Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, peamised põhjendused Hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 12.03.2009 eluruumi üürilepingu KoseUuemõisas asuva Kase tn 6-6 korteri suhtes, mille punkti 3.1 kohaselt oli kostja poolt tasumisele kuuluva üüri suuruseks 1500 eesti krooni (so 95,86 eur) kuus, mis tuli tasuda iga kuu 12. kuupäevaks. Üürilepingu p 4.1.5, 4.2.4 ja 5.1.3 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda kommunaalkulusid ehk kõrvalkulusid. Kostja ei tasunud üüri- ja kommunaalkulusid korrektselt, rikkudes sellega oluliselt üürilepingut. Üürileping lõppes 2011 augustis. Tingituna kostja poolt üürilepingu rikkumisest pöördus hageja kohtueelse õigusnõustamise raames XXX OÜ poole, mille kohta esitati hagejale arve kokku summas 240 eurot. Hageja kulutused seonduvalt kohtueelse õigusabiga on vaadeldavad kostja poolt hagejale tekitatud kahjuna. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse 1645,67 eurot ning kahjuhüvitise seoses õigusnõustamisega tekkinud kuludest 240 eurot ja viivise nii 1645,67 eurolt ja 240 eurolt seisuga 28.10.2013 kokku 298,29 eurot (1645,67 € viivis 289,74 € ja kahjunõudelt 240 €-lt viivis 8,55 €) ning edaspidise viivise võlalt seaduses sätestatud määras (t/l 145- 146) Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja nendelt välja mõista viivis. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja lõpetas rendilepingu ja rentnik vahetus, võlgnevusi ei ole, arved on tasutud. Kostja on maksimaalselt võlgu 100 eurot. Kostja tasus hagejale üüri ja kõrvalkulud sularahas. Viimane makse on hagejale tasutud sularahas hageja elukohas 09.06.2012. Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 444 lg 2 on otsusel lihtsustatud vorm, kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, sest põhinõude hind on alla 2000 euro ja koos kõrvalnõuetega alla 4000 euro TsMS § 405 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja § 108 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kohutuse täitmist, lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2009 eluruumi üürilepingu 11.03.2009 (t/l 10-12) XXX, Harju maakonnas asuva eluruumi kasutamiseks, mis on lõppenud 2011.a. augustis. Lepingust nähtuvalt on hagejat nimetatud üürnikuks ja kostjat üürileandjaks. Seega on poolte vahel sõlmitud üürileping vastavalt VÕS § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Nähtuvalt 12.03.2009 üürilepingu punktis 3.1 on üür eluruumi kasutamise eest ühes kuus 1500 krooni, mis ei sisalda kommunaalmakseid ega kulusid, mida teeb üürnik oma huvides. Üür makstakse iga kuu 12-kuupäevaks ülekandega või sularahas. Selle üle puudus ka tegelikult vaidlus. Seega on lepinguga tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt üüri 1500 kr iga kuu 12. kuupäevaks VÕS § 271 järgi. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu 2 (5)

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p 4.2.1 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma elektrienergia ja vee tarbimise eest vastavalt arvestite näitudele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal oli kohustus tasuda elektri ja vee tarbimise ehk kõrvalkulusid, lisaks on hageja tõendanud KÜ XXX saadetud e-kirjadega kõrvalkulude suurust (t/l 13-41). Seega on asjas lepinguga tõendatud poolte kokkulepe, et kostjal oli kohustus tasuda kõrvalkulusid VÕS 292 lg 1 järgi ja asjaolu, et kostja on kõrvalkulusid ka tarbinud. VÕS § 308 lg 1 alusel võib eluruumi üürilepingus kokku leppida, et üürnik maksab tagatisraha üürileandjale. Esitatud lepinguga on hageja tõendanud, et pooltel oli kokkuleppe selles (lepingu p 3.2), et hageja tasub kostjale tagatisraha ning vaidlus puudus selles, et tagatisraha 1500 krooni on hagejale tasutud. Esitatud lepinguga on tõendatud, et p 4.1.5 järgi peab üürileandja tagastama tagatisraha, millest on arvestatud maha üürniku kirjalikult tõendatud võlgnevused üürileandjale hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lepingu lõppemist. Hageja arvestuste kohaselt ajavahemikus 2009 märts kuni 2011 juuli on kokku 29 kuud, mille eest pidi kostja tasuma üüri kokku summas 43 500 krooni (2780,15 eur; 29*1500). Ajavahemikus 2009 märts kuni 2011 juuli oli vee ja elektrienergia kui kõrvalkuluse suuruseks 27 801,65 krooni (1834,37 eur). Seega pidi kostja tasuma üüri ja kõrvalkulude eest kokku 72 201,65 krooni (4614,52 eur). Hageja arvestuste kohaselt tasus kostja kokku 44952 krooni (2777,12 eur), võlgnevus kokku 27249,65 krooni (1741,57 eur). Hageja arvestas võlgnevusest maha kostja tasutud tagatisraha (1500 krooni, so 95,86 eur), millega võlgnevus jääb 1645,7 eur (1741,5795,86). Kostja väitis, et viimase makse oli sularahas 09.06.2012 ja tema võlg on vaid 100 eurot. Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest (t/l 119-122) viibis hageja Hiiumaal 08.06.2012-10.06.2012 ning ei saanud seega kostja sularahamakset väidetud ajal vastu võtta. Seega on hageja ümber lükanud kostja väite sellest, et kostja maksis viimase makse sularahas 09.06.2012 . Hagej< väitis, et oma võlga on kostja korduvalt tunnitanud. Viidatud asjaolu, et üüri ja kommunaalkulude eest kostja üksnes osaliselt tasus ning et ta on võlgnevust korduvalt tunnistanud, leidis tõendamist hageja vande all antud seletustega 21.10.2013 toimunud ärakuulamiselt (t/l 124). Ühtlasi on hageja tõendanud seletuste ja esitatud kirjaliku arvestusega, et pidas kostja maksete osas arvestus (t/l 115118). Kostja teistsugust üüri- või kõrvalkulude arvestust ei ole esitanud. Kuna hageja arvestuse, seletustega leidis tõendamist, et hageja pidas arvestust kõrvalkulude ja üüri tasumise kohta ning kuna kostja üüri- ja kõrvalkulude arvestuse osas ei ole teistsugust arvestust esitanud, siis leiab kohus, on põhjendatud ja tõendatud hageja esitatud väide, mille kohaselt kostja põhivõlgnevus on 1645,7 eurot. Asjaolu, et kostja on keeldunud 1645,70 eurot hagejale maksmast, on vaadeldava üürilepingus tuleneva üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustuse rikkumisena VÕS § 100 ja § 279, § 292 lg 1 järgi. VÕS § 127 lg 1, 3 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isik asetamine võimalikult sellisesse olukorda, mis oli, kui kahju tekitamist põhjustanud asjaolu poleks esitanud; lepingulise kohustuse rikkumise puhul peab kahju tekkimine olema rikkumise tagajärjena ettenähtav. VÕS § 128 lg 1, 2,3 järgi on varaline kahjuna hinnatavad ka lepingu rikkumisega seotud nõude esitamisega kantavad õigusabikulud. Vaidlus puudus selles, et kotja pole vabatahtlikult olnud nõus võlga hüvitama. Kuna kostja keeldus hageja taotluse alusel võlgnevuste tasumist, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole pöörduma. Nimetatud õigusnõustamisega tekkis hagejale kulutus summas 240 eurot, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja oleks olnud nõus võlgnetavad summad vabatahtlikult hagejale tasuma. Selle kohta on hageja esitanud ka kohtule võlanõude pretensioon, OÜ XXX 22.10.2012 nr 158 ja hageja maksekorraldus 791 (t/l 42-44). Kohtu hinnangul võib õigusnõustaja kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele, seega professionaalne õigusabi kohtueelses läbirääkimiste staadiumis on 3 (5)

seega mõistlik ning sellega on seotud kulud kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad lepingu rikkumise tõttu. Sellise kahju tekkimist pidi kostja ka ette nägema kui ta keeldus hagejale võlgnetavaid summasid tasumast, st et hagejal võivad tekkida oma õiguste maksmapanemisel ja nõude esitamisel kostja vastu õigusabikulud. Kahju ulatust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on üürilepingu lepingu rikkumisega tekitatud kahju 240 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahjunõue on tõendatud, põhjendatud VÕS 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 4 järgi ja kostjal tuleb hüvitada hagejale õigusnõustamisega tekkinud kahju summas 240 eurot. Kostja ei ole üüri- ja kommunaalkulusid hagejale korrektselt tasunud ning rikub seega VÕS § 271, 292 lg 1, üürilepingu p 3.1, 4.2.1 üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust ning on seega seni viivituses VÕS § 100 mõttes. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause alusel kohustuse täitmist ja viivist. Ehkki kostja on väitnud, et hageja viivisearvestus on ebaselge, ei ole kostja täpsustanud, millises osas on arvestus ebaselge. Kostja pole tõendanud, et võlg oleks teistsugune või see oleks tasutud, millest tulenevalt võiks viivis olla teistsugune. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud ja põhjendatud viivisenõue 1645,67€-lt vastavalt 28.10.2013 seisuga 289,74€ ja kahjunõudelt 240 €-lt 28.10.2013 seisuga 8,55 €. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt ja kahjunõudelt seisuga 28.10.2013 viivis summas 298,29 eurot (t/l 145-147). Ülaltoodut arvestades ning tulenevalt VÕS § 100, 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 271, 292 lg 1 on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1645,7 eurot, kahju 240 eurot, viivised 28.10.2013 seisuga 298,29 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 mõistab kohus välja kostjalt edaspidise viivise põhivõlalt 1645,67 eurot ja kahjunõudelt 240 eurolt alates 29.10.2013 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi on lihtmenetluses kohtul õigus tunnistada otsus viivitamata täitmisele kuuluvaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja seisu, põhinõuete ja kõrvalnõuete arvestamise korda arvestades TsMS § 122 lg 1, 123, 133 lg 1, 2 järgi 2342,3 eurot. TsMS 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi määrab kohus kindlaks menetluskuluderahalise suuruse. Hageja esitas 28.10.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1493,12 eurot, sh riigilõiv 250 eurot, hagi tagamise tagatis 119,92 eurot, lepingulise esindaja kulud 1123,20 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas 02.12.2013 vastuväite, täpsustamata, millise osaga hageja menetluskuludest kostja nõus ei ole. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot (t/l 48) ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot (t/l 49). Hageja kohtukulud (riigilõiv) on sellega tõendatud ja vajalik menetluskulu ning kuulub täies ulatuses hüvitamisele. Hageja tasus 04.06.2013 hagi tagamise tagatise summas 119,92 eurot (t/l 60). Hageja soovib kostjalt välja mõista hagi tagamise tagatise summas 119,92 eurot. Kohus selgitab, et hagi tagamise tagatise andmise põhjuse ära langemisel on hagejal õigus esitada kohtule avaldus 4 (5)

tagatise tagasiandmiseks (TsMS § 195 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi tagamise tagatise summad väljamõistmisele kostjalt. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 2342,3 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (edaspidi määrus nr 137) „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hagihinnalt 2342,3 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 1600 eurot. Tulenevalt määruse nr 137 §-st 1 on kostja lepingulise esindaja kulud summas 1123,2 eurot (ilma käibemaksuta) seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. Kuna hageja esindajale kulunud õigusabikulud summas 1123,20 eurot on seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas ning kostja ei ole täpsustanud, milliste menetluskulude osas tal vastuväited on, siis kohtu hinnangul hageja esindajale kulunud õigusabikulud summas 1123,20 eurot põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad täies ulatuses väljamõistmisele. Kuna põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, hageja tasutud riigilõiv on tõendatud, hagi tagamise tagatis ei kuulu kostja poolt hüvitamisele ning kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud, rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1373,2 eurot (250+1123,20). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avaldu alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb XXXl tasuda XXXile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.