A Ni avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxx
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. novembri 2013 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse A Ni määruskaebus liik Menetlusosaline
Avaldaja: A N (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19. novembri 2013 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.A N esitas 18.11.2013 Harju Maakohtule avalduse pealkirjastatuna kui avaldus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxxxxxxxxxxx
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja 14.11.2013 kohtutäiturile 11.11.2013 sissetuleku arestimise akti peale avalduse, paludes täitemenetluse ajatada, kuid täitur ei ole avaldajale vastanud. Avaldaja palub täitemenetluse ajatada ja võimaldada tasuda võlg igakuiste 50 euro suuruste osamaksetena. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestatud erandlikuks asjaoluks on eelkõige avaldaja majanduslik olukord. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatada.
3.Maakohus keeldus 19.11.2013 määrusega kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse peale täiteasjas nr xxxxxxxxxxx esitatud kaebuse menetlusse võtmisest.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb täitemenetluse ajatamise avalduse menetlusse võtmisest keelduda põhjusel, et avalduses väljatoodud alustel ei ole võimalik avaldaja poolt soovitud eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
5.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-12, p 11).
6.TMS § 45 sätestatud erandliku asjaoluna on avaldaja märkinud enda rahalise olukorra. Avaldaja ei ole TMS §-st 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Arvestades, et avaldaja võlgnetava summa suurus kokku on 1406,33 eurot ja avaldaja soovib tasuda võlga igakuiste 50 euro suuruste maksetena, teeb see võla tasumise perioodiks 28 kuud. Avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine 28 kuuks sissenõudja huvi nõude rahuldamisele.
7.Avaldaja heidab avalduses kohtutäiturile ette asjaolu, et täitur ei ole vaadanud läbi avaldaja 14.11.2013 esitatud kaebust täituri tegevuse peale (11.11.2013 arestimise aktile). TMS § 217 lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. 19.11.2013 seisuga ei ole möödunud TMS § 217 lg 3 sätestatud aeg kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. TMS § 218 lg 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
8.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse, ei hinda kohus ka esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise küsimust. Määruskaebus
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja otsustada avalduse menetlusse võtmine, arvestades muutunud asjaolusid ja lisatud tõendeid, vajadusel ennistada kaebuse esitamise tähtaeg töötasu arestimise toimingu vaidlustamiseks ning esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus kohtuvaidluse sisulise lõppemiseni.
10.Avaldaja esitas 14.11.2013 kohtutäiturile avalduse 11.11.2013 sissetuleku arestimise akti peale, paludes täitemenetluse ajatada. Kohtutäitur vastas avaldajale 18.11.2013 elektronkirjaga. Avaldaja saatis 02.12.2013 kohtutäiturile päringu kaebuse läbivaatamise kohta, aga kohtutäitur ei ole teatanud kaebuse läbivaatamise aega,
väites, et avaldaja on minetanud kaebeõiguse. Kohus tegi oma määruse varem, kui kohtutäiturilt saabusid vastused ning seega hakkas kulgema 10-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks maakohtule alates 04.12.2013.
11.Maakohtu seisukoht, et kaebuse esitamise kaudu kohtutäituri otsuse peale ei ole võimalik saavutada täitemenetluse ajatamise eesmärki, jääb arusaamatuks. Hagi rahuldamise aluste võimalik puudumine ei ole sisuliseks takistuseks hagi menetlusse võtmise otsustamisel TsMS § 371 lg 2 mõttes. Asjaolud, millele kohus viitas kui puudustele, ei mõjutanud tegelikult avalduse menetlemise lubatavuse eeldusi. Avaldaja menetlusõiguste realiseerimisel koos kohtu vajalike suunavate selgitustega ning uute lisatavate tõenditega võib täitemenetluse ajatamine osutuda reaalseks.
12.Maakohus jättis teostamata selgitamiskohustuse. Kohus oleks pidanud jätma avalduse käiguta ja andma avaldajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Õiglase kohtumenetluse huvides peab olema avaldajale antud võimalus põhistada oma avaldust.
13.Erandlikuks asjaoluks TMS § 45 kohaldamiseks ja täitemenetluse ajatamiseks on avaldaja rahaline olukord. Avaldajal on kokku kohustusi erinevate isikute ees 3147,45 euro ulatuses ning sissetulek töölepingu alusel 687 eurot (neto). Puudub põhjus eelistada vaidlusaluse täiteasja sissenõudjat ülejäänud võlausaldajatele. Kui kohtu arvates oli 28 kuud võlgnevuse tasumiseks liiga pikka aeg, pidanuks kohus siiski kaebuse menetlusse võtma, kuna täitemenetluse ajatamise aeg iseenesest ei ole menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja asi saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
16.Maakohus märkis määruses õigesti, et tegemist on hagita menetluses menetletava avaldusega TsMS § 475 lg 2 tähenduses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud avaldust piisavas ulatuses põhjendada ja ette näha vajadust esitada tõendeid. Maakohus eelnimetatud sätetest ei juhindunud.
17.Vaidlustatud maakohtu määrus on vastuoluline. Määruse sissejuhatuses ja resolutsioonis märkis kohus, et tegemist on kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, kuid põhjendavas osas märkis, et jätab menetlusse võtmata avalduse täitemenetluse ajatamiseks. Seega ei selgu maakohtu määrusest, millise avaldusena kohus 18.11.2013 avaldust üldse käsitles. Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine on
oluline menetlusõiguse normi rikkumine ja viis antud juhul ebaõige lahendi tegemiseni.
18.Avalduses palus avaldaja ajatada täitemenetlust selliselt, et ta tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel igakuuliste 50 euro suuruste maksetega. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub avalduse sisust, et tegemist on TMS § 45 järgi kohtule esitatud avaldusega täitemenetluse ajatamiseks. Seda ei muuda asjaolu, et avaldaja märkis avalduse pealkirjas, et tegemist on avaldusega kohtutäituri tegevuse peale ja selgitas, et ta on pöördunud täitemenetluse ajatamise küsimuses kohtutäituri poole, kes ei ole talle vastanud. TMS § 45 järgi on täitemenetluse ajatamine kohtu pädevuses.
19.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti, kui leidis, et avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi (või avalduse) menetlusse võtmata, kui sellise hagi (avalduse) esitamine on õiguslikult võimatu. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest avaldus põhineb TMS §-l 45, st avalduse esitamine on õiguslikult võimalik. Kui kohus leiab, et avaldus on põhjendamatu, saab kohus jätta avalduse rahuldamata, kuid see ei ole seaduse järgi aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Enne avalduse sisulist lahendamist tuleb maakohtul TsMS § 198 lg 3 alusel kaasata menetlusse ka puudutatud isikud ja selgitada välja nende seisukohad.
20.Kuna maakohus keeldus ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, tuleb kohtumäärus tühistada ja asi saata menetlemiseks maakohtule. Kohtul tuleb seaduses ettenähtud korras lahendada ka avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi nr 2-13-54584
Määruse tegemise aeg ja koht
06.jaanuar 2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav
Kohtuasi
A Ni avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr xxxxxxxxxx
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. novembri 2013 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse A Ni määruskaebus liik Menetlusosaline
Avaldaja: A N (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19. novembri 2013 määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.A N esitas 18.11.2013 Harju Maakohtule avalduse pealkirjastatuna kui avaldus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxxxxxxxxxxx
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja 14.11.2013 kohtutäiturile 11.11.2013 sissetuleku arestimise akti peale avalduse, paludes täitemenetluse ajatada, kuid täitur ei ole avaldajale vastanud. Avaldaja palub täitemenetluse ajatada ja võimaldada tasuda võlg igakuiste 50 euro suuruste osamaksetena. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestatud erandlikuks asjaoluks on eelkõige avaldaja majanduslik olukord. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatada.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Maakohus keeldus 19.11.2013 määrusega kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse peale täiteasjas nr xxxxxxxxxxx esitatud kaebuse menetlusse võtmisest.
4.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb täitemenetluse ajatamise avalduse menetlusse võtmisest keelduda põhjusel, et avalduses väljatoodud alustel ei ole võimalik avaldaja poolt soovitud eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
5.TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt. TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-12, p 11).
6.TMS § 45 sätestatud erandliku asjaoluna on avaldaja märkinud enda rahalise olukorra. Avaldaja ei ole TMS §-st 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, miks oleks täitemenetluse kohene läbiviimine tema suhtes ebaõiglane ja kuidas arvestab menetluse ajatamine sissenõudja huvisid. Arvestades, et avaldaja võlgnetava summa suurus kokku on 1406,33 eurot ja avaldaja soovib tasuda võlga igakuiste 50 euro suuruste maksetena, teeb see võla tasumise perioodiks 28 kuud. Avaldaja majanduslik seisund ei ole erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, kuidas arvestab võlgnevuse ajatamine 28 kuuks sissenõudja huvi nõude rahuldamisele.
7.Avaldaja heidab avalduses kohtutäiturile ette asjaolu, et täitur ei ole vaadanud läbi avaldaja 14.11.2013 esitatud kaebust täituri tegevuse peale (11.11.2013 arestimise aktile). TMS § 217 lg 3 sätestab, et kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. 19.11.2013 seisuga ei ole möödunud TMS § 217 lg 3 sätestatud aeg kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. TMS § 218 lg 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
8.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse, ei hinda kohus ka esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise küsimust. Määruskaebus
9.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja otsustada avalduse menetlusse võtmine, arvestades muutunud asjaolusid ja lisatud tõendeid, vajadusel ennistada kaebuse esitamise tähtaeg töötasu arestimise toimingu vaidlustamiseks ning esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus kohtuvaidluse sisulise lõppemiseni.
10.Avaldaja esitas 14.11.2013 kohtutäiturile avalduse 11.11.2013 sissetuleku arestimise akti peale, paludes täitemenetluse ajatada. Kohtutäitur vastas avaldajale 18.11.2013 elektronkirjaga. Avaldaja saatis 02.12.2013 kohtutäiturile päringu kaebuse läbivaatamise kohta, aga kohtutäitur ei ole teatanud kaebuse läbivaatamise aega,
väites, et avaldaja on minetanud kaebeõiguse. Kohus tegi oma määruse varem, kui kohtutäiturilt saabusid vastused ning seega hakkas kulgema 10-päevane tähtaeg kaebuse esitamiseks maakohtule alates 04.12.2013.
11.Maakohtu seisukoht, et kaebuse esitamise kaudu kohtutäituri otsuse peale ei ole võimalik saavutada täitemenetluse ajatamise eesmärki, jääb arusaamatuks. Hagi rahuldamise aluste võimalik puudumine ei ole sisuliseks takistuseks hagi menetlusse võtmise otsustamisel TsMS § 371 lg 2 mõttes. Asjaolud, millele kohus viitas kui puudustele, ei mõjutanud tegelikult avalduse menetlemise lubatavuse eeldusi. Avaldaja menetlusõiguste realiseerimisel koos kohtu vajalike suunavate selgitustega ning uute lisatavate tõenditega võib täitemenetluse ajatamine osutuda reaalseks.
12.Maakohus jättis teostamata selgitamiskohustuse. Kohus oleks pidanud jätma avalduse käiguta ja andma avaldajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Õiglase kohtumenetluse huvides peab olema avaldajale antud võimalus põhistada oma avaldust.
13.Erandlikuks asjaoluks TMS § 45 kohaldamiseks ja täitemenetluse ajatamiseks on avaldaja rahaline olukord. Avaldajal on kokku kohustusi erinevate isikute ees 3147,45 euro ulatuses ning sissetulek töölepingu alusel 687 eurot (neto). Puudub põhjus eelistada vaidlusaluse täiteasja sissenõudjat ülejäänud võlausaldajatele. Kui kohtu arvates oli 28 kuud võlgnevuse tasumiseks liiga pikka aeg, pidanuks kohus siiski kaebuse menetlusse võtma, kuna täitemenetluse ajatamise aeg iseenesest ei ole menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu ja asi saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
16.Maakohus märkis määruses õigesti, et tegemist on hagita menetluses menetletava avaldusega TsMS § 475 lg 2 tähenduses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud avaldust piisavas ulatuses põhjendada ja ette näha vajadust esitada tõendeid. Maakohus eelnimetatud sätetest ei juhindunud.
17.Vaidlustatud maakohtu määrus on vastuoluline. Määruse sissejuhatuses ja resolutsioonis märkis kohus, et tegemist on kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, kuid põhjendavas osas märkis, et jätab menetlusse võtmata avalduse täitemenetluse ajatamiseks. Seega ei selgu maakohtu määrusest, millise avaldusena kohus 18.11.2013 avaldust üldse käsitles. Maakohtu poolt avaldaja nõude väljaselgitamata jätmine on
oluline menetlusõiguse normi rikkumine ja viis antud juhul ebaõige lahendi tegemiseni.
18.Avalduses palus avaldaja ajatada täitemenetlust selliselt, et ta tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel igakuuliste 50 euro suuruste maksetega. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub avalduse sisust, et tegemist on TMS § 45 järgi kohtule esitatud avaldusega täitemenetluse ajatamiseks. Seda ei muuda asjaolu, et avaldaja märkis avalduse pealkirjas, et tegemist on avaldusega kohtutäituri tegevuse peale ja selgitas, et ta on pöördunud täitemenetluse ajatamise küsimuses kohtutäituri poole, kes ei ole talle vastanud. TMS § 45 järgi on täitemenetluse ajatamine kohtu pädevuses.
19.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti, kui leidis, et avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi (või avalduse) menetlusse võtmata, kui sellise hagi (avalduse) esitamine on õiguslikult võimatu. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest avaldus põhineb TMS §-l 45, st avalduse esitamine on õiguslikult võimalik. Kui kohus leiab, et avaldus on põhjendamatu, saab kohus jätta avalduse rahuldamata, kuid see ei ole seaduse järgi aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Enne avalduse sisulist lahendamist tuleb maakohtul TsMS § 198 lg 3 alusel kaasata menetlusse ka puudutatud isikud ja selgitada välja nende seisukohad.
20.Kuna maakohus keeldus ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest, tuleb kohtumäärus tühistada ja asi saata menetlemiseks maakohtule. Kohtul tuleb seaduses ettenähtud korras lahendada ka avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.