Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 20.12.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Select Service (hageja) ja FIE T. P. xxxxxxxxxx (kostja) 27.06.2012 põlevkivi-kütteõli müügilepingu nr 270612, mille alusel hageja müüs kostjale põlevkivi-kütteõli. Kostja kohustus tasuma ostetud põlevkivi-kütteõli eest vastavalt lepingus kokkulepitule. Põlevkivi-kütteõli ostuhinna ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% tasumata ostuhinnalt iga ostuhinna tasumisega viivitatud päeva eest kuni ostuhinna täieliku tasumiseni. Hageja on kostjale müüdud kaubad üle andnud ja ta on esitanud kostjale 21.07.2012, 10.09.2012, 22.09.2012, 25.09.2012 ja 09.10.2012 arved kokku summas 7506 eurot. Kostja pole arveid ettenähtud tähtajaks tasunud ning ta pole kordagi vaidlustanud tasumisele kuuluvate summade arvestamise aluseid. FIE T. P. xxxxxxxxxx ettevõtjaks on T. P. . ÄS § 78 kohaselt vastutab füüsilisest isikust ettevõtja oma kohustuste eest kogu oma varaga. Seetõttu esitab hageja nõude T. P. vastu. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, nõuab hageja kostjalt 10 138,50 euro väljamõistmist, millest 7506 eurot on põhivõlgnevus ja 2632,50 eurot viivis seisuga 06.06.2013. Peale selle nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist 0,15% põhinõudelt (7506 eurot) iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 07.06.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja oma 02.07.2013 kirjalikus vastuses (tl 57) vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta saanud lepingus ettenähtud kvaliteediga kütteõli. 22.09.2012 tarnitud 2000 liitrit kütust ei vastanud nõuetele, kuna kütust polnud võimalik süüdata. Kostja teavitas koheselt kütuse puudusest hageja logistikut, kes saatis kostja juurde Avoterm OÜ hooldusspetsialisti. 25.09.2012 toodi kostjale asenduskütus. Nõuetele mittevastava kütuse tõttu tuli välja vahetada põlenud juhtmestik ja pump ning riknes 16 tonni rapsi. Kostja on kandnud kahju 7336 eurot. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja leiab oma 20.08.2013 seisukohas (tl 59-60), et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata ning tuleb tähelepanuta jätta. Kostja vastuväited arve nr 1209114 alusel tasumisele kuuluva summa osas palub hageja arvestamata jätta, kuna kostja ei ole varasemalt esitanud kütuse kvaliteedi osas ühtegi pretensiooni. Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul pärast arve saamist esitanud pretensiooni kütuse kvaliteedi kohta, on ta praeguseks ajaks minetanud õiguse tugineda talle müüdud kütuse puudustele. Samuti pole selge, kas kostja vastuväite eesmärk on kütuse eest 2 (6)

tasumisele kuuluva hinna alandamine või hinna tasumisest keeldumine. Kuna kostja pole esitanud kohast tasaarvestuse avaldust ega vastuhagi, tuleb jätta kostja vastuväited jätta tähelepanuta. Hageja esindaja jäi hagis ja täiendavas seisukohas toodu juurde ka 04.12.2013 kohtuistungil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Hageja väitel, mille on kohtu hinnangul õigeks võtnud ka kostja ja tõendab müügileping ( koopia tl 9-10), sõlmisid hageja ja FIE T. P. xxxxxxxxxx 27.06.2012 müügilepingu nr 270612, mille alusel kohustus hageja müüma FIE T. P. xxxxxxxxxx põlevkivi-kütteõli vastavalt lepingu lisas kokkulepitud ajagraafikule ja kogustele ning ostja kohustus selle eest tasuma lepingu lisas märgitud hinnavalemi alusel müüja poolt esitatud arvete alusel. Hageja väitel, mida kohtu hinnangul ei ole sisuliselt vaidlustanud ka kostja ning tõendavad hageja esitatud saatelehed ja arved, on hageja on FIE T. P. xxxxxxxxxx üle andnud põlevkivi-kütteõli ja esitanud kauba eest tasumiseks ka arved. Saateleht nr 21/07-1 (tl 20) tõendab, et 21.07.2012 on kostjale üle antud 3000 liitrit põlevkivikütteõli. Saateleht nr 10/09-1 (tl 21) tõendab, et 10.09.2012 on kostjale üle antud 2000 liitrit põlevkivi-kütteõli. Saateleht nr 22/09-5 (tl 22) tõendab, et 22.09.2012 on kostjale üle antud 2000 liitrit põlevkivi-kütteõli. Saateleht nr 25/09-3 (tl 23) tõendab, et 25.09.2012 on kostjale üle antud 2000 liitrit põlevkivi-kütteõli. Saateleht nr 09/10-6 (tl 24) tõendab, et 09.10.2012 on kostjale üle antud 2000 liitrit põlevkivi-kütteõli. Seega tõendavad saatelehed, et ajavahemikul 21.07.2012-09.10.2012 on FIE T. P. xxxxxxxxxx üle antud 11 000 liitrit põlevkivi-kütteõli. Saatelehtedel on kostja allkirjad ja ka kostja ise ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud asjaolu, et hageja on talle saatelehtedes märgitud kauba so põlevkivi-kütteõli üle andnud. 21.07.2012 arve nr 1207033 (tl 12) kohaselt pidi FIE T. P. xxxxxxxxxx 3000 liitri põlevkivikütteõli eest 1890 eurot tasuma hiljemalt 19.09.2012. 10.09.2012 arve nr 1209039 (tl 13) kohaselt pidi FIE T. P. xxxxxxxxxx 2000 liitri põlevkivi-kütteõli eest 1404 eurot tasuma hiljemalt 10.10.2012. 22.09.2012 arve nr 1209114 (tl 14) kohaselt pidi FIE T. P. xxxxxxxxxx 2000 liitri põlevkivi-kütteõli eest tasuma 1404 eurot hiljemalt 22.10.2012. 25.09.2012 arve nr 1209130 (tl 15) tõendab, et FIE T. P. xxxxxxxxxx pidi 2000 liitri põlevkivi-kütteõli eest 1404 eurot tasuma hiljemalt 25.10.2012. 09.10.2013 arve nr 1210041 (tl 16) tõendab, et FIE T. P. xxxxxxxxxx pidi 2000 liitri põlevkivi-kütteõli eest 1404 eurot tasuma hiljemalt 08.11.2012. Kostja ei ole käesolevas menetluses vaidlustanud asjaolu, et hageja on kauba eest arved talle esitanud. Väljatrükk hageja raamatupidamisprogrammist ja 25.03.2013 arve nr 1303027 (tl 17-18) tõendavad, et seisuga 25.03.2013 oli kostja võlgnevus hageja ees 9136,96 eurot, millest 1890 eurot oli võlgnevus arve nr 1207033 alusel, 1404 eurot võlgnevus arve nr 1209039 alusel, 1404 eurot võlgnevus arve nr 1209114 alusel, 1404 eurot võlgnevus arve nr 1209130 alusel, 1404 eurot võlgnevus arve nr 1210041 alusel ja 1813,96 eurot viivis arve nr 1303027 alusel. Seega on arvete nr 1207033, 1209039, 1209114, 1209130 ja 1210041, hageja raamatupidamisprogrammi väljatrüki alusel tõendatud, et FIE T. P. xxxxxxxxxx on hagejalt ostetud 11000 liitri põlevkivi-kütteõli eest võlgu 7506 eurot. Ka kostja pole käesolevas menetluses vaidlustanud asjaolu, et hagis näidatud viis arvet on tasumata. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

3 (6)

Nagu kohus eespool tuvastas, on hageja müüjana oma kohustused täitnud (ostjale kauba so põlevkivi-kütteõli üle andnud), kuid ostjal on kauba eest tasumata. Äriregistri teabesüsteemi väljavõte (tl 19) tõendab, et äriregistrisse on kantud füüsilisest isikust ettevõtja ärinimega T. P. xxxxxxxxxx, kus ettevõtjana tegutseb T. P. . ÄS §-s 78 on sätestatud, et füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ja FIE T. P. xxxxxxxxxx vahel 27.06.2012 müügilepingust nr 270612 tulenevat võlgnevuse tasumist on võimalik nõuda füüsilisest isikust kostjalt T. P. . Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on esitanud väite, et osa kaubast so 22.09.2012 tarnitud 2000 liitrit põlevkivi-kütteõli ei olnud kvaliteetne, mistõttu seda polnud võimalik kasutada. nõuetele. VÕS §-s 217 lg 2 p 1 on sätestatud, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohtu hinnangul on kostja oma hagile vastates sisuliselt ette toonud asjaolu, et 22.09.2012 temale müüdud 2000 liitrit kütust ei vastanud lepingutingimustele. VÕS §-s 220 lg 3 on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja väitel teatas ta kauba nõuetele mittevastavusest hagejale koheselt ja 25.09.2012 toodi asenduskütus. Hageja pole seda kostja väidet õigeks võtnud. Hageja väitel ei ole kostja enne käesolevat kohtumenetlust müüdud kütuse kohta hagejale pretensioone esitanud. Kohtu arvates olukorras, kus hageja juba oma 20.08.2013 täiendavas seisukohas avaldas, et kostja ei ole varasemalt kütuse kvaliteedi osas pretensioone esitanud, tulnuks kostjal oma väidete kohta nii kauba lepingutingimustele mittevastavuse osas kui õigeaegselt sellest hagejale teatamise osas esitada tõendeid. Hageja 25.03.2013 meeldetuletuskirjast (tl 11) nähtuvalt teavitas hageja kostjat võlgnevuse olemasolust sh ka 22.09.2012 arve 1209114 alusel. Seega saanuks kostja soovi korral 22.09.2012 müüdud kütuse nõuetele mittevastavuse osas asjaolusid hagejale selgitada juba enne käesoleva kohtumenetluse algust. Kostja aga ei ole esitanud oma väidete kohta tõendeid käesoleva ajani. Kuigi kostja oma kirjalikus vastuses viitas kahele tunnistajale, ei täitnud kostja kohtu 02.09.2013 kirjas tehtud ettepanekut selgitada, millist asjaolu ta tunnistajate ütlustega soovib tõendada, mistõttu kohus on eelmenetluse lõpuleviimisel jätnud kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel rahuldamata. Peale selle ei ole kostja ka täpsustanud, kas väidetavalt ebakvaliteetse kütuse saamise tõttu ta soovib alandada ostuhinda või nõudja hagejalt kahju hüvitamist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kirjaliku vastuses toodut ei saa arvestada tasaarvestuse avaldusena ega vastuhagina kahju hüvitamiseks. Kuna pole tõendatud, et 22.09.2012 kostjale müüdud 2000 liitrit oleks olnud ebakvaliteetne, lasub kostjal VÕS §-st 208 lg 1 tulenev kohustus ka selle kauba eest tasuda. Ülejäänud kütusekoguste tasumata jätmise põhjuste kohta ei ole kostja kohtule midagi avaldanud.

4 (6)

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §-de 208 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põlevkivikütteõli eest tasumata ostuhind 7506 eurot. Hageja on kostjalt nõudnud ka hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 2632,50 euro väljamõistmist. VÕS §-d 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei tasunud ostuhinda ettenähtud tähtajaks, tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele mingeid vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hagis esitatud viivise arvestus kooskõlas poolte vahel kokku lepitud viivisemääraga ja maksetähtaegadega. Kostja võlgneb 06.06.2013 seisuga arvete 1207033, 1209039, 1209114, 1209130 ja 1210041 alusel tasumata jäänud ostuhinnalt arvestatud viivist 2632,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt alates hagi esitamisest ka lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni on kulunud juba üle poole aasta, peab kohus otstarbekaks kostjalt viivise kindlaks summana välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni. Ajavahemiku eest alates 07.06.2013 kuni 19.06.2013 tuleb kostjalt viivise katteks välja 2206,76 eurot (7506 x 0,15% x 196). Seega tuleb kostjalt viivise katteks kindla summana välja mõista kokku 4839,26 eurot ( 2632,50+2206,76). Alates kohtuotsuse tegemisest 20.12.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks viivise välja 0,15% põhinõudelt päevas. Vältimaks ebamõistlikult suure viivise tekkimist peab kohus põhjendatuks määrata, et lisanduv viivis koos juba kindla summana väljamõistetud viivisega ei tohi ületada põhivõla suurust. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna käesoleva asja näol ei ole tegemist lihtmenetluse asjaga ja pole tegemist ka hagi õigeksvõtmisel põhineva või tagaseljaotsusega, ei saa kohus menetluse praeguses staadiumis kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust ega menetluskuludelt viivise tasumise kohustust. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.

5 (6)

Tartu Maakohtu 14.06.2013 määrusega on kohaldatud hageja taotlusel hagi tagamise abinõud ja kantud OÜ Select Service kasuks käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 2504438 kolmandasse jakku, millega keelati T. P. käsutada ühisomandis olevat kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 14 248,04 eurot ( sh hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ja viivis 10 138,50 eurot + lisanduv viivis ühe aasta eest 4109,54 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.