Kohtulahend

Harju Maakohus jättis 01.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nimetatud kohtuotsus jõustus 01.11.2013. Osaühing XXX esitas 21.11.2013 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Osaühing XXX esindaja on avalduse kohaselt õigusteenust osutanud kokku 20 h. Osaühing XXX on eeltoodu kinnituseks lisanud avaldusele arved nr 152 ja nr 216. Osaühing XXX palub OSAÜHINGULT XXX Osaühing XXX kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3000 eurot, mille hulgas on käibemaks. OSAÜHING XXX esitas 11.12.2013 Osaühing XXX menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. OSAÜHING XXX leiab, et Osaühing XXX õigusabikulud on põhjendamatult suured ning toimingute töö maht ei ole kooskõlas arvetes märgitud ajakuluga. Lisaks märgib OSAÜHING XXX, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendamatult kõrge ning kostja nõuab põhjendamatult käibemaksu tasumist menetluskulude hulgas. Kostja esitas 17.12.2013 kohtule täpsustatud menetluskulude arvestuse. Hageja ei esitanud vastuväited täpsustatud menetluskulude arvestusele tähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maakohtu otsus, millega määrati muu hulgas kindlaks menetluskulude jaotus jõustus 01.11.2013. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 21.11.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud andmete kohaselt on tema lepinguline esindaja kulutanud õigusabi osutamisele 20 h. Hageja on esitanud vastuväite, milles leiab, et kostja poolt märgitud toimingute teostamise põhjendatud ajakulu on tegelikkuses oluliselt väiksem. Lisaks on hageja vastuväites leidnud, et kostja nõuab põhjendamatult menetluskuludega koos käibemaksu tasumist ning kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendamatult kõrge. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et kostja pole eelnimetatud kinnitust kohtule esitanud ning kostja on kohtule kinnitanud, et õigusabikulude sisse on arvestatud ka käibemaks, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja poolt märgitud õigusabikuludelt tuleb maha arvestada käibemaks. Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr põhjendamatult kõrge. Kostja lepinguline esindaja on arvete kohaselt kulutanud õigusabi osutamisele 20 h ning vastava teenuse eest on esitatud arve summas 3000 eurot. Käibemaks moodustab eelnimetatud summast 500 eurot. Eeltoodu alusel kujuneb tunnitasu määraks ilma käibemaksuta 125 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasu määraks saab lugeda antud juhul 100 eurot. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja poolt märgitud toimingute ja toimingutele kulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Esmalt kujundab kohus seisukoha arvel nr 152 märgitud toimingute suhtes. Kostja on vastaval arvel märkinud toimingute ja ajakulu osas järgmist: 29.01.13.a vastus hagile (3 lk) – 1 tund; 18.03.13 kostja täiendavad seisukohad (8 lk) – 2 tundi 40 min; 17.03.13 taotlus tunnistaja J.

Smirnov ülekuulamise kohta (1 lk) – 20 min. Kohus leiab, et arvel nr 152 nimetatud toimingute teostamiseks näidatud ajakulu on põhjendatud. Hageja on leidnud vastuväidetes, et kostja lepinguline esindaja on põhjendamatult palju aega kulutanud arvel nimetatud toimingutele ning täiendavate seisukohtade esitamiseks puudus menetlusvajadus. Kohus märgib, et hageja arvamus toimingute tegemise ajakulu kohta ei ole iseenesest aluseks lugeda ajakulu põhjendamatult suureks. Seoses hageja seiskohaga täiendavate seisukohtade esitamise osas märgib kohus, et kostja poolt esitatud täiendavad seisukohad puudutasid vaidluse eset ning see on menetlusosalise otsustada, milliste seisukohtade ja tõendite kohtule esitamist ta peab vajalikuks. Hageja pole oma vastavat seisukohta muuhulgas sisuliselt põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda asjakohaseks hageja hinnangut, et täiendavate seisukohtade esitamiseks puudus menetlusvajadus. Kohus arvestades, et põhjendatud tunnitasu määraks on 100 eurot ning käibemaks tuleb arvel näidatud summast TsMS § 174 lg 6 alusel maha arvata, määrab põhjendatud õigusabikuludeks arvel nr 152 näidatud toimingute eest 400 eurot. Järgnevalt kujundab kohus seisukoha arvel nr 216 märgitud toimingute suhtes. Kostja on vastaval arvel märkinud toimingute ja ajakulu osas järgmist: 12.04.13.a kostja taotlus kohtuistungi aja edasilükkamise kohta (1 lk) – 20 min; 06.05.13.a kohtuistungiks ettevalmistamine ning osalemine (kohtuistungiks ettevalmistamine – 2 t 30 min; osalemine kohtuistungil 1 t 15 min) – 3 t 45 min; 06.05.13.a kohtuistungi arutlemine kliendiga ning konsultatsioon ts. asjas nr 2- 12-33859 – 1 t 25 min; 20.05.13.a kostja seisukohad, 01.06.13.a kostja seisukohad (6 lk) – 3 t 30 min; 27.05.13.a kliendi konsultatsioon ts. asjas nr 2-12-33859 – 1 t; ettemaks (6 tundi): siia kuuluvad 04.09.13.a kohtuistungiks ettevalmistamine ning osalemine (kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 t 30 min; osalemine kohtuistungil 4 t 40 min) – 6 t 10 min. Arvel nr 216 on märgitud õigusabi osutamise ajakuluks 16 h. Kohus märgib, et kostja poolt 12.04.2013 taotluse koostamist ei saa lugeda põhjendatud kuluks, kuivõrd selle koostamise vajadus on tulenenud otseselt kostjast endast. Seega tuleb arvel nr 216 märgitud õigusabikuludest maha arvata 12.04.2013 taotluse koostamise kulud. Kostja on märkinud, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks on kulunud 2,5 h. Kohus leiab, et antud tsiviilasi ei ole oma keerukuselt ja dokumentide mahu poolest sellise iseloomuga, mille puhul saaks kohtuistungiks põhjendatud ettevalmistumisajaks lugeda 2,5 h. Ühtlasi pole kostja täpsustanud, milliste dokumentide tutvumine või toimingute tegemine nõudis sellisel määral aega. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks saab antud juhul lugeda 1,5 h. Kostja on märkinud, et 20.05.2013 ja 01.06.2013 esitatud seisukohtade koostamiseks kulus kokku 3,5 h. Arvestades, et 01.06.2013 esitatud seisukohtade alapunktis II korratakse varasemalt esitatud seisukohti, siis peab kohus antud dokumentide koostamise põhjendatud ajakuluks 3 h. Ülejäänud osas peab kohus kostja esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu põhjendatuks. Seega on kohus seisukohal, et arvel nr 216 näidatud toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks saab lugeda 14 h ja 10 min. Kohus arvestades, et põhjendatud tunnitasu määraks on 100 eurot ning käibemaks tuleb arvel näidatud summast TsMS § 174 lg 6 alusel maha arvata, määrab põhjendatud õigusabikuludeks arvel nr 216 näidatud toimingute eest 1417 eurot. Kokku peab kohus seega põhjendatud ajakuluks 18,17 h. Arvestades, et kohus loeb esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot ning käibemaks arvestatakse hüvitatavatest menetluskuludest maha, siis on kostja põhjendatud õigusabikuludeks 1817 eurot. Seega määrab kohus menetluskulude suuruseks 1817 eurot ning mõistab vastavas summas menetluskulud välja hagejalt kostja kasuks. Nimetatud summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kehtestatud piiramäära sisse, kuivõrd antud juhul oli hagihinnaks 4531,41 eurot ning sellise hinnaga hagi puhul on lepingulise esindaja tasu maksimaalseks sissenõutavaks kuluks 3200 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.