Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

XXX ;

2.3) 06.2010 XXX osa müügilepingu sõlmimiseks; 2.4) 31.05.2010 võlatunnistuse ja nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks; 2.5) 11.06.2010 sõlmitud tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimiseks OÜ-ga XXX ; 3) puudutatud isiku realiseerimata õigused/nõuded, sh deebitoride nimekiri, tehingute tingimused, mõju puudutatud isiku majandustulemustele; 4) juhatuse liikme XXX poolt puudutatud isiku vahenditest tehtud ostud ning puudutatud isikule tekitatud võimaliku kahju väljaselgitamine ja selle suuruse määramine.

03.05.2013 teatas avaldaja, et ükski puudutatud isiku poolt esitatud erikontrolli võimalikest läbiviijatest erikontrolli läbi viima ei nõustunud. Avaldaja taotleb erikontrolli läbiviijaks määrata BDO Eesti AS-i. 08.05.2013 esitas avaldaja täiendava selgituse tema poolt erikontrolli läbiviijaks taotletud BDO Eesti AS-i menetlusosalistest sõltumatuse kohta. Avaldaja täitis erikontrolli läbiviija kandidaadi esitamise nõude tähtaegselt: BDO Eesti AS-i nõusolek oli esitatud juba varem; puudutatud isik jättis kontrollimata tema poolt taotletud erikontrolli läbiviijateks taotletud isikute nõusolekud. Erikontrolli on nõus läbi viima ka 1st Partner Audit OÜ. Avaldaja taotleb erikontrolli läbiviijaks määrata 1st Partner Audit OÜ vandeaudiitori Sergei X , kes andis selleks nõusoleku. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isiku arvamuse kohaselt tuleks avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 424 lg 2 alusel. Puudutatud isiku osa jagamise üle käib kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-12-41889. Kui puudutatud isiku osa kuulub ühisvara hulka, saab ÄS § 165 lg 1 kohaselt teostada osast tulenevaid õigusi üksnes ühiselt. Seega ei saa avaldaja osaniku õigusi ainuisikuliselt teostada, sh ei saa ta nõuda erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Juhul, kui kohus avaldust läbi vaatamata ei jäta, taotleb puudutatud isik selle rahuldamata jätmist. ÄS § 191 lg 2 järgi saaks erikontrolli korraldamist kohtu kaudu nõuda üksnes juhul, kui osanikud on vastu võtnud otsuse erikontrolli mitte korraldada. Osanikud ei ole ühtegi otsust vastu võtnud, sh erikontrolli mittekorraldamise kohta. Vastavas küsimuses ei ole ühisosanikud juhatuse poole pöördunudki. Esmane eeldus erikontrolli nõudmiseks kohtu kaudu puudub. Avaldaja ei taotle erikontrolli määramisega eesmärki, milleks see institutsioon on loodud (Riigikohtu määrus 3-2-1-35-08, p 10), vaid soovib ülevaadet tehingutest ja dokumentidest, mis mõjutavad puudutatud isiku osade väärtust, mille üle käib ühisvara jagamise vaidlus avaldaja ja XXX u vahel. Puudutatud isiku juhatuse liikme XXX poolt tehtud tehingud on avaldaja kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-25411). Seega on vastavate tehingute asjaolud avaldajale teada ning tal puudub mõjuv põhjus selliste tehingute osas erikontrolli läbiviimist nõuda. Erikontrolli läbiviijaks ei saa määrata avaldaja poolt taotletud isikut. BDO Eesti AS juhtivpartner, tegevjuht ja vandeaudiitor Sulev X tegutseb avaldaja esindajana ühisvara jagamise küsimustes (ÄS § 191 lg 21). Juhul, kui kohus erikontrolli määrab, palub puudutatud isik määrata erikontrolli läbiviijaks kas AS PricewaterhouseCoopers, AS Deloitte Audit Eesti, Ernst&Young Baltic AS, KPMG Baltics OÜ, Baker Tilly Baltics OÜ või PKF Estonia OÜ. Tegemist on juhtivate audiitorbüroodega, kelle usaldusväärsuses ja professionaalsuses ning erapooletuses ei saa kahelda. 07.05.2013 esitas puudutatud isik vastuväited avaldaja 03.05.2013 taotlusele leides, et avaldus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 604 lg 2 järgi kuna avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati esitada. 08.05.2013 menetlusdokumendis jääb puudutatud isik 18.04.2013 ja 07.05.2013 dokumentides esitatud seisukohtade juurde – avaldus erikontrolli läbiviimiseks tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. BDO Eesti AS määramine erikontrolli läbiviijaks on igal juhul välistatud, kuna avaldaja esindajana tegutsemise tõttu ei vasta ta ÄS § 191 lg 21 sätestatud erapooletuse nõuetele. Ka avaldaja ise ei taotle enam BDO Eesti AS määramine erikontrolli läbiviijaks. 17.05.2013 esitas puudutatud isik kohtule Ernst&Young Baltic AS nõusoleku erikontrolli läbivaajaks määramiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldaja ja puudutatud isiku seisukohtadega, esitatud tõenditega ja ärakuulanud menetlusosalised 16.04.2013, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Kohus kuulas 16.04.2013 ära avaldaja ja osaühingu juhatuse liikme. Nõukogu osaühingul puudub. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas 3-2-1-35-08 peab kohus ÄS § 330 lg 2 järgi erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Analoogne säte (§ 191 lg 2) sisaldub äriseadustikus osaühingus erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise kohta kohtu poolt. Avaldaja on oma taotlust igakülgselt motiveerinud. Avaldaja on OÜ XXX osa ühisomanik koos XXX . Osaühingu osa jagataks kohtu menetluses olevas ühisvara jagamise asjas. Avaldaja peab erikontrolli läbiviimise nõuet kohasemaks õiguskaitsevahendiks kui teabenõude esitamist. Tulenevalt sellest, millistele küsimustele avaldaja erikontrolli läbiviimise käigus vastuseid soovib, nõustub kohus avaldaja seisukohaga. Küsimused eeldavad erapooletu isiku poolt arvamuse saamist, mis eeldab küsimustes märgitud tehingutele hinnangute andmist. Ei saa eeldada, et seda teeks puudutatud isik teabe andmise korras seadusliku esindaja kaudu. ÄS § 166 lg 1 ettenähtud osaniku õiguse teabele kaudu saaks avaldaja osaühingu juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Avaldaja aga soovib teavet ka tehingute mõju kohta osaühingu majandustulemustele, võimaliku kahju väljaselgitamist ja selle suuruse määramist. Teabe ja dokumentidega tutvumise nõude esitamisel avaldaja selliseid andmeid ei saaks. Avaldaja esitatud tõendite kohaselt on ta esitanud osa ühisomanikule ja puudutatud isiku juhatuse liikmele XXX 03.01.2013 nõude osanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata (lk 18-21). Nõudest tulenevalt soovis avaldaja erikontrolli korraldamist puudutatud isiku tehingute kohta perioodil 02.02.2008-31.12.2012. 11.02.2013 vastas XXX (lk 26), et avaldaja nõue on alusetu tulenevalt ÄS § 165 lg 1 ja § 173 lg 2. Kohtu arvates tõlgendab puudutatud isik ÄS § 165 ekslikult. ÄS § 165 lg 1 sätestab küll, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei tähenda, et osa ühisel omanikul ei võiks olla õigust nõuda ÄS §-s 166 märgitud õigust teabele või nõuda erikontrolli läbiviimist ja erikontrolli läbiviija määramist, kui teise ühisomaniku tegevuse tõttu ta osaühingu seisukorra kohta vajalikku teavet ei saa ja kui teabe saamine on põhjendatud. Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel ka erikontrolli läbiviija isiku suhtes. Puudutatud isik vaidleb vastu avaldaja poolt taotletud erikontrolli läbiviijaks Sulev X (BDO Eesti AS ) määramisele. Puudutatud isik esitas ise isikud, kes võiksid erikontrolli läbi viia, kuid ei esitanud nende nõusolekuid. 17.05.2013 esitas puudutatud isik kohtule Ernst&Young Baltic AS nõusoleku erikontrolli läbivaajaks määramiseks, nõusolek on allkirjastamata, saadetud

puudutatud isiku lepingulisele esindajale e-kirjana. Ernst&Young Baltic AS-I poolt soovitud erikontrolli läbiviimise tasu 14 900 eurot (+käibemaks), mis on üle kahe korra suurem summa, kui avaldaja on erikontrolli läbiviimiseks ette maksnud. 08.03.2013 määruse alusel tasus avaldaja erikontrolli läbiviimise kulude katteks ette 5400 eurot (lk 38, 46). Kuivõrd 08.05.2013 esitas avaldaja taotluse erikontrolli läbiviijaks määrata 1st Partner Audit OÜ vandeaudiitori Sergei X ja esitas ka viimase nõusoleku (lk 93-94), mis sisaldab teavet, et avaldaja poolt taotletud erikontrolli läbiviija soovib tasuks 4500 eurot (+käibemaks), leiab kohus, et erikontrolli läbiviijaks tuleb määrata 1st Partner Audit OÜ vandeaudiitori Sergei X. Kostja vastust tsiviilasjas nr 2-12-41889 (lk 28-31) kohus ei hinda tõendina käesolevas asjas. Avalduse kohaselt esitas avaldaja vastuse tõendamaks osa ühisvaraks olemist, kuid selle üle vaidlus puudub.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.