Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Vxxxx Bxxxxxxx pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri tasu

summas 360 (kolmsada kuuskümmend eurot) eurot, millest 300 eurot tasu ja 60 eurot käibemaks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Otepää Vallavalitsus esitas 29.07.2013.a. kohtule avalduse xxxxxxxxxx.a surnud Vxxxx Bxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kuna pärandvarast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Lisatud on pärimistunnistus, mis tõendab, et Vxxxx Bxxxxxxx ainupärija on Otepää Vallavalitsus; võlanimekiri, millest nähtub, et Vxxxx Bxxxxxxxx on kohustusi 502,33 euro ulatuses ning pärandvarana pangakontol 164 eurot; pärandvara inventuuri akt. Kohus algatas pankrotimenetluse 08. augustil 2013.a ja määras ajutise halduri (tl 17). Ajutine haldur Karin Antsov esitas kohtule aruande (tl 23-26), millest nähtub, etxxxxxxxxxxx surnud Vxxxx Bxxxxxxx pärijaks on Otepää Vallavalitsus, kuna ükski seadusjärgsetest pärijatest ei ole pärandit vastu võtnud. Swedbank AS andmetel omas Vxxxx Bxxxxxxxarvelduskontot nr. 221044451559, mis suleti 27.05.2012.a. AS SEB Pank andmetel on seisuga 30.08.2013.a. Vxxxx Bxxxxxxx nimel alljärgnevad kontod: - konto nr 10010235618014 (arvelduskonto), rahaliste vahendite jääk 164,00 eurot - konto nr 10030989795014 (kogumishoius), rahaliste vahendite jääk 0,00 EUR eurot Arvelduskonto on blokeeritud 15.06.2011. Vxxxx Bxxxxxxx nimele ei ole registreeritud sõidukeid, väikelaevu ega kinnistuid. Ajutise halduri hinnangul on pärandvara suuruseks ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest nähtuvalt 164 eurot SEB arvelduskontol. Vxxxx Bxxxxxxxxsuhtes ei ole pooleliolevaid täitemenetlusi ega seisuga 29.08.2013.a. maksuvõlga. Swedbank AS on teatanud, et Vxxxx Bxxxxxxxx puuduvad kohustused Swedbank AS-i ees. Swedbank Liising AS-ga oli sõlmitud tarbijafaktooringu leping, mille jääk seisuga 30.08.2013 on 269,42 eurot. Sotsiaalkindlustusameti ees on Vxxxx Bxxxxxxxx võlg summas 230,99 eurot.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku kohustuste suuruseks kokku 500,41 eurot. Otepää Vallavalitsus on avaldanud, et talle ei ole teada, et Vxxxx Bxxxxxxxx oleks olnud muud vara ja teisi kohustusi peale pärandvara inventuuri aktis märgitu. Samuti ei ole muu vara olemasolu tuvastanud ajutine pankrotihaldur. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et ainsaks pärandvarasse kuuluvaks varaliseks õiguseks on võlgniku arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 164 eurot. Samas on kohustusi kokku summas 500,41 eurot. Seega ületavad pärandvarasse kuuluvad kohustused varalisi õigusi ning pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Pärandvara ei kata ilmselgelt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, samuti võimalikke pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtu seisukohad: Pärimisseaduse § 130 lg 1: Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mi soma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Lg.3: kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. § 142 lg 6 sätestab: Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. § 143 lg 1: Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 500,41 euro ulatuses ja esemeline vara puudub. Varaks on pangakontol olevad vahendid 164 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused on tekkinud tavapärase tarbijalepingu alusel (Swedbank Liisingule). Sotsiaalkindlustusamet on teatanud alusetult makstud riiklikust pensionist ja sotsiaaltoetusest. Arvestades muude kohustuste puudumist ja nõuete suurust, võib arvata, et võlgniku eluea jätkumisel oleks need võlad suudetud tasuda. Võlgniku pärandvara pankrot ehk võimetus kohustusi tasuda on tingitud võlgniku surmast, mis lõpetas sissetuleku laekumise võimalused. See näitab, et Vxxxx Bxxxxxxx pärandvara maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.09.2013 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Tasumisi kohtu deposiitarvele ei toimunud. Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Esitatud aruandest ja toimiku materjalist nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid.

Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg.5, § 28). Arvestades võlgniku võlgade struktuuri, leiab kohus, et Vxxxx Bxxxxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes. Vxxxx Bxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 23 lg 1 sätestab: Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt esitab ajutine haldur kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg.4 järgi Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. § 23 lg. 3 järgi ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta (tl 45). Ajutine haldur taotleb tasu määramist 5 töötunni eest kokku summas 360 eurot. Tasu ja kulude katteks määratav tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele nr 221016424543 Swedbank AS-is. Kohus, võttes aluseks menetluse mahu, keerukusastme ja vajalikud tehtavad toimingud, on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg 5 tundi on kooskõlas selle menetluse mahu ja keerukusega. Võttes aluseks ajutise halduri tasu 60 eurot tund, on tasu summa 300 eurot.

Küsitud tasumäär ei ulatu seadusega ettenähtud ülemmäärani. Kulutused summas 26,40 eurot (pluss käibemaks 5,28 eurot) on asjakohased. Tasu ja kulutuste hüvitamist on taotletud pankrotihalduri büroole, mis tähendab käibemaksu 20% lisandumist. Selline taotlus on kooskõlas PankrS §-ga 23 lg.6. Kõike seda aluseks võttes määrab kohus ajutise halduri tasu kokku summas 360 eurot (sellest 300 eurot tasu ja 60 eurot käibemaks) ja kulutuste katteks 31,68 eurot (sellest kulutused 26,40 eurot ja käibemaks 5,28 eurot). Kokku tasu ja kulud 391,68 eurot. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotivaras on vahendeid 164 eurot. Võttes aluseks ajutise halduri taotluse ja PankrS § 23 lg 4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult, kuid tuleb hüvitada riigi vahenditest menetlusabi andmise korras osas, mida ei kata pankrotivaras olemasolevad vahendid 164 eurot, s.o. TsMS § 183 lg 2 alusel summas 227,68 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.