Tsiviilasi 2-13-592
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2013.a kell 16.30 Tartus
Tsiviilasi
Rein Jallajas avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-13-592
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: Rein Jallajas (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX, telefon XXX) Ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi (Õpetaja 9a Tartu 51003, e-post [email protected], telefon 511 8670)
Kohtuistungi toimumise aeg
8. aprill 2013.a
Protokollija
kohtuistungisekretär Natalia Mark
Välja kuulutada Rein Jallajas, isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 10. aprillil 2013.a kell
Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Nimetada pankrotihalduriks Einar Vallandi (Õpetaja 9a Tartu 51003, e-post [email protected], telefon 511 8670).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 6. mail 2013.a kell 10.00 Tartu kohtumajas (asukoht Kalevi 1 Tartu 50092) (PankrS § 31 lg 6).
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).
Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 6).
Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).
Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi bruto töötasuks 269,62 (kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend kaks senti) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 88,97 eurot.
Määrata ajutise halduri Einar Vallandi menetluse läbiviimiseks vajalikeks kuludeks 127,38 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja kolmkümmend kaheksa senti), koos käibemaksuga.
Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest:
Tsiviilasi 2-13-592
-
ajutise halduri Einar Vallandi tasu 269,62 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 88,97 eurot, välja Einar Vallandile (isikukood XXX, arveldusarve nr XXX AS SEB Pank)
-
ajutise halduri tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 127,38 eurot, koos käibemaksuga, välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arveldusarve nr XXX AS Swedbank)
Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg 2 ja äriregistrile) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata punkti 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.
7. jaanuar 2013.a esitas Rein Jallajas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 14. veebruar 2013.a määrusega nimetas kohus Rein Jallajas ajutiseks halduriks Einar Vallandi. 25. märts 2013.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 8. aprill 2013.a toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde.
Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul ei jätku, kuid tulenevalt PankrS § 171 lg 11, kuulutab kohus välja pankroti. I Võlgniku üldinfo Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse sai XXX. Seejärel asus tööle AS T. XXX. Ajavahemikus 2004 – 2012 töötas võlgnik T. Ü. K., sealhulgas aastatel 2004 – 2007 XXX ning aastatel 2007 – 2012 XXX. 2012. aastal töötamise lõpetamine oli seotud töötamist takistava terviseprobleemiga. Võlgnikul on diagnoositud XXX ulatuses töövõime kaotus, praegu töökoht XXX. Alates 14.07.2004 on võlgnik abielus Jaanika Jallajas’ega. Sellest abielust sündis XX.XX.XXXX tütar R. J. ning XX.XX.XXXX tütar H. J. Lisaks sellele elavad võlgnikuga samas leibkonnas abikaasa eelmisest abielust sündinud lapsed - XX.XX.XXXX sündinud poeg Ülar Jallajas ning XX.XX.XXXX sündinud tütar Angelika Jallajas. Ülar õpib T. K. XXX erialal esimesel kursusel. Angelika õpib T. H. M. K. XXX. klassis. R. käib lasteaias. H. on XXXe tõttu olnud seni kodune. Võlgnik ja tema pereliikmed elavad Tartu linnalt üüritavas kahetoalises korteris. Üüri suurus on XXX eurot kuus, lisandub tarbitud elektri maksumus. Võlgnik ei ole kunagi tegelenud ettevõtlusega, sealhulgas ei ole olnud ega ole praegu füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu osanik või juhtorgani liige. Võlgniku abikaasa Jaanika Jallajas töötab alates 1993. aastast T. Ü. K., sealhulgas aastatel 1993 – 1996 XXX XXX, alates 2006. aastast XXX ja XXX kliinikus XXX. 26.02.2013 kuulutas kohus välja võlgniku abikaasa pankroti. II Võlgniku vara Võlgnikul ei ole registritesse kantud vara, samuti ei ole tema majapidamises vallasasju, mille müümisest saaks teenida raha võlgade tasumiseks. Pean vähetõenäoliseks, et võlgnik suudab lähikuudel teenida tulu niivõrd, et osa sellest saaks kasutada vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks. III Andmed võlgniku kohustuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses loetlenud temale teadaolevad võlausaldajad ning nende nõuete summad. Võlgniku seletuse kohaselt ta varem säilitas võlasuhteid kajastavaid dokumente, kuid et
Tsiviilasi 2-13-592
neid oli väga palju ning need raskendasid kolimist, siis enamik neist on põletatud. Ajutise halduril puuduvad andmed, et võlausaldajate ring või kohustuste maht võiks oluliselt erineda pankrotiavalduses märgitust. Ajutine haldur ei seadnud käesoleva aruande koostamisel eesmärgiks selgitada täpselt välja võlgniku iga võlausaldaja põhjendatud nõude suurust. On selge, et võlgnikul on piisavalt suur hulk kohustusi selleks, et pidada tema pankroti väljakuulutamist põhjendatuks. Kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni võib tema kohustuste maht veel muutuda, näiteks kõrvalkohustuste arvestamise tõttu või muul põhjusel. Kui kohus võlgniku pankroti välja kuulutab, saab seaduses sätestatud nõuete esitamise ja kaitsmise protseduuri kaudu edaspidi fikseerida võlgniku kohustuste täpse ja ammendava koosseisu ning mahu. Ajutine haldur on võlgniku poolt esitatud andmeid siiski korrigeerinud, kui seni teatavaks saanud andmetel on selliseks korrigeerimiseks alust. Ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku võlausaldajad ja nende nõuete summad on järgmised. Võlausaldaja nimi: Võlausaldaja aadress: 1 Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn 15040 2 Bigbank AS Rüütli 23, Tartu 51006 3 Krediidikaitse Grupp OÜ Tulbi 9, Tallinn 10612 4 MiniCredit AS Viru väljak 2, Tallinn 10111 5 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Liivalaia 45, Tallinn 10145 6 Summa Invest OÜ Koidu 40 - 2, Tallinn 10136 7 Eesti Krediidipank AS Narva mnt 4, Tallinn 15014 8 Time Finans AB Ahtri 10a, Tallinn 10151 9 Folkia AS Eesti filiaal Pärnu mnt 141, Tallinn 11314 10 SMS Laen AS Lõõtsa 2a, Tallinn 11415 11 Cashpower OÜ Pronksi 19, Tallinn 10124 12 ITM Inkasso OÜ F. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 13 Raha24 OÜ Ahtri 6a, Tallinn 10151 14 AR Partnerid OÜ Tõmmu kinnistu, Vahi küla, Tartu vald 60534 15 Koduliising OÜ Posti 30, Haapsalu 90504 16 PlusPlus Capital AS Jõe 3, Tallinn 10151
Valge 16, Tallinn 19095 18 Lõunalaenud OÜ Jüri 38, Võru 65610 19 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) Narva mnt 9j, Tallinn 15176 20 Oksana Kutšmei, kohtutäitur Jakobi 23, Tartu 51006 21 Reet Rosenthal, kohtutäitur Õpetaja 9, Tartu 51003 22 Taive Peedosaar, kohtutäitur Jüri 43, Võru 65610 23 Jane Rumjantseva, kohtutäitur Anne 47 - 41, Tartu 50606 24 Aive Kolsar, kohtutäitur Aasa 5, Põlva 63304 25 Anne Böckler, kohtutäitur Õpetaja 9a, Tartu 51003
Võlasumma: 43 778,94 € 15 224,32 € 2 783,00 € 2 769,00 € 2 572,22 € 2 261,29 € 2 046,80 € 1 953,65 € 1 078,19 € 985,00 € 902,32 € 687,05 € 674,27 € 383,00 € 366,36 € 260,30 € 240,46 € 224,62 € 11,35 € 3 517,78 € 554,16 € 550,73 € 418,70 € 257,15 € 105,80 € 84 606,46 €
Kohustuste kommentaariks märgib ajutine haldur järgmist:
Tsiviilasi 2-13-592
et võlgnikul säiliks elukoht ja suhtlemisvõimalus. Neid kulusid saab võlgnik eeldatavalt katta sissetuleku selle osa arvel, millele seaduse kohaselt ei või sissenõuet pöörata (ja mis seega ei kuulu pankrotivara hulka). IV Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on seotud paljude kohustustega, mille täitmiseks vajalikku tulu ta ilmselt ei suuda teenida. Võlgniku jooksva sissetuleku ning riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt antavate toetuste arvel saab eeldatavalt katta üksnes võlgniku ja temaga koos elavate isikute jooksvaid elamiskulusid. Ajutisele haldurile ei ole teada niisugust lähitulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste kasvõi osalise täitmise, rääkimata nende kohustuste nõuetekohasest täitmisest. Seega ei saa võlgniku makseraskusi pidada ajutiseks. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab võlgniku pankroti välja või mitte, ei ole tagatud, et võlgniku võlgade tasumine toimub täies ulatuses ning lähitulevikus. Võlgniku abikaasa varaline seisund ei erine oluliselt võlgniku seisundist. Tartu Maakohtu 26.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-588 on välja kuulutatud võlgniku abikaasa pankrot. Ei võlgniku ega tema abikaasa pankroti väljakuulutamine tõenäoliselt ei aita kaasa võlgniku või tema abikaasa kohustuste täitmisele. Pankroti väljakuulutamine võimaldab lõpetada kohustuste suurenemise, seab võlausaldajad võrdsesse olukorda ning lõppkokkuvõttes võib see aidata võlgnikul ja tema abikaasal kohustustest vabaneda. Praegu teadaolevate andmete põhjal ei saa väita, et võlgnik on kohustusi võttes käitunud kuritegelikult või tahtlusega võetud kohustusi mitte täita. Küll võib võlgniku valikuid pidada olemuslikult riskantseks ning ebapiisavalt läbimõelduks. Jooksvate kulude katmiseks on võlgnik laenusid kasutanud juba aastaid. Suurima kohustuse, 59 987 euro suuruse laenu AS-ilt Swedbank võtsid võlgnik ja tema abikaasa 31.05.2006. Sellest laenust 48 572,85 eurot kasutati korteriomandi soetamiseks, ülejäänud osa kasutati varasemate laenulepingute refinantseerimiseks. Võlgniku väitel oli laenulepingu täitmine algul jõukohane. Probleemid lepingu täitmisel tekkisid siis, kui majandussurutise tõttu kärbiti tööga seoses makstavaid lisatasusid. Veel keerulisemaks muutis olukorra nii võlgniku kui tema abikaasa tervise halvenemine ja neljanda lapse sündimine. Probleemi süvendas tõsiasi, et üldise majandussurutise ajal kinnisvara hind langes ja isegi korteriomandi ja lisatagatise müük ei võimaldanud võetud kohustusi täita. Näiteks, korteriomandi soetamisel 02.06.2006 oli selle hind 54 964,02 eurot. Kohtutäitur müüs sama korteri avalikul suulisel enampakkumisel 01.12.2011 hinnaga 26 000 eurot. Lisaks pidi ostja tasuma 4 082,24 euro suuruse võla korteriühistu ees. Arvukate väikelaenude võtmine ei leevendanud võlgniku olukorda, vaid muutis selle pigem keerulisemaks. Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud. Kokkuvõtteks peab ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse põhjuseks liialt kergekäelist laenuvõtmist. Võlgnik ei suutnud arvestada esiteks sellega, et tema laenu tasumise võimet võivad vähendada mitmed objektiivsed ja raskesti kontrollitavad tegurid, ning teiseks sellega, et laenuga soetatav vara võib suhteliselt lühikese ajaga kaotada olulise osa oma väärtusest. Olles juba raskustesse sattunud, ei suutnud võlgnik valida sobivaid vahendeid raskuste ületamiseks ning kaotas täielikult kontrolli oma kohustuste üle.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Tsiviilasi 2-13-592
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik on kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul ei jätku, kuid PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Rein Jallajas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).
Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Einar Vallandi on esitanud tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud tööd tunnitasuga 35,95 eurot kokku 7,5 tundi. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista riigi vahenditest, kuivõrd menetlus kuuluks raugemisele, kuid PanklrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 269,62 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 88,97 eurot ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 127,38 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Võlgnik ajutise halduri taotlusele vastu ei vaielnud. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest välja maksta Einar Vallandile brutotasu 269,62 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 88,97 eurot ja ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks tehtud kulu 127,38 eurot koos käibemaksuga. Riigi vahenditest ei hüvitata rohkem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Einar Vallandi palub esitatud taotluse kohaselt riigi vahenditest välja maksta 127,38 eurot + 269,62 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 88,97 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Tsiviilasi 2-13-592
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.