lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4757/13

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4757/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4757

Tsiviilasi

NO hagi Urugne OÜ vastu osaühingu TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.08.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urugne OÜ määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja: NO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX X-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Vallo Paal Jr Kostja: Urugne OÜ (registrikood 12654043, asukoht Postitalu 4, 13516 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Priit Kala

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 11.08.2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagiavaldus ja menetluse käik
1.NO (hageja) esitas 26.03.2015 Harju Maakohtule hagi Urugne OÜ (kostja) vastu OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.
Hagiavalduse kohaselt on 2013. aastal toimunud OÜ TEI SM ja selle osaniku KS vahel kaks kohtuvaidlust (tsiviilasjad nr 2-13-19888 ja 2-13-15297). Kohtuvaidlustes oli OÜ TEI SM lepinguliseks esindajaks advokaadibüroo advokaat. Kuna OÜ-l TEI SM puudusid rahalised vahendid kõikide advokaadibüroo arvete tasumiseks, siis tasus

hageja arveid kokku summas 1903,20 eurot. NO on tasunud arveid kokku summas 664,88 eurot. OÜ TEI SM hüvitas hagejale tasutud õigusabikulude eest 1662 eurot, pärast mida oli hageja nõue OÜ TEI SM vastu (1903,20-1662) 241,20 eurot. 22.10.2014 nõude loovutamise lepinguga on NO loovutanud oma nõude, OÜ TEI SM (pankrotis) vastu summas 664,88 eurot, hagejale. Seega on hageja nõue OÜ TEI SM (pankrotis) vastu kokku (241,20 + 664,88) 906,08 eurot.

3.23.10.2014 on hageja esitanud OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole nõudeavalduse, millega palus tunnustada OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet kogusummas 906,08 eurot. 26.02.2015 võlausaldajate üldkoosolekul vaidles kostja hageja nõudele vastu. Seega tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 esitas hageja hagi kohtule.
4.19.06.2015 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna hageja nõue on rahuldatud. Hageja palus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lgst 5 jätta menetluskulud kostja kanda. Võttes arvesse, et hageja oli oma õiguste kaitseks sunnitud pöörduma kohtusse, kostja juhatuse liige ja ainuosanik KS (kes on ühtlasi võlgniku OÜ TEI SM (pankrotis) osanik ja juhatuse liige) on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, leiab hageja, et antud olukorras tuleb asja menetluse lõpetamisel kohaldada TsMS 168 lg-t 5.
5.Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 924 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 624 eurot). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot (+km), kokku 4 h, sh 25.03.2015 hagiavalduse koostamine 1 h ja 55 min; 25.03.2015 suhtlus kliendiga hagiavalduse koostamiseks 15 min; 26.03.2015 hagiavalduse kohtule esitamine, digitaalne allkirjastamine ja kommunikatsioon kliendiga hagiavalduse esitamise temaatikal 20 min; 06.09.2015 kostja taotlusega tutvumine ja taotluse edastamine kliendile 20 min; 10.06.2015 hageja seisukoha koostamine kostja taotlusele 15 min; 11.06.2015 suhtlus kliendiga menetluse lõpetamise temaatikal 10 min; 18.06.2015 hageja seisukoha menetluse lõpetamine osas koostamine, menetluskulude nimekirja esitamine ja avalduse hagi tagasivõtmiseks koostamine 45 min. Seega moodustavad kulutused õigusabile kokku 624 eurot (4 h x 130 eurot/h + km). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostjapoolseks nõude rahuldamiseks oleks võimalik pidada kostja nõustumust hageja nõude tunnustamisega OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja on aga hageja nõudele selgesõnaliselt vastu vaielnud.
7.04.06.2015 maksekorraldusest nähtub, et just OÜ TEI SM (pankrotis) ja mitte kostja on täitnud väljaspool ja sõltumatult käesolevast menetlusest hageja rahalise nõude. Viimast ei muuda ka asjaolu, et kostja ja OÜ TEI SM (pankrotis) osanikud ja juhatuse liikmed osaliselt kattuvad. Hageja rahaline nõue ja selle tasumine on seotud ainult OÜ TEI SM (pankrotis) majandus- ja kutsetegevusega ning makse teostanud isik on tehingut tehes selgelt määratlenud, et tegutses OÜ TEI SM (pankrotis) nimel.
8.Hageja menetluskulud on põhjendamatud ja mittevajalikud. Arvestades, et hagiga taotletav eesmärk oli tunnustada OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses 906,08 euro suurust nõuet ja ka selle hagi rahuldamine ei oleks garanteerinud nõude rahuldamist (st raha tasumist OÜ TEI SM (pankrotis) poolt), siis ainuüksi seetõttu on hageja 924 euro suurused menetluskulud ebamõistlikud suured. Samuti ei ole antud asja keerukust silmas pidades põhjendatud ja vajalik esindaja tunnitasu 156 eurot (koos kmga), vaid selliseks tunnitasuks tuleks pidada maksimaalselt 120 eurot (koos km-ga).
9.Hageja 19.06.2015 menetlusdokumendi lisas 3 (arve nr 1506057MK) kirjeldatud toimingutega vormistati hagiavalduseks ümber juba 23.10.2014 koostatud nõudeavaldus OÜ TEI SM (pankrotis) vastu (vt hagiavalduse lisa 14). Järelikult on kõikidele lisas 3 toodud toimingutele kogumis väidetavalt kulutatud aeg ebausutav ja põhjendamatult suur. Täiesti asjakohatu on 26.03.2015 tehtud toimingute kulu.
10.Kuna hageja on ise oma 25.06.2015 seisukohas leidnud, et kostja menetlusdokumentide koostamiseks puudus vajadus, siis puudus hagejal enda hinnangul vajadus kostja menetlusdokumentidega tutvuda ja seetõttu on ebaotstarbekad kõik hageja 19.06.2015 menetlusdokumendi lisas 4 (arve nr 1506062MK) kirjeldatud menetluskulud. Lisas 3 toodud toimingutest on 10.06.2015 ja 18.06.2015 tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Hageja seisukoha menetluse lõpetamise osas ja hagi tagasivõtmise avalduse oleks pidanud esitama juba 10.06.2015 toimingu raames. Ka ei ole menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud kulud vajalikud ega kuulu hüvitamisele.
11.Hageja otsustas hagi tagasivõtmise kasuks, selle asemel, et hagist loobuda. Viimast võimalust kasutades oleks hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatud pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega oleks ebaõiglane mõista kostjalt täies ulatuses välja hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot. Esimese astme kohtu määrus
12.Harju Maakohtu 11.08.2015 määrusega jäeti hagi läbivaatamata seoses hagi tagasivõtmisega (TsMS § 423 lg 1 p 2). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 791,67 eurot.
13.Maakohus leidis, et kuivõrd esineb TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud alus, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaldamisel ei ole oluline, kes kostja eest hagejale tasus ja millise selgitusega maksekorraldusel, liiatigi teades, et OÜ TEI SM (pankrotis) vara käsutamise õigus kuulub pankrotihaldurile.
14.Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 624 eurot selgelt põhjendamatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus märkis, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147,49 koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Maakohus leidis, et tööühiku hind 130 eurot (lisandub käibemaks) ei ole käesolevas asjas mõistlik, mistõttu luges kohus 156 euro (sisaldab käibemaksu) asemel mõistlikuks 147,49 eurot (sisaldab käibemaksu).
15.Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12).
16.Maakohus märkis, et arvestades, et kohus lõpetab menetluse seoses hagi tagasivõtmisega eelmenetluses, on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 491,67 eurot (3 h 20 min x 147,49 eurot). Nii riigilõivu, kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 791,67 eurot (300+491,67), välja mõista.

Määruskaebus

17.Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 791,67 eurot.
18.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg-d 2 ja 5. TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldused on, et hageja nõue (hagi ese) on rahuldatud pärast hagi esitamist ja nõude peab olema rahuldanud kostja. Seega on asjaolu, kes nõude rahuldas, olulise tähtsusega. Antud juhul ei ole aga täidetud kumbki TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eeldus. Maakohus oleks pidanud kohaldama ainult TsMS § 168 lg-t 2, selliselt, et oleks jätnud menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja ei ole hageja 906,80 euro suurust nõuet OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustanud, vaid on hageja nõudele selgesõnaliselt vastu vaielnud. Kuna hagi jääb läbivaatamata, siis menetluslikult jääbki hageja nõue lõplikult tunnustamata. Maakohus ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldamisel tuvastanud ega selgitanud, kes hagejale tasus, vaid on leidnud, et see ei ole TsMS § 168 lg 5 kohaldamisel üldse oluline. Arusaamatu on see, et keegi oleks tasunud hagejale kostja eest. Maksekorraldus näitab, et hagejale tasunud isik on tehingut tehes selgelt määratlenud, kelle nimel ta tegutses. Hagejale tasumine on toimunud kolmanda isiku poolt sõltumatult ja väljaspool käesolevat menetlust, mida tõendab mh ka asjaolu, et hagejale tasuti enne hagi kättetoimetamist kostjale. Seisukohta, et hageja nõuet ei ole rahuldatud ja hageja 906,80 euro suurune nõue jääb OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses lõplikult tunnustamata, kinnitab täiendavalt veel ka asjaolu, et hagejale tasunud isikul ei teki tagasinõuet OÜ TEI SM (pankrotis) vastu ning see nõue ei kuulu OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepanekus kinnitamisele ega antud isikule väljamaksmisele.
20.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 175 lg-t 1. Maakohus ei ole hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikust piisavalt hinnanud ega põhjendanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 147,49 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus on lakooniliselt viidanud RKTKm 11.02.2015, 3-2-115-15, p-ile 14, mis aga tehakse teatavaks alles 28.10.2015, mistõttu ei ole kostjal võimalik selle lahendiga tutvuda. Antud asi ei ole keerukas ega mahukas, mistõttu oleks hageja lepingulisele esindaja tunnitasuks mõistlik määrata maksimaalselt 120 eurot (koos käibemaksuga).
21.Samuti ei ole maakohus piisavalt hinnanud ja põhjendanud kostja poolt osundatud asjaolu, et hageja 19.06.2015 menetlusdokumendi lisas 4 on teineteist dubleerivad 10.06.2015 ja 18.06.2015 tehtud toimingud ning hageja seisukoha menetluse lõpetamise osas ja hagi tagasivõtmise avalduse oleks saanud esitada juba 10.06.2015 toimingu raames. Põhjendamatud ja mittevajalikud on 18.06.2015 toimingule tehtud kulud. Menetluse edasine käik
22.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 10.09.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti TsMS § 168 lg-d 2 ja 5 ja on jätnud õigustatult menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagi pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Sellise nõude puhul on tegemist sisuliselt tuvastushagiga. Tuvastushagi esemeks on nõue tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumine. Riigikohus on selgitanud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Praegusel juhul oli hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel see, et tema nõuet tunnustatakse OÜ TEI SM (pankrotis) pankrotimenetluses ning et ta saaks hiljem oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Kuna aga KS ainukese kostja juhatuse liikme ja osanikuna tasus hagejale vaidlusaluse summa, siis saavutas hageja hagiga taotletud eesmärgi. Seega saab lugeda TsMS § 168 lg 5 alusel, et kostja on hageja nõude rahuldanud ning menetluskulud tuli seega jätta kostja kanda.
26.Kaebaja vastuväite kohta, et kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud märgib kohus, et teatavasti tegutseb äriühing oma juhatuse liikmete ja osanike (või aktsionäride) kaudu. E-äriregisti väljavõttest nähtub, et kostja ainukeseks juhatuse liikmeks ja osanikuks on olnud ja on KS. Pankrotimenetluses vastuväite esitamine oli KS kui kostja ainukese juhatuse liikme ja osaniku otsus. 04.06.2015 maksekorraldusega on KS tasunud hagejale 906,08 eurot. Seega kuna hageja nõude eesmärgiks oli saada oma nõue pankrotimenetluse vara arvelt võimalikus suures ulatuses rahuldatud, kostja esitas nõudele vastuväite ning hiljem tasus kostja ainuke juhatuse liige ja osanik hagejale pankrotimenetluses nõutud summa, saab asuda seisukohale, et kostja on hageja nõude rahuldanud.
27.Kaebaja väidab ka, et maksekorralduse tegija on maksekorralduses selgelt määratlenud kelle nimel ja eest ta makse teostab. Maksekorralduse selgituseks on märgitud „TEI SM OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ja osanikuna TEI SM OÜ (pankrotis) eest 23.10.2014 nõudeavaldusest tuleneva nõude tasumine“. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka maksekorralduse selgitusse märgitu alust eeltoodust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Nimelt ei olnud KS-l võimalik teha makset OÜ TEI SM (pankrotis) eest või nimel, kuna tulenevalt PankrS § 36 lg-st 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud õigustatult menetluskulud kostja kanda.
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusabi 4 h ulatuses. Maakohus on pidanud sellest põhjendatuks 3 h ja 20 min. Maakohus on põhjendanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. 19.06.2015 menetlusdokumendis (18.06.2015 menetlustoiming) on hageja esitanud seisukoha menetluse lõpetamise osas, avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude nimekirja, millele on kulunud kokku 45 min. Seega, kuna maakohus on

vähendanud õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu 40 minuti võrra, on kohus pidanud põhjendatuks, et 18.06.2015 toimingutele on kulunud kokku 5 min.

30.Kaebaja väidab, et 10.06.2015 ja 18.06.2015 tehtud toimingud on teineteist dubleerivad. Eeltoodust tulenevalt on maakohus pidanud 18.06.2015 toimingu põhjendatud ajakuluks 5 min ja seega 10.06.2015 ja 18.06.2015 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 20 min, mis on ka ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik kulu.
31.Maakohus on andnud hinnangu tunnihinnamäärale (147,49 eurot koos käibemaksuga) ning ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seda muuta. Maakohtu poolt väljamõistetud tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning sellist tunnihinda võib pidada tavapäraseks. Maakohus on tunnitasu põhjendatuks lugemisel viidanud Riigikohtu lahendile, kus Riigikohus on sellist tunnihinda põhjendatuks ja vajalikuks pidanud (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; maakohus on määruses lahendi numbriks ekslikult märkinud 3-2-1-115-15). Ringkonnakohus toob välja, et näiteks on Riigikohus leidnud ka, et põhjendatud tunnihinnaks on 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12), mis teeb koos käibemaksuga 144 eurot ning ei erine oluliselt praeguses tsiviilasjas põhjendatuks peetud tunnihinnast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
33.05.10.2015 kirjaga palus ringkonnakohus esitada pooltel menetluskulude nimekirja määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kohta. Ringkonnakohus märkis samuti, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
34.08.10.2015 kirjaga teatas hageja esindaja, et hagejal puuduvad apellatsiooniastmes menetluskulud. Seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja