Kohtulahend

(puudutatud isiku) kanda. Riigikohus 13.11.2013 määrusega puudutatud isiku määruskaebust menetlusse ei võtnud. Seega maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 13.11.2013. Avaldaja esitas 9.12.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldaja palub tema menetluskulude suuruseks määrata 1498,50 eurot (sh käibemaks) ja selle välja mõista puudutatud isikult. Avaldaja kinnitusel on menetluskulud kantud seoses kohtumenetlusega, lepingulise esindaja poolt tehtud tööle kulus 9,25 tundi, mis on lahti kirjutatud arvetele lisatud spetsifikatsioonis. Lisaks menetluskulule palub avaldaja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Aavik & Partnerid arved avaldajale, arvete spetsifikatsioonid, millest nähtuvad lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud. Puudutatud isik vaidleb avaldusele osaliselt vastu. Lähtuda tuleb avalduse esitamise ajal kehtinud esindajakulude väljamõistmise piirmäärast. Avalduse esindamise ajal kehtis Riigikohtu juhistel põhimõte, et hagita asjas esindajakulu mõistetakse välja tunnistajatasu maksmise põhimõtete järgi. Isegi kui see põhimõte kohaldamisele ei kuuluks, tuleks lähtuda õigusabi tunnihinnast 120 eurot (sh käibemaks). Avaldaja taotleb tasu lähtudes tunnihinnast 162 eurot. Arvestades kulunud 9,25 tundi, saaks hüvitamisele kuuluda maksimaalselt 1110 eurot. Puudutatud isik palub kohtul kontrollida ka õigusabi osutamisele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Arve nr 131018 MP spetsifikatsioonist nähtub õigusabi osutamine 19.09.2013 1 tunni ulatuses seoses ringkonnakohtu määruse analüüsimisega. Määrus tehti avalikult teatavaks alles 23.09.2013; avaldaja esindajas said selle kätte 25.09.2013. Määrus on 0,5 leheküljel, tehtud avaldaja kasuks – kulu väljamõistmine tunniaja kulu ulatuses oleks ilmselt põhjendamatu. Arve nr 131018 MP spetsifikatsiooni järgi osutati avaldajale 08.10.2013 õigusabi 1,5 tundi seoses puudutatud isiku määruskaebusega. Puudutatud isik esitas määruskaebuse kohtule 08.10.2013 pärast kella 23, mil toiminguid ei saadud teha spetsifikatsioonis kajastatuna. 1,5 tunnine aeg määruskaebuse analüüsimiseks ja edastamiseks on ilmselt põhjendamatu. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud määrus jõustus 13.11.2013. XXX esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 09.12.2013. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning lg 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalust menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Puudutatud isik leiab, et kohaldamisele kuulub põhimõte, mille järgi hagita menetluses lepingulise esindaja tasu määratakse tunnistaja tasu tunnimäära piires (Riigikohtu seisukoht –

3-2-1-18-11 p 20, 3-2-1-17-11, 3-2-1-89-10). Avalduse esitamise ajal rakendati menetluskulude väljamõistmisel Riigikohtu suunist, mille järgi hüvitatakse hagita asjas vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajatele makstava hüvitisega. Riigikohus muutis seda seisukohta alles siis, kui käesolev asi oli apellatsiooniastmes. Lepingulisele esindajale kuulub hüvitamisele tasu maksimaalselt tunnitasu määras 19 eurot (10kordne tunnitasu alammäär). Kui selline seisukoht kohaldamisele ei kuulu, tuleks lähtuda põhjendatud ja vajalikust õigusabi tunnihinnast 120 eurot (koos käibemaksuga) /Riigikohtu lahendid 3-2-1-92-13, 3-2-1-115-13 p 25/. Avaldaja on lähtunud tunnihinnast 162 eurot. Kuna aga Riigikohtu seisukoha järgi on vajalik ja põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot, tuleb lähtuda sellest. Kohus puudutatud isiku sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on oma viidatud lahendites kajastatud seisukohta muutnud ning asunud seisukohale, et hagita asjas tuleb esindaja tasu suurus kindlaks määrata TsMS § 175 lg-d 1-31 kohaldades ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 (esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus) /Riigikohtu lahendid 3-2-1-5813, 3-2-1-93-13/. XXX taotleb menetluskuluna 9,25 tunni eest välja mõista puudutatud isikult 1498,50 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja on esitanud kaks arvet, mis kajastavad esindaja poolt tehtud tööd. 03.07.2013 arve nr 130678 MP järgi on esindaja osutanud avaldajale juriidilist teenindamist 33,25 tundi tunnihinnaga 135 eurot, kokku 5386,50 eurot (sh käibemaks). Spetsifikatsioonist nähtuvalt on tehtud töödeks 1,75 tunni ulatuses: suhtlus kohtuga – kaebuse väljanõue, määruskaebusega tutvumine, edastus kliendile, analüüs ja seisukoht, vastused küsimustele – selgitused määruskaebusele koostatavast vastusest, vastuse projekt; 3,50 tunni ulatuses: vastuse koostamine määruskaebusele, kooskõlastus kliendiga, täiendused, selgitused, edastus kohtule; 0,25 tunni ulatuses: kiri kohtult, edastus kliendile, selgitused; 1 tunni ulatuses: vastaspoole seisukoht – tutvumine ja analüüs, edastus kliendile, korrespondents kliendiga. Kokku 6,50 tundi. 15.11.2013 arve nr 131018 MP järgi on esindaja osutanud avaldajale juriidilist teenindamist 9,25 tundi tunnihinnaga 135 eurot, kokku 1498,50 eurot (sh käibemaks). Spetsifikatsioonist nähtuvalt on tehtud töödeks 1 tunni ulatuses: Tallinna Ringkonnakohtu määrus – analüüs, edastus kliendile, seisukoht ja selgitused, korrespondents; 1,50 tunni ulatuses: puudutatud isiku määruskaebus – tutvumine, edastus kliendile, selgitused, korrespondents; 0,25 tunni ulatuses Riigikohtu määrus – tutvumine, edastus kliendile. Kokku 2,75 tundi. Puudutatud isik on esitanud osalised vastuväiteid avaldaja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskuludele 1498,50 euro suuruses. Tulenevalt esitatud vastuväitest peab kohus TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on avaldaja taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik osaliselt. Kohtutoimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja pärast maakohtu lahendi tegemist esitanud vastuse puudutatud isiku määruskaebusele (lk 136-139). Määruskaebusele vastamine on asjakohane menetlustoiming. Vastus määruskaebusele sisaldab vaid avaldaja seisukohti määruskaebusele; vastuses ei ole avaldaja väljendanud varasemat menetluse käiku ega kajastanud muid määruskaebusele vastamise ebaolulisi asjaolusid. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud ajakuluks seoses nimetatud määruskaebusega 5 tundi. Kohtutoimikust ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud või pidanud esitama vastuse puudutatud isiku määruskaebusele, mille puudutatud isik esitas Tallinna Ringkonnakohtu määrusele. Ringkonnakohtu määruse põhjendav osa hõlmab 0,5 lehekülge. Kohus nõustub puudutatud

isikuga selles, et nimetatud määruse analüüsimiseks kliendi tarvis ei ole põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtu arvates piisab kliendile määruse selgitamiseks 0,5 tunnisest ajakulust. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel käesolevas asjas ei oma tähtsust puudutatud isiku poolt osundatu seoses arvete spetsifikatsiooni märgitud kuupäevades eksimisega. Kohus arvestab avaldaja esindaja poolt tegelikult tehtud tööd. Tunnitasu määra suhtes arvestab kohus avaldajale õigusabi osutanud advokaadibüroos kehtivate tasumääradega. Puudutatud isiku poolt viidatud Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-192-13 ei tulene, et hagita asjades peaks lähtuma õigusabi tunnihinnast 120 eurot. Riigikohus on vaid märkinud, et selles asjas oli tunnihinnaks 120 euro arvestamine põhjendatud (p 14). Puudutatud isiku poolt viidatud Riigikohtu lahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta asjas nr 3-2-1-115-13 on aga tehtud hagimenetluse asjas, mistõttu seda ei saa käesolevale hagita menetluse asjale üldse üle kanda arvestades, et hagimenetluse ja hagita asja menetluse kulude määramist reguleerivad TsMS erinevad normid. Ülalmärgitut arvestades peab kohus põhjendatuks menetluskuluna puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks tasu 891eurot arvestades põhjendatud ajakuluks 5,5 tundi (5,5x162). TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud välja mõistma koos käibemaksuga. Koos käibemaksuga on väljamõistetava menetluskulu suurus 1069,20 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.