Harju Maakohus
Kohtunik
Kristi Rickberg
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-19888
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX, e-post XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Madis Päts (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, e-post [email protected]).
Kostja palub hagejalt välja mõista kostjat esindanud lepingulise esindaja kulud. Kostja menetluskulud antud tsiviilasjas on 2 880,00 eurot (sisaldab käibemaksu 480,00 eurot). Kostja kinnitab, et kõik eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-13-19888 kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3) ning ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt (st lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludelt) käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on esitanud koos avaldusega menetluskulude nimekirja. Nimekirjast nähtuvad kostja lepingulise esindaja poolt kostja huvides tehtud toimingud ühes detailsete kirjeldustega tegevuste sisust ja neile kulunud ajast. Kõikide nende toimingute teostamine, arvestades seejuures kostja lepingulise esindaja kutseoskuste üldiselt tunnustatud taset ja tema tegutsemisele kehtestatud nõudmisi, ei ole väiksem ajakulu objektiivselt võimalik. Kostja juhib siinkohal tähelepanu AdvS § 40 lg-le 2, mille kohaselt peab advokaadi poolt osutatav õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Seega on kostja hinnangul kõik õigusabi osutamise raames lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile toimingutele kulunud aeg on mõistlik ja asja kestuse ja keerukusastme suhtes proportsionaalne. Kostja on arvamusel, et hagile vastuse koostamise kontekstis on asjakohatu ja sisutu viide, et lõppresultaadina jäi hagi läbi vaatamata ühe kostja poolt esitatud vastuväite tõttu. Seejuures esitas hageja kohtumenetluse käigus ka sellele kostja vastuväitele pidevalt omapoolseid vastuargumente ning fabritseeris nende toetuseks täiendavaid dokumente, millele kostja pidi korduvalt reageerima. Kostja lepinguline esindaja on reaalselt kulutanud hagiga tutvumiseks ja sellele kostja poolse vastuse koostamiseks menetluskulude nimekirjas näidatud aja. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et kostja lepinguline esindaja on kostjale õigusteenuse osutamisel toiminud üldiselt tunnustatud advokaadi kutseoskuste tasemel. Kõik õigusteenuse osutamise raames kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud, vajalikud ning kostja parimates huvides. Eeltooduga kostja leiab, et kostja poolt käesoleva taotlusega menetluskuludena taotletava summa 2 880,00 euro väljamõistmine hagejalt igati mõistlik ja põhjendatud. Kostja leiab, et ÄS § 181 lg-st 4 tulenevalt ei ole hageja juhatuse liikmel XXX õigust käesolevas asjas hagejat esindada. Hageja juhatuse liikmel XXX ei ole esindusõigust esitada hageja nimel käesolevas asjas ka mingisuguseid taotlusi, avaldusi, seisukohti, vastuväiteid vms. Seetõttu ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohta hageja nimel taotlused ja vastuväited esitanud isikul selleks vajalikku esindusõigust. Kohus edastas 14.11.2013 e-kirjaga kostja avalduse hagejale. Hageja sai avalduse kätte 14.11.2013. Hageja vastuväited Seoses kostja poolt oma avaldusele lisatud dokumendiga märgib hageja järgmist. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja poolt nimetatud õigusteenuse maht on ülepaisutatud. Tegemist oli lihtsa vaidlusega, kus vaieldi sisuliselt üksnes selle üle, kas hagi tuleb jätta läbi vaatamata hageja esindaja esindusõiguse puudumise tõttu või mitte. Kostja esindaja on hagiga tutvumiseks, selles esitatud faktiliste asjaolude ja väidete selgitamiseks ning oma esmase hagivastuse koostamiseks väidetavalt kulutanud 8 tundi. Arvestades kostja vastuväidete sisu, on maksimaalne põhjendatud ajakulu sellistele toimingutele 2 tundi. Kostja on esitanud üksnes formaalsed vastuväited hageja esindaja esindusõiguse võimaliku puudumise ja hagi väidetava tõendamatuse kohta. Sellisel tasemel vastuväidete esitamine ei eelda vandeadvokaadist esindajalt süvaanalüüsi ega suurt mõttetööd ja sisuliselt saab kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda üksnes vastuse trükkimisele ja vormistamisele kulunud aega.
Hageja on seisukohal, et ülepaisutatud on kostja esindaja poolt väidetavalt kulutatud 4 tundi hageja 18.06.2013 ja 27.06.2013 selgituste analüüsimisele ja vastuse koostamisele hageja 18.06.2013 selgitustele. Hageja hinnangul on eelviidatud kostja esindaja väidetavate toimingute maksimaalne põhjendatud ajakulu 1 tund. Samuti hageja leiab, et ülepaisutatud on kostja esindaja poolt väidetavalt kulunud aeg hageja 16.09.2013 täiendavate taotlustega tutvumisele ja selgituste esitamisele kliendile (1,5 tundi). Hageja eelnimetatud täiendavad taotlused on esitatud lühikeses menetlusdokumendis ega sisalda mistahes keerukaid õiguslikke põhjendusi. Põhjendatud ajakulu kostja esindaja eelnimetatud toimingutele on maksimaalselt 15 minutit. Hageja leiab, et põhjendatud ajakuluna on kostja esindaja poolt väidetavalt kohtuistungiks ettevalmistamisele kulutatud 3 tundi ja 15 minutit. Hageja hinnangul on maksimaalne põhjendatud ajakulu kostja esindaja poolt 19.09.2013 istungiks ettevalmistumisele 15 minutit. Kostja esindaja on väidetavalt kulutanud 19.09.2013 kohtuistungil osalemisele 1 tunni. Nähtuvalt 19.09.2013 kohtuistungi protokollist kestis nimetatud kohtuistung 9 minutit. Ka ei ole põhjendatud 9 minutit kestnud kohtuistungi sisu edastamine kliendile 15 minuti jooksul. Põhjendatud on sellise toimingu puhul maksimaalselt 1-minutiline ajakulu. Nähtuvalt kostja poolt kohtule esitatud õigusteenuste aruandest on kostja esindaja kulutanud 1 tunni Harju Maakohtu 19.09.2013 kohtumäärusega tutvumiseks ja selle osas selgituste edastamiseks kliendile. Nimetatud kohtumäärus ei sisalda ühtegi kostja esindaja jaoks uut põhjendust, kuna kohus nõustub määruses kostja enda põhjendustega. Kohtumääruse lugemiseks sai kostja esindajal kuluda maksimaalselt 10 minutit ja selle sisu edastamiseks kliendile 5 minutit. Hageja palub jätta avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks avalduse kohest rahuldamata jätmist, jääb hageja seisukohale, et maksimaalne põhjendatud ja vajalik õigusabikulu menetluskulude kindlaksmääramise mõttes on antud juhul tasu, mis vastab kostja esindaja ajakulule 4 tunni ja 6 minuti eest. Kostja on leidnud, et XXXl ei ole käesolevas asjas hageja esindamise õigust. Hageja on seisukohal, et keegi peab hagejat kaitsma kostja kordades paisutatud menetluskulude nõude eest, mille kostja on käesolevas menetluses esitanud. Lisaks, hagejal on kaks juhatuse liiget (XXX ja XXX), kellest teine on antud vaidluse teine pool ega saa seega hagejat esindada (ÄS § 168 lg 1 p 10). Seega on XXX ainus isik, kes saab antud olukorras hageja huvisid kaitsta ja tema esindusõigust tuleb aktsepteerida. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 19.09.2013 kohtumäärusega jättis kohus OÜ XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Kostja esitas 07.11.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 21.11.2013 esitas hageja kohtule taotluse kohustada kostjat esitama oma menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Lähtuvalt hageja taotlusest ja TsMS § 174 lg-st 5 kohustas kohus 25.11.2013 e-kirjaga kostjat esitama menetluskulude tekkimist tõendavad dokumendid. 02.12.2013 esitas kostja lepingulise esindaja poolt kostjale koostatud arved ning arvete tasumist
kinnitavad maksekorralduste ärakirjad. Antud juhul on kostja esitanud kohtule dokumendid, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on kostja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendab menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud ning kostja on osutatud teenuse eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kohus peab esmalt vajalikuks käsitleda kostja väidet, mille kohaselt XXX puudub käesolevas asja hageja esindusõigus. Kohus leiab, et kostja väide on ebaõige. Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Olukorras, kus osaühingu juhatus koosneb kahest liikmest, kes TsMS § 217 lg 3 kohaselt on ka äriühingu seaduslikud esindajad, ei saa tekkida olukorda, kus üks juhatuse liikmetest on kohtumenetluses kostja ning samuti ka hageja seaduslikuks esindajaks. Sellisel juhul jäävad osaühingu, kes tegutseb üksnes oma seaduslike esindajate kaudu, õigused kohtumenetluses kaitsmata ning selliselt tuleb osaühingut esindada juhatuse liikmel, kes ei ole isiklikult kohtumenetluses pooleks. Lähtuvalt eeltoodust esineb kohtul alus aktsepteerida XXXt kohtumenetluses hageja seadusliku esindajana. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 880,00 eurot (sisaldab käibemaksu 480,00 eurot). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 20 tunni ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiga tutvumiseks, selles esitatud faktiliste asjaolude ja väidete selgitamiseks ning oma esmase hagivastuse koostamiseks 9 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 9leheküljelise hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse (kd I lk 1-10), millele on liidetud 55 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ja selle pinnalt 7-leheküljelise vastuse koostamiseks on põhjendatud töömaht 9 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 4 tundi hageja 18.06.2013 ja 27.06.2013 selgituste analüüsimisele ja vastuse koostamisele hageja 18.06.2013 selgitustele. Toimikust nähtuvalt on hageja 18.06.2013 esitanud 2,5-leheküljelise selgituse (kd I lk 100-102), millele on lisatud 2 lk tõendeid ning 27.06.2013 on hageja esitanud 6-leheküljelise vastuse kostja
vastusele. Kostja on nendele dokumentidele koostanud 5-leheküljelise vastuse (kd I lk 118-123). Kohtu hinnangul antud ajamahtu, s.t 4 tundi saab lugeda piisavaks ajakuluks, arvestades lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumenti. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-88-11 selgitanud, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulu aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et tema esindaja sarnaste dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli oluliselt väiksem võrreldes kostja esindaja ajakuluga. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seltuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumete (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Seega kohus leiab, et kostja esindaja hageja 18.06.2013 ja 27.06.2013 selgituste analüüsimisele ja vastuse koostamisele hageja 18.06.2013 selgitustele on kostja esindaja nimetatud 4 töötundi põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1,5 tundi 16.09.2013 täiendavate taotlustega tutvumisele ja selgituste esitamisele kliendile. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud sisuliselt 3-leheküljelise taotluse (kd I lk 147-149), millele kostja vastust ei koostanud. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks ja selgituste edastamiseks on põhjendatud ajaline maht 1 tund. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 3 tundi ja 15 minutit kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kuigi kohtuistungi toimumise ajaks oli pooltele selge, et tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega, tuli kostja esindajal siiski kohtuistungiks ette valmistuda. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmisel ei tule hinnanata ainult asja keerukust (RKTKo 3-2-1-112-09 p 15). Kohus leiab, et kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamine on põhjendatud 2-tunnise ajakuluga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 1 töötund 19.09.2013 kohtuistungil osalemisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt kestis kohtuistung 9 minutit (kd I lk 154-155). Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla ka otsene sõidukulu, millena on käsitletav nt bussipileti või autokütuse maksumus, kuid TsMS ei võimalda menetlusosaliselt välja mõista hüvitist menetlusosalise lepingulise eisndaja sõidule kulunud aja eest (RKTKo 3-2-1-65-13 p 17). Kohus peab vajalikuks selgitada, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks peab olema asjaolu, et kohus kaalub menetluskulude väljamõistmisel piisavalt kõiki asjaolusid, seahulgas lepingulise esindaja tegelikult tehtud tööd. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt pidas kostja esindaja 15minutilise telefonivestluse kliendiga ülevaate ja informatsiooni edastamiseks kohtuistungil toimunust. Kohus leiab, et kohtuistungil osalemine on põhjendatud 15-minutilise ajakuluga ning kliendiga suhtlemine samuti 15-minutlise ajakuluga, kokku 30 minutit. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist ka 19.09.2013 kohtumäärusega tutvumiseks ja selle osas selgituste edastamiseks kliendile 1 tunni ulatuses. Kuivõrd 19.09.2013 kohtumäärus ei sisaldanud endas õigusliku põhjenduse poolest uudseid asjaolusid, loeb kohus põhjendatuks 30minutilise asjakulu. Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 17 tunni osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks kostja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast
kvalifikatsiooni. Võttes arvesse, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 17 tundi ning töötunni hind 120 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud koos käibemaksuga kokku 2 448 eurot (2040 eurot + käibemaks 408 eurot). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on lisaks esindajakulude põhjendatusele ja vajalikkuseks ka tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 55 067,93 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Hagi esitamise ajal, s.o 30.04.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 57 500 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 15 350 eurot. Käesoleval juhul on kostja esindaja õigusabi kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas ning kuuluvad hagejalt kohtu määratud ulatuses väljamõistmisele. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostjale menetluskulusid 2 448 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 432 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja ei ole taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega TsMS § 177 lg 2 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.