OÜ Rest Art Group hagi EfTEN SPV7 OÜ vastu üürilepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2013 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rest Art Group määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Rest Art Group (registrikood 10921913, asukoht Tammsaare tee 116, 12918 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja EfTEN SPV7 OÜ (registrikood 12307838, asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn), lepingulised esindajad advokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.10.2013 määrus tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta EfTEN SPV7 OÜ kanda.
4.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.10.2012 esitas OÜ Rest Art Group Harju Maakohtule hagi EfTEN SPV7 OÜ vastu lepingute ülesütlemisavalduse tühisuse ning 28.04.2010 sõlmitud üürilepingute nr 30187 ja nr 30188 kehtivuse tuvastamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse.
2.25.04.2013 esitas kostja taotluse jätta hageja tuvastushagi õigusliku huvi puudumise tõttu läbi vaatamata. 08.05.2013 määrusega jättis kohus kostja taotluse rahuldamata.
3.16.09.2013 esitas kostja uue taotluse hageja tuvastushagi läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on käesolevaks ajaks ilmne, et ei esine neid hageja poolt õigusliku huvi põhistamiseks esile toodud asjaolusid, millistest kohus lähtus 08.05.2013 määruses, s.o et üürilepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamine (eraldiseisvas menetluses) võimaldab luua õigusselguse, mille tingimustes võiks edasine üürilepingust tulenevate nõuete lahendamine toimuda kohtuväliselt. Hageja esitas 08.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab kostjalt üürileandja pandiõiguse väidetavalt õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 267 273,11 eurot (tsiviilasi nr 2-13-21939). Seejuures tugineb hageja hagi alusena muu hulgas sellele, et kostjapoolne üürilepingute ülesütlemine on tühine, sidudes sellega oma kahjunõuded (leides, et üürilepingute jätkuva kehtivuse tõttu oli kostja poolt üüripindade valduse ülevõtmine õigusvastane, mis tekitas hagejale omakorda kahju jms). Seega peab kohus hageja kahjunõuete (sooritushagi) lahendamisel vaieldamatult andma muu hulgas hinnangu ka üürilepingute ülesütlemise kehtivusele. Kuigi kostja jääb jätkuvalt 25.04.2013 taotluses väljendatud seisukoha juurde, et hagejal puudus õiguslik huvi juba sooritushagi (kahjunõude) esitamist n-ö ettevalmistava iseseisva tuvastushagi esitamisel, on õigusliku huvi puudumine veelgi ilmsem käesolevaks hetkeks kujunenud olukorras, kus Harju Maakohtu menetluses on paralleelselt tuvastushagiga ka sooritushagi, mille esitamisega taotleb hageja oma tegelikku eesmärki, s.o kahju hüvitamist. Isegi juhul, kui kohus peaks käesoleva tsiviilasja raames tuvastama ülesütlemise tühisuse, ei muuda see vajadust tuvastada ja tõendada kahjunõude aluseks olevad asjaolud eraldi tsiviilasja nr 2-13-21939 raames. Ülesütlemise tühisuse tuvastamine eraldi menetluses ei ole seega mingil juhul hageja õiguste kaitseks piisav ja olemasoleva kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellistele tarbetutele tuvastushagidele õiguskaitset. Iseseisva tuvastushagi menetlemine paralleelselt sooritushagiga on ilmses vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2), koormab tarbetult kohtusüsteemi ja menetlusosalisi.
4.Hageja vaidles 24.09.2013 esitatud seisukohas kostja taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus on käesolevas asjas juba diskretsiooniõigust teostanud ja leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmine ei ole otstarbekas. Samadel asjaoludel samasisulise taotluse korduv esitamine on olemuslikult menetlust takistav tegevus. Tsiviilasjas 2-13-21939 palub hageja mõista välja kahju, mis on hagejale tekkinud kostja poolt üürilepingu esemeks olevatel pindadel asunud asjade suhtes valduse rikkumise ja õigusvastase pandiõiguse teostamise tõttu. Asjaolu, et kohus peab andma hageja nõuet lahendades muu hulgas hinnangu kostjapoolsele 07.09.2012 ülesütlemise kehtivusele, ei tähenda, et hagejal käesolevas asjas tuvastushuvi puuduks. Hageja ei ole tsiviilasjas 2-13-21939 esitanud nõudeid, mis seonduksid üürilepingu õigusvastase/tühise ülesütlemisega. Hageja on esitanud kaks hagi, millel on kaks selgelt äratuntavat ja eristatavat eesmärki: ühelt poolt tagasiulatuvalt tekitatud kahju hüvitamine ning teiselt poolt edasiulatuvalt lepingulise suhtega seotud erimeelsustesse selguse toomine. Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-13 punktis 18 antud selgituste järgi ei sõltu ülesütlemise kehtivusest mitte üksnes hageja rahalised nõuded, vaid ka muud nõuded. Selliste nõuete osas selguse saamiseks on hagejal ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi olemas. Tuvastuslikust otsusest käesolevas asjas paraneb oluliselt hageja õiguslik positsioon, kuna võimaldab jätkata majandus- ja kutsetegevust kokkulepitud tingimustel kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni. Tuvastav otsus tagab ka õiguskindluse õigussuhtes vaidlevate poolte vahel. Lisaks jättis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-38315 hageja tuvastushagi läbi vaatamata, nimetades
ühe põhjendusena, et üürilepingust tulenevad vaidlused, mis võimaldavad või hagi rahuldamata jätmise korral ei võimalda jätkata hagejal majandus- ja kutsetegevust kokkulepitud tingimustel kuni tähtaja lõpuni, lahendatakse käesolevas tsiviilasjas. Seega lõpetas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-12-38315 menetluse käesoleva tsiviilasja menetlemise tõttu, mis kinnitab üheselt, et käesolevas tsiviilasjas ei ole menetluse lõpetamine põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus
5.03.10.2013 määrusega jättis Harju Maakohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg-st 1 tulenevalt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise hagi tsiviilasjas 2-13-21939, milles nõuab kostjalt üürileandja pandiõiguse väidetavalt õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud asja raames tuleb kohtul anda muu hulgas hinnang käesolevas asjas vaidluse esemeks olevate üürilepingute kehtivusele. Paralleelselt kahe hagi menetlemine, milles tuvastatakse sama asjaolu, ei ole otstarbekas ning võib kaasa tuua vastuolulisi kohtulahendeid. Hageja ei ole välja toonud käesoleva tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Puudub vaidlus, et üürilepingute esemeks olnud ruumid on tänaseks üüritud välja kolmandale isikule OÜ Survisor. Eraldiseisvalt tuvastushagi esitamine selleks, et pooltevahelistesse suhetesse õiguslikku selgust tuua, ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks. Samuti on ilmnenud, et üürilepingutest tulenevate vaidluste edaspidine lahendamine kohtuväliselt ei saa olla hageja õiguslikuks huviks, võttes arvesse kahju hüvitamise hagi esitamist tsiviilasjas 2-13-21939. Hageja ei ole välja toonud eelist, mille ta käesoleva tuvastushagi võimaliku rahuldamise korral saaks. Iseseisva tuvastusnõude menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi. Hagejal on õigus pöörduda sooritushagiga kohtusse, mille raames antakse hinnang üürilepingute ülesütlemise kehtivusele. Tuvastushagi rahuldamine ei pane kostjale mingisuguseid kohustusi. Kui hageja soovib kostjalt saada mingisugust sooritust, sh saamata jäänud tulu hüvitamist, tuleks hagejal pöörduda edaspidi sooritushagiga kohtusse vaatamata sellele, et kohus on käesoleva asja raames tuvastanud üürilepingute kehtivuse. Hageja ei ole välja toonud seda, millised muud nõuded võiksid üürilepingute ülesütlemise kehtivusest sõltuda eraldiseisvalt sooritushagi esitamata. Hageja väited kostja kurnamistaktika ja menetlust takistava tegevuse osas on paljasõnalised. Asjaolu, et kohus asus varasemalt 08.05.2013 määruses kostja samasisulise taotluse osas vastupidisele seisukohale, ei tähenda, et kohus ei võiks selles küsimuses oma seisukohta muuta. Asja läbivaatamata jätmine tsiviilasjas 2-12-38315 ei oma tähendust käesoleva asja läbi vaatamata jätmisel. Määruskaebus
8.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hagi läbi vaatamata jättes rikkus maakohus TsMS § 3 lg 1, § 368 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2.
9.Hageja on esitanud kostja vastu hagiavaldused üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks (käesolev tsiviilasi), pandiõiguse teostamise õiguse puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi 2-12-38315) ning pandiõiguse õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi 2-13-21939). Hagiavalduste esitamise põhjustas kostja, kes teatas 06.09.2012 hagejale üürilepingute ülesütlemisest alates 27.09.2012. Veel enne üürilepingute väidetavat lõpetamist takistas kostja hageja ligipääsu üürilepingute esemeks olevatele pindadele ning võttis kõik hagejale kuuluvad kaubad omavoliliselt enda valdusesse. Kuivõrd maakohus keeldus tsiviilasjas 2-12-38315 hagi tagamisest, võõrandas kostja hagejale kuulunud kaubad, tekitades seeläbi hagejale kahju 267 272,11 eurot.
10.27.06.2013 määrusega jättis maakohus tsiviilasja 2-12-38315 läbi vaatamata põhjendusega, et üürilepingust tulenevad vaidlused, mis võimaldavad või hagi rahuldamata jätmise korral ei võimalda jätkata hagejal majandus- ja kutsetegevust kokkulepitud tingimustel kuni tähtaja lõpuni, lahendatakse teises tsiviilasjas, mitte kohtuväliselt käesolevas asjas tehtud tuvastushagi tulemusena. Maakohus pidas sellise teise tsiviilasjana silmas käesolevat tsiviilasja. Jättes hagi läbi vaatamata ka käesolevas tsiviilasjas asus maakohus vastassuunalisele seisukohale nii 27.06.2013 määrusega tsiviilasjas 2-12-38315 kui ka 08.05.2013 määrusega käesolevas tsiviilasjas, kus maakohus oli selgelt märkinud, et hagejal on õiguslik huvi tuvastamisnõude esitamiseks, sest õigussuhte tuvastamine võimaldab luua õigusselguse, mille tingimustes võiks edasine üürilepingust tulenevate nõuete lahendamine toimuda kohtuväliselt.
11.Maakohus on tuginedes asjaolule, et hageja on esitanud tsiviilasjas 2-13-21939 hagiavalduse pandiõiguse õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, jätnud TsMS § 465 lg 2 p 8 rikkumisega tähelepanuta ja vastamata hageja seisukohtadele, et pandiõiguse õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamise hagi on esitatud alustel, mis ei sõltu käesolevas asjas tehtavast lahendist. Kohus jättis arvestamata, et pandiõiguse õigusvastane teostamine võib esineda ka juhul, kui üürileping lõpetati õiguspäraselt.
12.Maakohus ei ole andnud sisulist hinnangut aspektidele, et hagi läbivaatamata jätmisel käesolevas asjas minetaks hageja õiguskaitsevõimaluse täitmisnõude esitamiseks, samuti kahjunõude esitamiseks, mis tuleneb otseselt ruumide kasutuseeliste minetamises (s.h majandustegevusest saamata jäänud tulu).
13.Väär on maakohtu seisukoht, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi kaitseks ning et eraldiseisvalt tuvastushagi esitamine selleks, et pooltevahelistesse suhetesse õiguslikku selgust tuua, ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks. Riigikohus on märkinud, et tehingus osalenud poolel on õigus taotleda tehingu tühisuse tuvastamist (3-2-1-161-04, p 16). Seega tuleb kehtiva praktika kohaselt tehingus osalenud poole õiguslikku huvi tehingu tühisuse tuvastamiseks eeldada. Nii tehingu tühisuse kui kehtivuse tuvastamine teenib sama eesmärki - saavutada tehingus osalenud poolte vahel õigusselgus ja õiguskindlus ning seeläbi ka võimalik õigusrahu. Riigikohtu hinnangul olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on (3-2-1-97-13, p 10).
14.Väär on maakohtu põhjendus, justkui võiks hageja tuvastushuvi lõpetavaks asjaoluks olla hagi esitamine tsiviilasjas 2-13-21939. Tsiviilasja 2-13-21939 ja käesoleva tsiviilasja puutumus on kaudne ning seisneb selles, et kohus peaks tsiviilasjas 2-1321939 andma hinnangu üksnes üürilepingute ülesütlemisest tuleneda võiva kostja leppetrahvinõude olemasolule, mida kostja soovis rahuldada hagejale kuuluvate asjade
müügi tulemist. Hageja kahjunõude peamine alus – pandieseme õigusvastane müük – üürilepingu kehtivust ei eelda. Seega, ehkki tsiviilasja 2-13-21939 raames käsitatakse muu hulgas kostja üürilepingute ülesütlemise avalduse mõju väidetava pandiõigusega tagatud nõude ulatusele, on kahe tsiviilasja näol tegemist erinevatel õiguslikel alustel toimuvate vaidlustega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et materiaalõiguslikult on pandieseme õigusvastase realiseerimisega põhjustatud kahjunõue ja üürilepingu ülesütlemise tuvastamise nõue üldjuhul täielikult sidumatud. Üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudele võiks korrespondeerida sooritusnõue, mis oleks suunatud üürilepingu täitmisele või üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele (s.h saamata jäänud tulu majandustegevusest, mille eelduseks oli ruumide kasutusvõimalus jne). Seega teises menetluses ühe kattuva eeldusega sooritushagi esitamine käesoleva menetluse lõpetamise aluseks olla ei saa.
15.Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et paralleelselt kahe hagi menetlemine, milles tuvastatakse sama asjaolu, ei ole otstarbekas ning võib kaasa tuua vastuolulisi kohtulahendeid. Asjaolu, kas üürilepingud öeldi üles kehtivalt või mitte, mõjutab lahendit tsiviilasjas 2-13-21939 marginaalselt, kuna üürilepingu kehtivale ülesütlemisele rajab kostja oma leppetrahvinõude. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseks ei saa olla eeldus, et kohtud hindavad ühte ja sama õiguslikku tähendust omavat asjaolu erinevalt ning üks kohus võib seda teha ebaõigesti. Liiatigi võiksid vastuolulised kohtulahendid esineda ka juhul, kui hageja kasutaks maakohtu poolt hagi läbi vaatamata jätmise motiivina toodud võimalust ning esitaks kostja vastu üürilepingutest tulenevate kohustuste rikkumisest tingitud kahjunõude (eeskätt saamata jäänud tulu nõude).
16.Hagi läbi vaatamata jätmist ei saa tingida ka maakohtu põhjendus, et kui hageja soovib kostjalt saada mingisugust sooritust, sh saamata jäänud tulu hüvitamist, tuleb hagejal pöörduda edaspidi sooritushagiga kohtusse vaatamata sellele, et kohus on käesoleva asja raames tuvastanud üürilepingute kehtivuse. Maakohus on õigesti tuvastanud käesoleva tsiviilasja lahendiga õiguskindlaks muutuvad õiguskaitsevahendid, ent sidunud need täiesti arusaamatult tsiviilasjaga 2-13-21939. Maakohtu sellekohane põhjendus rikub ka TsMS § 368 lg 1, sest on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi (3-2-1-97-13, p 10). Hageja valib ise sobiva õiguskaitsevahendi ja selle kasutamiseks otstarbeka aja (TsMS § 3 lg 1, § 4 lg 2). Vastupidisel juhul minetaks tuvastushagi instituut üldse igasuguse tähenduse, sest õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine on alati igasuguse sooritushagi lahendamise eelduseks.
17.Samuti on ekslik maakohtu arusaam, et hagi läbivaatamist käesolevas menetluses mõjutab asjaolu, et üürilepingute esemeks olevad pinnad on edasi üüritud OÜ-le Survisor. Maakohus on teinud OÜ-ga Survisor sõlmitud lepingutele üksnes üldise viite ega ole tuvastanud nende tähtaega, ülesütlemise aluseid ja muid tingimusi, mis võimaldaksid käesoleva asja menetluse esemeks olevate üürilepingute täitmist välistada. Liiatigi on OÜ Survisor kostja lähikondne, kellele müüdi ka üürilepingu esemeks olevatel pindadel asunud hageja kaubad. Isegi kui üürilepingute täitmine oleks välistatud, võiks see VÕS § 108 lg 2 p 1 järgi välistada täitmishagi esitamise, kuid ei saaks välistada tuvastushagi esitamist. Riigikohus on pidanud tuvastushuvi puudumist tingivaks asjaoluks üksnes olukorda, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud (3-2-1-97-13, p 10). Kuna üürilepingud kehtivad kuni 28.04.2015, siis tuvastamisele järgneda võivad nõuded ilmselgelt lõppenud ei ole.
18.Väär on maakohtu seisukoht, et iseseisva tuvastusnõude menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi. Kohtusüsteemi koormab iga hagi, kuid ei TsMS § 423 lg 2 p
2 ega mis tahes muu säte ei näe hagi läbi vaatamata jätmise alusena ette kohtu subjektiivset arusaama sellise hagi tarbekusest või tarbetusest. Maakohtu seisukoht on vastuolus TsMS § 3 lg-ga 1, § 368 lg-ga 1 ja § 423 lg 2 p-ga 2.
19.Lahendites 3-2-1-56-07 p 10 ja 3-2-1-134-07 p 13 on Riigikohus selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 (mis on TsMS § 423 lg 2 analoog) eesmärgiks on vältida pooltele menetluskulude tekitamist hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kohtul lasub sealjuures kõrgendanud põhjendamiskohustus. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas saaks käesoleval juhul hagi rahuldamine olla õigusliku aluse puudumise tõttu välistatud, rikkudes seega nii TsMS § 423 lg 2 p 2 kui ka TsMS § 465 lg 2 p 8. Keerulisemate õigusvaidluste korral tuleb eelistada asja lahendamist sisulise lahendiga. Lisaks jättis kohus tähelepanuta, et 03.10.2013 määruse tegemise ajaks oli asi olnud kohtu menetluses juba ca 1 aasta, hageja oli tasunud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 4000 eurot, kostja oli hagile vastanud, pooled oli taotlenud tunnistajate ülekuulamist, kohus oli taotlused lahendanud ning pooled olid teinud ettevalmistused asja sisuliseks lahendamiseks istungil, mis pidi toimuma juba 15.10.2013. Kohtu põhjendus, et hagi edasine menetlemine tarbetult koormab kohtusüsteemi, on ebaloogiline ja jätab täielikult arvestamata menetluse seisu. On äärmiselt ebaõiglane, et ilma sisulise lahendita rahuldataks kostja menetluskulud hageja poolt makstud tagatise arvelt, mis oli mõeldud asja sisulise lahendamisega kaasnevate eeldatavate kulude tagamiseks. Vastus määruskaebusele
20.Vastuses määruskaebusele leiab kostja, et maakohtu määrus on põhjendatud ja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Harju Maakohtu 03.10.2013 määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
23.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-13-21939 kohtule hagi, milles nõuab kostjalt pandiõiguse väidetavalt õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamist ning kuna selles asjas tuleb kohtul anda hinnang käesolevas asjas vaidluse esemeks olevate üürilepingute kehtivusele, siis kahe hagi paralleelne menetlemine, milles tuvastatakse sama asjaolu, ei ole otstarbekas. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus eksis TsMS § 368 lg 1 kohaldamisel. Käesoleval juhul on tegemist tuvastushagiga, mis erineb tsiviilasjas nr 2-13-21939 esitatud kahjunõude hagist nii nõude kui ka aluse poolest. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui ühes sooritushagis ongi vaja tuvastada nõude rahuldamise eeldusena näiteks lepingu kehtivus, siis ei saa see ikkagi olla aluseks sama lepingu kehtivuse tuvastamiseks esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks, sest lepingust ja lepingurikkumisest võivad tulla erinevad sooritusnõuded ja ühes sooritushagis tuvastatud asjaolud ei ole siduvalt tuvastatavad teise sooritushagi jaoks. Seega puudub juba seetõttu alus käesoleva tuvastushagi läbi vaatamata jätmiseks.
24.Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on käesolevas asjas palunud tuvastada pooltevaheliste äriruumi üürilepingute ülesütlemise tühisuse ehk lepingute kehtivuse. Selline hagi on sisuliselt suunatud sellele, et tuvastada pooltel kehtiva lepingulise suhte olemasolu või puudumine. Riigikohus on käsitlenud tuvastushagi õigusliku huvi olemasolu ehk sellise hagi esitamise ja menetlemise põhjendatust 03.10.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13. Nimetatud lahendi punktis 10 on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Riigikohus leidis samas, et üksnes erandjuhtudel puudub sellises olukorras tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi ja märkis, et Riigikohtu varasemas praktikas on peetud selliseks erandlikuks olukorraks näiteks juhtumit, kus on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb, samuti olukorda, kus vastuhagina esitatud tuvastushagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hagis esitatud tuvastusnõudega. Riigikohus märkis samas, et lisaks ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õiguslikku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine ning samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi.
25.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi eeltoodud erandjuhuga, mis annaks alust järelduseks, et hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks puudub. Üürilepingud on sõlmitud tähtajaga kuni 28.04.2015 ja hageja soovib lepingute jätkumist. Seega on hagejal õiguslik huvi üürilepingute ülesütlemise tühisuse ehk üürilepingute kehtivuse tuvastamiseks.
26.Ekslik on ka vastustaja väide, et kohus ei oleks edaspidi seotud hageja poolt võimalikult esitatava sooritushagi lahendamisel käesolevas kohtuasjas tehtava lahendiga. Tulenevalt TsMS § 457 lg 1 on lahend, milles resolutiivselt tuvastatakse lepingu ülesütlemise tühisus ehk lepingu kehtivus, siduv edaspidiselt samade poolte suhtes.
27.Seoses määruskaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud EfTEN SPV7 OÜ kanda.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.