lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-38315/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 26.08.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-38315/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
EfTEN SPV7 OÜ12307838(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-38315

Tsiviilasi

OÜ Rest Art Group hagi OÜ EFTEN SPV 7 vastu üürileandja pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2013 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Rest Art Group määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Rest Art Group (registrikood 10921913, asukoht Tammsaare tee 116, Tallinn), lepinguline esindaja adv Paul Keres Kostja OÜ EfTEN SPV 7 (registrikood 12307838, asukoht Lauteri 5, Tallinn), lepingulised esindajad adv Kuldar-Jaan Torokoff ja adv Andreas Veeret

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2013 määrus resolutsiooni osas ja teha uus resolutsioon, millega jätta hagi üürileandja pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamiseks läbi vaatamata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.24.09.2012 esitas OÜ Rest Art Group Harju Maakohtusse hagi OÜ EFTEN SPV 7 vastu üürileandja pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse.
2.30.04.2013 esitas kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt puudub hagejal hagi esemeks oleva iseseisva tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hageja ei ole hagi terviktekstis mis tahes viisil põhjendanud, milles seisneb tema väidetav eriline tuvastushuvi, mis õigustab iseseisva tuvastusnõude menetlemist. Hagi algses tekstis on hageja küll märkinud, et TsMS § 368 lg 1 kohaseks õiguslikuks huviks on hageja soov nõuda hiljem kostjalt kahju hüvitamist, kui kohus peaks tuvastama, et kostjal puudub pandieseme müügi õigus. Hageja teoreetiline soov esitada hiljem kostja vastu kahju hüvitamise nõue (sooritushagi) ei ole aga eraldiseisva tuvastushagi menetlemiseks kohane õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes.
3.Kostja leidis ka, et hageja ei ole tähtaegselt esitanud selgelt arusaadavat ja täidetavat haginõuet, kuna esiteks on üürileandja pandiõigusega koormatud vara tänaseks kehtivalt võõrandatud, s.o pandiõigus lõplikult teostatud, mistõttu ei saa kohus hageja taotletud viisil tulevikku suunatult tuvastada, et kostjal pandiõiguse teostamise õigus puudub. Teiseks tuleneb kinnisasja üürileandja pandiõigus seadusest. Kohus ei saa hageja taotletud viisil tuvastada n.ö kõikehõlmavalt kostjal seadusest tuleneva üürileandja pandiõiguse teostamise õiguse puudumist. Haginõudest peab üheselt arusaadavalt nähtuma, milliste konkreetsete nõuete puudumisele tuginevalt hageja pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamist taotleb. Haginõue ei vasta sellisena TsMS § 442 lg 5 teisest lausest tulenevatele nõuetele ning sellist hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsioon ei oleks täidetav muu otsuse tekstita.
4.Hageja vaidles taotlusele vastu. Õigussuhte tuvastamine võimaldab luua õigusselguse, mille tingimustes võiks vähemalt eelduslikult edasine üürilepingust tulenevate nõuete lahendamine toimuda kohtuväliselt. Esimese astme kohtu määrus
5.27.06.2013 määrusega jättis Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 368 lg-le 1 ja § 423 lg 2 p-le 2, hagi läbi vaatamata.
6.Kohus leidis, et hageja soov esitada tulevikus kostja vastu kahju hüvitamise nõue (sooritushagi), ei välista kahjunõude või muu sooritusnõude esitamisel hagi aluseks olevate asjaolude põhjendamist ja tõendamist uues kohtumenetluses, kuivõrd tuvastusnõude kohta tehtud kohtuotsus on sooritushagi menetluses üksnes üheks dokumentaalseks tõendiks, mida kohus peab hindama koosmõjus teiste tõenditega. Hageja on esitanud kostja vastu teises tsiviilasjas nr 2-12-42381 eraldiseisvad tuvastusnõuded, milles palutakse tuvastada, et OÜ Rest Art Group ja OÜ Combinent vahel 28.04.2011 sõlmitud üürilepingud nr 30187 ja 30188 on kehtivad ning kostja 07.09.2012 avaldus üürilepingute ülesütlemiseks on tühine; et OÜ-l Rest Art Group on kohustus tasuda üürilepingu nr 30187 alusel OÜ-le EfTEN SPV 7 kuni lepingu kehtivuse lõpuni üüri 321,60 eurot ning, et OÜ-l Rest Art Group OÜ on kohustus tasuda üürilepingu nr 30188 alusel OÜ-le EfTEN SPV 7 kuni lepingu kehtivuse lõpuni üüri 360 eurot. Järelikult lahendatakse üürilepingust tulenevad vaidlused teises tsiviilasjas, mitte kohtuväliselt käesolevas asjas tehtud tuvastushagi tulemusena.
7.Kostja taotlusest nähtuvalt on käesolevaks ajaks üürileandja pandiõigusega koormatud vara võõrandatud, seega ei välista asjas tehtav otsus enam panditud vara võõrandamisega kahju tekitamist, st kui hagejale on panditud vara võõrandamisest kahju tekkinud, siis tuleb tal vältimatult esitada nõude aegumise tähtaja jooksul kahju hüvitamise hagi, kuna kostja vastuväidetest nähtuvalt ei tunnista ta jätkuvalt hageja nõudeid.

Määruskaebus

8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi läbivaatamiseks maakohtule. Kui ringkonnakohus tuvastab, et esinesid hagi läbivaatamata jätmise alused, tühistada määrus menetluskulude osas ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9.Ehkki maakohtu määruses puuduvad menetluskulude jaotamisel kohaldatud menetlusnormid, võib eeldada, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 2. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui menetluskulude puhul TsMS §-st 168 lähtumine oleks kummagi poole suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sätestab menetluskulude jaotuse ka asja määrusega lõpetamise korral TsMS § 162 lg 4.
10.Hagiavaldust menetlusse võttes möönis maakohus, et hagejal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi ning alused hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad. Vastupidisel juhul oleks kohe juba enne menetluskulude tekkimist pidanud kohaldama TsMS § 371 lg 2 p 2 ning keelduma hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas hagiavalduse olukorras, kus kostja oli küll omandanud hagejale kuulunud kaupade suhtes ebaseadusliku valduse ning ähvardas nende suhtes pandiõiguse õigusvastase teostamisega, kuid ei olnud veel oma ähvardust teoks teinud. Hageja palus, et maakohus kostja pandiõiguse teostamise hagi tagamise korras keelaks. Maakohus hagi ei taganud.
11.On äärmiselt ebaõiglane jätta nendel põhjustel hagi läbi vaatamata ja seada kostja menetluskulude kandmise kohustus hagejale. Olukorras, kus hageja ei tinginud ei kohtumenetluse algust ega hagi läbi vaatamise aluse äralangemist ning maakohus eelistas hageja kahju ärahoidmisele ilmselgelt kostja kahju ärahoidmist, on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Jätta kostja menetluskulud hageja kanda on ebaõiglane ka seetõttu, et kostja, kes õigusvastaselt müüs hagejale kuulunud esemed, tekitas endale menetluskulusid ka pärast kaupade müüki oma lähikondsele. Alles kohtu määratud tähtajaks vastata hageja poolt esitatud hagiavalduse terviktekstile esitas kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Seega, võttes arvesse eelmainitud asjaolusid ning Riigikohtu praktikat, oleks maakohus pidanud menetluskulude jaotamisel jätma kohaldamata TsMS § 168 lg 2.
12.Kuigi maakohus rajas määruse tervikuna TsMS § 423 lg 2 p-le 2, on määruse resolutsiooniga jäetud hageja nõue kostja vastu rahuldamata. Kohus on TsMS § 463 lg 1 ja § 434 rikkumisega menetlust korraldava lahendiga lahendanud asja sisuliselt, mistõttu määrus tuleb tühistada ka selles osas. Kui tegemist on redaktsioonilise eksimusega, ei saa hageja hinnangul nimetatud eksimust parandada vigade parandamise korras, kuna see mõjutab oluliselt lahendi sisu ja lahendi menetlusõiguslikke tagajärgi. Kostja vastuväited
13.Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada resolutsiooni osas. Maakohus on kirjutanud määruses ekslikult, et jätab hagi rahuldamata, kuigi pole hagi läbi vaadanud ja on põhjendustes hagi läbivaatamata

jätmist põhjendanud. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagi läbi vaatamata.

16.Määruse sisust ja põhjendustest on üheselt mõistetav, et kohus vaatas läbi kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata ning tuginedes TsMS §-le 3, § 368 lg-le 1 ja § 423 lg 2 p-le 2, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
17.Muid põhjendusi maakohtu määruse tühistamiseks, kui ebaõige resolutsioon, ei ole hageja määruskaebuses esile toonud. Määruskaebuse põhjendustest lähtuvalt on hageja palunud teise astme kohtul läbi vaadata sisuliselt vaid hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulude poolte kanda jätmise küsimuse, kuna maakohus on hageja arvates põhjendamatult jätnud kohaldamata TsMS § 162 lg 4.
18.Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Hageja määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandit. Kohtu poolt seadusest tuleneva hagi läbivaatamata jätmise aluse kohaldamine ei anna alust rääkida hageja suhtes äärmisest ebaõiglusest või ebamõistlikkusest TsMS § 162 lg 4 mõttes. Hageja valib ise oma õiguste kaitse viisi ja kannab sellest tulenevat riski. Hagejal puudus juba hagi esitamisel tuvastushuvi, mida maakohus oma määruses on ka põhjendanud.
19.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja