lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-54901/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-54901/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1276
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-54901

Tsiviilasi

OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi Igor Baranovi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

739,51 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuni 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Baranovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2013

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja) – Igor Baranov (ik: XXX) Vastustaja (hageja) – OÜ Kaupmehe (rk: 11906650), esindaja Alar Kondratjev

esindajad

RESOLUTSIOON

Järelmaks

1.Tühistada Viru Maakohtu 3. juuni 2013 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Kaupmehe Järelmaks esitas 21.12.2012 maakohtule Igor Baranovi vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 626,78 eurot, millest 417,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 45,64 eurot sissenõutavaks muutunud järelmaksuintress, 4,62 eurot krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 95,12 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivis 27% tagastamata krediidisummalt aastas alates 21.12.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.09.2011 järelmaksulepingu nr 1108722/10ta, mille alusel andis hageja kostjale järelmaksu 417,50 eurot, millest 399 euro eest soetas kostja Nordic Digital AS kauplusest sülearvuti ja 18,50 eurot kuulus tasaarvestamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale regulaarseid makseid alates 10.10.2011, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks ning hoiatas 18.01.2012 teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu hiljemalt 20 päeva möödumisel teate saamisest võlgnetavaid summasid. Kostja teatele ei reageerinud. Hageja ütles 15.02.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõudis kostjalt 531,66 euro tasumist.
2.Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ega pöördunud hageja poole palvega sõlmida laenu ajatamise leping.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 3. juuni 2013 otsusega hagi ning mõistis välja I. Baranovilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks 626,78 eurot, millest 417,50 eurot on tagastamata krediidisumma, 45,64 eurot sissenõutavaks muutunud järelmaksuintress, 4,62 eurot krediidiintress, 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 95,12 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis maakohus I. Baranovilt välja OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivise 27% aastas tagastamata krediidisummalt (417,50 eurot) alates
21.detsembrist 2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis välja I. Baranovilt OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks menetluskulud summas 195 eurot (sh riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulud 95 eurot) ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kohtule võlateatised, OÜ Kaupmehe Järelmaks hinnakirjad, arve nr 739, lepingu ülesütlemise hoiatused, maksekorraldused nr 12546 ja 1104 ning järelemaksulepingu nr 1108722/10ta lisadega. Kostja ühtegi dokumenti kohtule ei esitanud. Kohus leidis, et hagi tuleb juhindudes VÕS § 108 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 rahuldada, kuna kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Arvestades lihtmenetluse erisusi, luges kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud kostja võlga hageja ees kohtule esitatud dokumentidega, kostja aga võla tasumise kohta tõendeid esitanud ei ole.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.I. Baranov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 3. juuni 2013 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus menetlusnorme ja tsiviilasja asjaolud ei ole kohtu poolt piisavalt tuvastatud. Kohus võttis hagi menetlusse lihtmenetluses. Kostja oli sel ajal armeeteenistuses ning tal oli võimatu esitada kohtule andmeid kostja avalduse alusel KaRS § 209 (kelmus) järgi algatatud kriminaalasjast. Kriminaalasja (nr 12240100525, Põhja Prefektuur) materjalides on andmed selle kohta, et alates 21.09.2011 kuni 14.10.2011 kasutasid kostja ID-kaarti petised, kes sõlmisid lepinguid erinevaid teenuseid osutavate firmadega. Kõik need asjaolud oli kostja valmis kohtuistungil esitama. Kostja ei andnud nõusolekut kirjalikuks menetluseks, mis on TsMS § 403 järgi nõutav; 2) kohus leidis, et hageja tõendas esitatud dokumentidega kostja võlga. Kohus pidas kostja võla tõenditeks võlateatisi. Hageja on teatised saatnud Tallinna aadressil, kus kostja ei ole kunagi elanud. Seega hageja ei ole tõendanud oma kulutusi nende kirjade saatmisega kostjale. Hageja esitatud laenuleping on standardne ja kostja allkiri puudub. Seetõttu ei saa see leping tõendada kostja võlakohustust hageja ees. Kuna kostja teatas, et ole ei sõlminud hagejaga lepingut, arvestas kohus ebaõiglaselt hageja esitatud dokumente kui vaieldamatuid tõendeid.
5.OÜ Kaupmehe Järelmaks vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) viibis kostja Kaitseressursside Ameti tõendi järgi 11.07.2012–30.01.2013 kaitseväes, kuid kostja tegi tsiviilasja menetlemisel maakohtus mitmeid toiminguid: hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 02.01.2013. 09.01.2013 esitas kostja elektrooniliselt ja 15.01.2013 paberkandjal taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. 25.01.2013 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustunud hagiga. Seega väide, et kostja ei saanud esitada tõendeid kriminaalasja alustamise kohta, on alusetu. Hageja on oodanud kriminaalasjas tõendeid ja infot menetluse käigu kohta tänaseni, siiani neid esitatud ei ole. Praeguseks esitatud tõenditest ei nähtu, et keegi oleks kasutanud kostja dokumente pahatahtlikult; 2) on järelmaksuleping allkirjastatud digitaalselt, kasutades ID-kaarti ja paroole ning kostja ei ole tõendanud oma väidet ID-kaardi ja paroolide sattumist kolmandate isikute kätte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja kostjalt lepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagi ning põhjendas hagi rahuldamist sellega, et kostja ei ole võla tasumise kohta tõendeid esitanud. Siinjuures on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja on hagile vastu vaielnud ning selgitanud, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ega pöördunud hageja poole maksegraafiku koostamiseks (t.l 37). Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 tulenevat selgitamiskohustust, jättes välja selgitamata kostja seisukoha hageja nõude suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised soovivad esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Olukorras, kus kostja on kinnitanud, et ta ei ole vaidlusalust lepingut sõlminud, tulnuks maakohtul kostjale selgitada, et vastavalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Kuna maakohus seda ei teinud, on ekslik maakohtu järeldus, et hageja nõue on tõendatud, kuna kostja ei ole esitanud võla tasumise kohta tõendeid. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt kasutasid kostja ID-kaarti kostjale teadmata isikud ning sõlmisid kostja nimel ka vaidlusaluse lepingu. Selliste asjaolude selgumisel pidanuks maakohus kostjale selgitama nimetatud asjaolude tõendamise kohustust. Ainuüksi ringkonnakohtule esitatud OÜ Cargobus arve ümbriku saatmise kohta Tallinnasse (milles kostja väite kohaselt olid tema ID-kaart ja kaardi paroolid), ei tõenda veel ID-kaardi kasutamist kolmandate isikute poolt. Apellatsioonkaebuses on kostja muu hulgas väitnud, et tema avalduse alusel on politseis alustatud kriminaalmenetlus tema ID-kaardiga teostatud tehingute uurimise kohta ning ta on valmis nende asjaolude kohta tõendeid esitama. Pärast kostja poolt tõendite esitamist on hagejal õigus kostja tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükata. Seejärel tuleb kohtul TsMS § 351 kohaselt arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning kujundada seisukoht, kas hageja nõue on tõendatud või mitte. Maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei ole vaidlustatud otsus olulises osas põhjendatud ning TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt on see kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et kui maakohus on rikkunud eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust, on põhjendatud asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.
8.TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja