Kohtulahend

Kohtumääruse asjaolud Harju Maakohus 27.06.2013 määrusega jättis OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu üürileandja pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.08.2013 määrusega Harju Maakohtu 27.06.2013 määruse resolutsiooni osas jättes hagi läbi vaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus jättis 28.10.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata.

Kostja palub mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks välja menetluskulud summas 4516,41 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et OÜ XXX on kohustatud

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on mittevaralise nõudega, mille puhul on lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraks 12 800 eurot. Hageja märkis, et hagi läbivaatamata jätmise alused olid kostjale teada, ent ometigi jättis kostja taotlused TsMS § 329 lg 1 rikkumisega õigeaegselt esitamata, esitades selle asemel korduvaid seisukohti ja tehes analüüse, mis asja lõpplahendit kuidagi ei mõjutanud. Oma taotluste õigeaegselt esitamata jätmise ja selle kaasnevate menetluskulude riski kannab üksnes kostja ise. Taotlus, mis viis käesolevas asjas tehtava lahendini, koostati advokaat A.Veeret poolt ajavahemikul 11.04.2013 – 17.04.2013 ning selleks kulus 4,5 advokaadi töötundi. Arvestades asja lõpplahendit ja selleni viinud kostja esindaja toiminguid, saab käesolevas asjas põhjendatuks pidada õigusabikulude hüvitamist maksimaalselt 4,5h ulatuses. Kostja 29.10.2012 vastus kattus sisulises osas juba varasemalt esitatud 28.09.2012 seisukohaga hagi tagamise osas. Samuti ei ole sisulises osas kostja hilisematest 28.12.2013 ja 25.04.2013 menetlusdokumentidest näha uusi asjaolusid, mida oleks hinnatud ja mis oleksid eeldanud põhjalikku analüüsi. Seetõttu võib hageja hinnangul põhimõtteliselt jaatada 28.09.2012 menetlusdokumendi ja sellele eelnenud analüüsi põhjendatust mahus 8,25 advokaadi töötundi. Muud toimingud, s.h. järgnevad suhtlused kliendiga, kohtuga ja vastaspoolega, samuti uue esindaja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoffi asja materjalidega tutvumiseks (vt TsMS § 175 lg 3) kulunud aeg ei ole põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 28.10.2013, kostja esitas 25.11.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 4513,75 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on õigusabiteenust osutatud 39,25 tundi tunnitasuga 115 eurot. Tunnitasu 115 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga, ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on esitanud korduvaid seisukohti, on jätnud taotlused TsMS § 329 lg 1 rikkumisega õigeaegselt esitamata, peale 28.09.2012 tehtud toimingutele kulunud aeg ei ole põhjendatud ja hilisemad dokumendid (29.10.2012, 28.12.2013 ja 25.04.2013) kattuvad sisulises osas. Kostja on oma menetlusdokumendid esitanud kohtu nõudel ja kohtu poolt määratud tähtajal. Menetlusdokumentide sisulise osa osas võtab kohus seisukoha vastavate toimingute juures. Kohus ei nõustu ka hagejaga selles osas, et 27.06.2013 lõpplahendi motiivid pidid kostjale teada olema juba hiljemalt 29.10.2012. Kohtulahend on kohtuvaidluse lõpptulemus, mida pooled ei saa

ette näha vaidluse kestel. Väär on ka hageja seisukoht, et menetluse kestel esitatud seisukohad ei mõjuta lõpplahendit. Arvel 121008 kajastatud toimingute osas hageja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Arvel 121122 on kostja esindaja suhelnud kliendiga 1,5 tundi, koostanud hagile vastamise tähtaja pikendamise taotlust 0,25 tundi ja koostanud hagiavaldusele vastust 7,25 tundi, kokku 9 tundi. Harju Maakohus võttis 08.10.2012 hagi menetlusse kohustades kostjat esitama seisukoht 20 päeva jooksul. Seega on 29.10.2012 seisukoha koostamine põhjendatud, kohus võrdles 28.09.2012 ja 29.10.2012 dokumente ja leiab, et viimane dokument on põhjalikum, samuti on lisandunud uusi asjaolusid. Kohus märgib, et ühe menetluse kestel koostatud menetlusdokumendid sarnanevad paratamatult, kuna vaidlusalune hagiese on sama. Hagi vastuse sisuline osa pikkus on 5 lehekülge, mistõttu kohtu hinnangul ei ole toimingule kulunud aeg 7,25 tundi täies ulatuses põhjendatud, vähendades toimingule kulunud aega 2,25 tunni võrra. Toimiku materjalidest nähtub, et pooled on lisaks vastuse koostamisele pidanud ka kompromissläbirääkimisi, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kliendiga suhtlus 1,5 tundi. Samuti on tähtaja pikendamise taotlusele kulunud aeg 0,25 tundi põhjendatud. Arvel 121254 on kajastatud tutvumine XXX keskuse müügilepinguga 0,5 tundi ja toimingud, mis on seotud kostja seiskoha koostamisega 7 tundi, kokku 7,5 tundi. Kuivõrd hageja 03.12.2012 vastuväites keskendus eelmise XXX omanikuga sõlmitud üürilepingule, on vajalik ja põhjendatud XXX keskuse müügilepinguga tutvumise kulu kestusega 0,5 tundi. Kuivõrd kostja esitas seisukoha hageja 03.12.2012 menetlusdokumendi osas kohtu nõudel, siis on 28.12.2012 menetlusdokumendi koostamisele tehtud kulu vajalik. Kohus ei nõustu hagejaga, et 28.12.2012 dokument kattub 28.09.2012 koostatud dokumendiga, kuna nimetatud dokumendis võeti seisukoht eelmise omanikuga sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustuste osas. Kohtu hinnangul 4-leheküljelise (sisuline osa) menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg 7,5 tundi on ülepaisutatud. Nimetatud dokument ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu kohus vähendab toimingule kulunud aega 3,5 tunni võrra. Arvel 130422 on kajastatud järgmise toimingud kliendiga: suhtlus 2,25 tundi, ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 5,75 tundi, kohtus toimikuga tutvumine 0,75 tundi ja kommunikatsioon kohtuga 0,25 tundi, kokku 9 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis 1,5 tundi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks istungile ja ettevalmistusele kulunud aega 2,5 tunni ulatuses. Enne kohtuistungit kostja taotlusi ega täiendavaid tõendeid ei esitanud, mistõttu ei ole põhjendatud kulude hüvitamine 2,25 tunni ulatuses. Kostja esindaja tutvus kohtus toimikuga ja seda kulu peab kohus põhjendatuks. Toimikust ei nähtu kommunikatsiooni kohtuga, mistõttu ei ole põhjendatud toimingule kulunud aeg 0,25 tunni ulatuses. Kohus vähendab arvel 130422 kajastatud toimingutele kulunud aega kokku 5,75 tunni (2,25+3,25+0,25) võrra. Arvel 130727 kajastatud toimingutest ei ole vajalik 9.05.2013 toiming ajakuluga 0,75 tundi istungi edasilükkamiseks, kuna toimikust istungile määramist ei nähtu. 13.03.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja esindaja on nõustunud, et kostja vastab hageja 11.02.2013 esitatud dokumendile kirjalikult, samuti möönab hageja, et ta on 11.02.2013 dokumendis laiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mille peale kohus kohustas hagejat esitama hagi tervikteksti ja kostjat esitama kuni 26.04.2013 vastuväited, taotlused ja tõendid. Ülejäänud arvel 130727 kajastatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, mh ka kohtumäärusega tutvumise aeg 0,25 tundi. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus lepingulise esindaja õigusabiteenuse osutamise aega kokku 12,25 tundi (2,25+3,5 +5,75+0,75), mis vastab 1408,75 eurole. Seega on põhjendatud kulu 3105 eurot (4513,75-1408,75). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul on lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks maksimaalselt 12 800 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt TsMS § 125 on tuvastushagi eelduslikult varaline ja pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude

suurusega (TsMS §126 lg 3). Käesoleval juhul on hagihind 3 349,94 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 400 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja tasu 3 200 eurot. Seega on esindaja kulud 3105 eurot seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ka asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 p 2) 2,66 eurot, mis sisaldab registri väljavõtteid. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 3107,66 eurot (3105+2,66). Kohus ei rahulda kostja taotlust 1408,75 euro (4516,41-3107,66) ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.