20. detsember 2013. a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-34902
Tsiviilasi
OÜ XXXOÜ hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju 651,03 euro ja viivise 36,33 euro nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
687,36 eurot Hageja: OÜ XXXOÜ (registrikood XXX, XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu), Mündi 2, 15197 Tallinn, e-post [email protected], lepinguline esindaja Martin Normann, e-post [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt hageja OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks kahjuhüvitis summas 651,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates 28.02.2013 kuni 21.10.2103 summas 36,33 eurot, so kokku 687,36 eurot (kuussada kaheksakümmend seitse eurot ja 36 senti).
3.Välja mõista Tallinna linnalt hageja OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks alates kohtuotsuse jõustumise päevast kuni põhinõude 651,03 eurot tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 648,64 eurot (kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 64 senti). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,
2-13-34902 kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.OÜ XXX(edaspidi hageja) esitas 24.07.2013. a Harju Maakohtusse hagi Tallinna linna (edaspidi kostja) vastu kahju nõudes. Hagi kohaselt kasutab hageja lepingu alusel XXXkuuluvat sõiduautot Lexus IS 200 reg nr XXX, millega toimus 27. veebruaril 2013 Tallinnas Paldiski mnt-l Merimetsa Selveri sissesõidutee vahetus läheduses (Neste tankla kõrval) suunaga linnast välja, kahjujuhtum. Sõiduauto sõitis läbi teel asuva löökaugu, mille tagajärjel purunes sõiduki esimene vasakpoolne rehv. Löökauk oli ca 1,3 m pikk, 0,5 m lai ja 6-7 cm sügav. Olukorra fikseeris kohale kutsutud politseipatrull, kellele esitas roolis olnud XXX, kirjaliku avalduse. Politseipatrulli ettekande kohaselt oli ebatasase tee märk olemas, kuid politsei nägi vajadust lisada Paldiski mnt 52/6 vahetusse lähedusse täiendava liiklusmärgi lisamiseks. Nimetatud vajadusest informeeriti ka Tallinna linna. Löökaugu mõõtmed ja sõidukile tekkinud kahjustuste iseloom nähtuvad politseiametnike poolt tehtud fotodelt. Ekspertiisi kohaselt oleks hageja pidanud kulutusi sõiduki velje asendamiseks tegema 386 eurot, kuid tegelikkuses tegi hageja kulutusi summas 651,03 eurot. Põhjuseks on asjaolu, et sõiduautol peavad olema ees ja taga sama marki rehvid ja vaid ühe rehvi väljavahetamine ei taganud sõiduki sõiduomadusi. Kulutused tehti 27.04.2013 ja 24.07.2013. Hageja esindaja esitas kostjale 1. märtsil 2013 kahjunõude, milles nõudis teeomanikul lasuvate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja keeldus oma 24. aprilli 2013 otsusega, mis on väljendatud kostja vastuses nr 6.1-5/345 hagejale kahju hüvitamisest, põhjendades seda sellega, et ohtlik teelõik on nõuetekohaselt tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ ning et sellise liikluskorraldusvahendiga olevat teeomanik kasutusele võtnud kõik abinõud, et vältida kahju tekkimist liiklejatele. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga ning esitas kostjale 10. mail 2013 täiendava taotluse kahju hüvitamiseks , millest kostja keeldus 15. mai 2013 vastusega nr 6.15/345. OÜ-l XXX on seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega tekkinud käes-olevaks ajaks otsene varaline kahju summas 641,03 eurot. Hageja ei eita, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Samas jooniselt ja fotodelt nähtub, et kuigi sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152, siis löökauk asus ca 25 meetrit pärast nimetatud liiklusmärki. Hageja on seisukohal, et kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Juht saaks eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates kahju tekkimisele järgnevast päevast, s.o. alates 28.02.2013 kuni nõude täieliku täitmiseni. Alternatiivina on kohtumenetluses arvestatud viivist nii eelmises lauses sätestatud ajast kui ka kahjunõude
2-13-34902 keeldumise otsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o. alates 25.04.2013. Täiendavalt hageja arvestab viivist 28.02.2013 kuni 21.10.2013 summas 36,33 eurot (tl 1-7,37-38) Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei pea kahjunõuet põhjendatuks, kuna juhtumi kohta kohaldub teeseaduse § 37 lg 2, mis sätestab järgmist: kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Vastavalt teeseaduse (TS) §-le 37 lg 6, ei lasu teeomanikul kohustust liiklejale tekkinud kahju hüvitada, juhul, kui eelnevalt on liiklust piiratud. Kostja on seisukohal, et hoiatav liiklusmärk 152 oli paigaldatud MKM 22. veebruari 2011 määruse nr 12 nõuetele vastavalt ning märgi paigaldamisega on teeomanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ning hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud piisavad abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduki teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt.
Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Hageja nõue on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse- (VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 tulenevalt peab kahju tekitaja hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
5.Pooled ei vaidle hagiavalduses kirjeldatud kahjujuhtumi asjaolude ja kannatanule tekkinud kahju suuruse üle, kuid vaidlus on selles, kas kostja on kannatanule kahju tekkimises süüdi. Kostja leiab, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi, sest kuivõrd kahjujuhtumi koht oli eelnevalt tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, pidi juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et vajadusel peatuda takistuse ees ja vältida kahju tekkimist (TS § 37 lg 2, lg 6, liiklusseaduse § 50 lg 3).
6.Hinnates asjas esitatud tõendeid jagab kohus hageja seisukohta, et antud juhul ei piisa kostja vastutuse välistamiseks sellest, et teelõigul oli ebatasase tee märk (TS § 37 lg 6, VÕS § 127 lg 4).
2-13-34902 Hageja on õigustatult viidanud asjaolule, et ka sündmuskohal käinud politseipatrulli arvates oli kahjustuse põhjustanud üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk tees ebapiisavalt tähistatud ja vajalik oli selle tähistamine lisaliiklusmärgiga (tl 10). Kohtu hinnangul annab see tunnistust kostjapoolsest hooletusest oma kohustuste täitmisel seonduvalt kahju tekkimisega (VÕS § 104 lg 3), mistõttu kohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõue summas 651,03 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivisenõude. Kostja hageja viivisenõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 ning TsMS § 367 on hageja viivisenõue samuti põhjendatud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8 TsMS § 405 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad (TsMS § 405 lg 1 p 3).. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis menetluskulud jäävad kostja kanda.
9.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 548.64 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 on kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot lepingulise esindaja maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Seega on hageja esindaja kulud põhjendatud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.