lg 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja 8/11

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist. PankrS § 23 lg 1- 4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Pankrotihaldur Einar Vallandi taotleb kohtul määrata Rein Jallajase (pankrotis) pankrotimenetluses kokku 21 töötunni eest tunnihindega 14,21 eurot tasu 298,49 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 98,50 eurot. Arvestades PankrS §-i 23 lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Einar Vallandi tasuks 298,49 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 98,50 eurot. Pankrotihalduri tasu suuruse on heaks kiitnud nii võlgnik ise kui ka võlausaldajate üldkoosolek. Rahuldada Rein Jallajase (pankrotis) pankrotihaldur Einar vallandi taotlus menetlusabi saamiseks ja maksta riigi vahenditest Einar Vallandile pankrotihalduri tasu 298,49 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 98,50 eurot. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihalduri tehtud kulutused büroo kasutamiseks, koopiateks ja väljatrükkideks, pangateenusele ja käibemaksule kokku summas 276,35 eurot. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kokku summas 276,35 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused on heaks kiitnud nii võlgnik ise kui ka võlausaldajate üldkoosolek. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 7. jaanuar 2013.a esitas võlgnik Rein Jallajas kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 6. mail 2013.a. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Rein Jallajase kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Rein Jallajase kohustustest vabastamise menetlus. 9/11

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, menetluses on võlausaldajaid kümme, pankrotihaldur on koostanud usaldusisiku töö lihtsustamiseks arvutuse, missugusele osale jaotatavast varast on igal võlausaldajal õigus kohustustest vabastamise menetluse kestel, samuti on haldur esitanud talle teadaolevad andmed selle kohta, missugustele arvelduskontodele tuleks kanda võlausaldajatele tehtav makse ja arvestades võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekut, tuleb Rein Jallajast ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Rein Jallajast esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. juuniks 2014.a. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2013 320,00 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Rein Jallajas on kohtule 22.11.2013.a esitatud avalduses märkinud, et ta kohustub kohustustest vabastamise menetluse kestel igakuiselt eraldama oma jooksvast sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks seaduses ettenähtud osa, kuid vähemalt 30 eurot kuus. Kohus leiab, et Rein Jallajast ei saa kohustada andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Samas võib siiski Rein Jallajas vabatahtlikult kohustustest vabastamise menetluse kestel igakuiselt eraldada oma jooksvast sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähemalt 30 eurot kuus, vaatamata sellele, et seadusest tulenevalt ei saaks konkreetsel kuul 30 euro suurusele summale sissenõuet pöörata. Nendel kuudel kui seaduse kohaselt sissetulekust kinnipeetav osa on suurem kui 30 eurot, peab võlgnik eraldama võlausaldajate tarbeks kogu selle summa, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 10/11