Kohtulahend

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Taotluse kohaselt osutas Advokaadibüroo LEX 1 XXXOÜ-le tsiviilasjas nr 2-13-28314 õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks). XXXOÜ lisas taotlusele arved nr 1306063 ja 1310096 koos tööaruannetega. Advokaadibüroo on osutanud õigusabi võlgnikule ning esitanud arved alljärgnevalt: Arve nr 1306063: 19.06.2013 - pankrotiavalduse ja lisade analüüs, vastuväite projekti koostamine ja selle lisadeks olevate tõendite otsing ning komplekteerimine; vastuväite projekti ja lisade kliendile tutvumiseks esitamine (3,6 h) 20.06.2013 – vastuväite täiendamine, täiendavate lisade komplekteerimine; vastuväite ja lisade vormistamine ning kohtule esitamine (1 h) 21.06.2013 esindus kohtuistungil (0,8 h) Arve nr 1310096: 21.08.2013 määruskaebusega tutvumine, vastuse projekti koostamine (2,5h) 22.08.2013 määruskaebusele antava vastuse projekti koostamise lõpetamine, kliendile tutvumiseks saatmine (1,0 h) Määruskaebuse vastuse teksti keeleline korrektuur, vormistamine, AET kaudu menetlusse esitamine (0,4h)

8 sätestatuga ja ületab oluliselt tunnimäära, mille alusel võlgnikul oleks õigus esindaja kulude hüvitamist nõuda. Võlausaldaja leiab, et arvestades võlausaldaja poolt väljatoodut on asjas mõistlik ja vajalik ajakulu 7,5 tundi. Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiavaldus oli sisuliselt 7 lk pikk ning sellele oli lisatud 18 lisa. Võlgniku poolt koostatud vastuväite pikkus oli sisuliselt 3 lk pikk ja selle koostamine eeldas pankrotiavalduse läbitöötamist ja vastuväitele lisade otsimist ja komplekteerimist. Samuti on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu vastuväite täiendamiseks, täiendavate lisade komplekteerimiseks, vastuväite ja lisade vormistamiseks ning kohtule esitamiseks 1 h. 21.06.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 45 minutit, seega saab põhjendatuks ajakuluks lugeda 45 minutit. Kohtu hinnangul on määruskaebuse tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja vormistamiseks põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi, arvestades, et määruskaebus oli sisuliselt 4 lk pikk ning vastus määruskaebusele oli 3 lk pikk. Kokku loeb kohus võlgniku lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8,85 tundi, mis vastab võlgniku esindaja tunnihinda (80 eurot) arvestades 708 eurole, milline summa tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Kohus võlausaldaja vastuväitega, et võlgniku õigusabikulu tuleb välja mõista lähtudes TsMS § 172 lg-st 8, ei nõustu. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist sisulise vaidlusmenetlusega menetlusosaliste vahel, mistõttu tuleb esindajakulude väljamõistmisel lähtuda TsMS § 175 lg-st 1 ning esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-2-1-58-13 p-s 14, et riigikohus on 31. mail 2011. a tsiviilasjas nr 32-1-18-11 tehtud määruse p-s 20 leidnud mh, et kuna Vabariigi Valitsus ei ole TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg 8 esimest lauset. Selle lause järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Põhimõtteliselt samasugustele seisukohtadele on jõutud 1. juunil 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud määruses ja 20. oktoobril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud määruses. Kolleegium muudab seda seisukohta, sest see ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 9. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17. mail 2010 tsiviilasjas nr 32-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (708 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.