Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.10.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-33859
Tsiviilasi
OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4532,63 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
04.09.2013.a.
Hageja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht: XXX, hageja Menetlusosalised ja nende lepinguline esindaja XXX, e-post: XXX esindajad Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX asukoht: XXX, kostja seaduslik esindaja XXX, e-post: XXX; kostja lepingulised esindajad XXX ja XXX, e-post: XXX
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui vedaja ja kostja kui saatja pikaajalise koostöö raames kostja tellimuste alusel järgmised kaubaveolepingud: leping XXX, leping XXX ja leping XXX. Lepingute järgi võttis hageja endale kohustuse vedada kostja jaoks kaupu marsruudil Pärnu – St.Peterburg ning osutada kaupade tollivormistuse teenuseid aga kostja kohustus selle eest maksma kindlaksmääratud tasu. Hageja täitis nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi ja toimetas kaupu saajale. Hageja ei ole saanud mingeid pretensioone kostjalt ega kaubasaajalt osutatud teenuste lepingule mittevastavuse kohta. Hagejale teadaolevalt on kaubasaaja tasunud kostjale raha toimetatud kauba eest täies ulatuses. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale järgnevad arved: - 05.06.2012.a arve nr. XXX summas € 1350, maksetähtpäevaga 18.06.2012, - 13.06.2012.a arve nr. XXX summas € 1350, maksetähtpäevaga 26.06.2012, - 13.06.2012.a arve nr. XXXsummas € 1350, maksetähtpäevaga 26.06.2012, kokku summas 4050 eurot. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele jättis kostja oma lepingulised kohustused täitmata ja arved täielikult tasumata, mille tõttu tekkis kostjal põhivõlg hageja ees summas 4050 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4050 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga, s.o 17.12.2012.a sissenõutavaks muutnud viivised summas 157,41 eurot ning edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et tal ei ole olnud majanduslikke suhteid hagejaga hagiavaldustes nimetatud veotellimuste nr XXX, XXX ja XXX alusel ning sellest tulenevalt loeb kostja antud nõuded alusetuteks ja põhjendamatuteks. Hagiavaldusest ei tulene samuti, millega on tõendatud veolepingute täitmine hageja poolt ega kuidas oli hageja edastanud kostjale veotellimustes kokkulepitud arve ja kauba saatedokumentide originaalid (kui teoreetiliselt lähtuda asjaolust, et poolte vahel on kehtivad õigussuhted olemas). Kohtusse esitatud veotellimused on sõlmitud ja allkirjastatud kostja nimel XXX poolt. Seejuures kostja ettevõttes ei ole ega olnud töötajat sellise nimega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, uurinud toimiku materjale ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on saatjana tellinud hagejalt kui vedajalt lepingu nr XXX, lepingu nr XXX ja lepingu nr XXX alusel rahvusvahelist kaubavedu Eestist St Peterburgi ja jätnud hageja poolt teostatud veo eest hagejale tasumata. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisele tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui üheaegselt on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade
vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kohus leiab, et antud tingimused on täidetud. CMR artikkel 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Artikli 5 alusel koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Artikli 9 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Kuna CMR ei reguleeri veotasu tasumist ja CMR mõtteks ei ole välistada veolepingust tulenevaid teisi nõudeid poolte vahel, tuleb veolepingule kohaldada ka siseriiklikku õigust. Vastavalt VÕS § 774 lg 1 kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p. 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p. 6). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saa üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule oma nõude tõendamiseks veotellimus/lepingu XXX, veotellimus/lepingu nr XXX ja veotellimus/lepingu XXX ja arved XXX, XXX ja XXX. Kohus leiab, et veotellimus/leping nr XXX ja XXX ja nende alusel vastavalt koostatud saatedokumentide (CMR) nr XXX ja XXX p-st 16 nähtuvalt on vedajaks XXX AS. Seega ei ole hageja antud lepingute pooleks, millest tulenevalt tal puudub nõudeõigus märgitud lepingute alusel. Hageja hagi aluseks on asjaolu, et hageja vedajana sõlmis kostjaga eespool nimetatud kaubaveolepingud ning täitis vedajana oma kohustuse toimetada kostja poolt veolepingu alusel tellitud kaup saajale. Hageja tugines hagis VÕS §-le 774 lg 1, mis reguleerib kaubaveolepingust tulenevaid suhteid. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud ülalnimetatud veolepingutest ja saatedokumentidest (CMR), et hageja ei ole antud lepingute pooleks, kuivõrd vedajaks on XXX AS, kellel võib olla nõudeõigus kostja vastu antud lepingute alusel. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et tal oleks mingil muust õiguslikust alusest tulenev nõue kostja vastu. Seetõttu ei ole nimetatud veolepingute nr XXX ja XXX sõlmimine poolte vahel tõendamist leidnud, samuti ei ole tõendamist leidnud hageja poolt veoteenuse osutamine hageja poolt kostjale saatedokumentide (CMR) nr XXX ja XXX alusel, kuivõrd vedajaks on märgitud kolmas isik XXX AS. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolust, et äriühingud on omavahel seotud ja neil on üks omanik, ei saa teha järeldust selle kohta, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleks täita teisele sama omanikuga seotud äriühingule. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude loovutamisele ei ole hageja hagis tuginenud, vaid tõi nimetatud asjaolud esile alles 15.05.2013.a. menetlusdokumendis. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub
uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta, et kostja, hageja ja XXX AS koostöös oleks kordagi esinenud olukord, et veoteenust osutas üks firma ja tasunõude esitas teine firma. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tema raha liikumisega kokku ei puutunud ja ei tea, kellele arved esitati. Seega ei ole ka hagejale väidetav nõude loovutamine tõendamist leidnud. Kolmas veotellimus/leping XXX, millele hageja tugineb, on sõlmitud hageja ja kostja vahel 31.05.2012. Selle alusel koostatud saatedokumendi nr XXX p-st 16 nähtuvalt on vedajaks XXX AS. Veotellimus/lepingul XXX on tellijana märgitud OÜ XXX ja tellijana alla kirjutanud isikuna XXX ning lisatud OÜ XXX pitsatijäljend. Kostja vastuväide ja tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et kostjal sellise kujuga pitsat puudus, on ümber lükatud tunnistajate XXX ja XXX ütlustega, kes kinnitasid sellise pitsati olemasolu. Samuti andsid nimetatud tunnistajad ütlusi selle kohta, et vaatamata asjaolule, et XXX ei olnud ametlikult kostja töötaja, andsid talle kostja nimel korraldusi kostja juhatuse liige Juri Smirnov ja kostja juhatuse liige ning pearaamatupidaja XXX. Tunnistaja XXX oli õigus allkirjastada veolepinguid kostja nimel. Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et XXX ei kasutatud kostjaga seotud tööülesannete täitmiseks, on ümber lükatud nii tunnistajate XXX ja XXX ütlustega kui ka kostja 14.03.2011.a. volikirjaga, millega volitatakse XXX esindama kostjat ERAA-s, võtma vastu ja ära andma TIR-vihikuid ning teelubasid. Volitus kannab XXX allkirja. Samas on tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et XXX töötas kodus alates 08.02.2012.a. kuni juunini 2012.a. Ta ei tea, mis toimus kostja juures mais 2012.a. Tunnistaja arvas, et mais 2012.a. allkirjastas lepingud kaastöötaja X. Tunnistajal ei ole kodus faksi. Kohus leiab, et kuivõrd tunnistaja XXX ütlustega on tõendamist leidnud, et tema ei saanud vaidlusalust lepingut XXX kostja nimel allkirjastada ja kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, kes oli tunnistaja XXX nimetatud kaastöötaja X ja millised volitused võisid tal olla dokumentide allkirjastamiseks kostja nimel ning kas tal oli õigus lepinguid sõlmida, siis ei ole tõendatud antud lepingu sõlmimine kostjaga. Hageja ei ole kordagi esile toonud, et nimetatud lepingule oleks võinud kostja nimel alla kirjutada ka mõni kolmas isik. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei mäleta ta, et kostja, hageja ja XXX AS koostöös oleks kordagi esinenud olukord, et veoteenust osutas üks firma ja tasunõude esitas teine firma. Kohus on seisukohal, et ka teised hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja nõudeõiguse olemasolu. Kuivõrd ülalnimetatud saatedokumendi nr XXX kohaselt on vedajaks XXX AS ja veotellimus/lepingu XXX sõlmimine ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka hageja nõudeõigus kostja vastu antud saatedokumendi alusel. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama neid nõudeid ja asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.