Võlausaldaja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Võlausaldaja esindaja XXX, e-post: XXX Võlgnik: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Võlgniku esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, e-post [email protected]
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 708 eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt välja XXXOÜ kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli XXXOÜ avaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus jättis 28.06.2013 määrusega pankrotimenetluse algatamata ja ajutise halduri nimetamata ning menetluskulud võlausaldaja XXXOÜ kanda. 28.06.2013 kohtumäärus jõustus 05.11.2013.
2.XXXOÜ esitas 28.11.2013 kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. XXXOÜ palub välja mõista võlausaldajalt XXXOÜ-lt menetluskulud 744 eurot ning kohustada võlausaldajat tasuma väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Taotluse kohaselt osutas Advokaadibüroo LEX 1 XXXOÜ-le tsiviilasjas nr 2-13-28314 õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (lisandub käibemaks). XXXOÜ lisas taotlusele arved nr 1306063 ja 1310096 koos tööaruannetega. Advokaadibüroo on osutanud õigusabi võlgnikule ning esitanud arved alljärgnevalt: Arve nr 1306063: 19.06.2013 - pankrotiavalduse ja lisade analüüs, vastuväite projekti koostamine ja selle lisadeks olevate tõendite otsing ning komplekteerimine; vastuväite projekti ja lisade kliendile tutvumiseks esitamine (3,6 h) 20.06.2013 – vastuväite täiendamine, täiendavate lisade komplekteerimine; vastuväite ja lisade vormistamine ning kohtule esitamine (1 h) 21.06.2013 esindus kohtuistungil (0,8 h) Arve nr 1310096: 21.08.2013 määruskaebusega tutvumine, vastuse projekti koostamine (2,5h) 22.08.2013 määruskaebusele antava vastuse projekti koostamise lõpetamine, kliendile tutvumiseks saatmine (1,0 h) Määruskaebuse vastuse teksti keeleline korrektuur, vormistamine, AET kaudu menetlusse esitamine (0,4h)
3.Võlgnik märgib võlausaldaja vastuväidete osas, et võlausaldaja poolt väljatoodud Riigikohtu varasem seisukoht hagita asjades menetluskulude ulatuse piirangu osas enam ei kohaldu. Võlgnik nõustub, et esindaja on ekslikult märkinud, et on toimetanud 23.08.2013 määruskaebust, samas on ilmne, et tegu on eksitusega ja tegelikult peeti silmas vastust määruskaebusele. Arve nr 1310096 selgituses tehtud viide kuudele, milles tegelikult asjaga seotud tegevusi ei olnud, pidid andma võlgnikule kui kliendile selguse, et nende kuude osas tegevusi, mille eest advokaadibüroo ootab tasumist, ei olnud. Võlausaldajalt ei oodata hüvitust tegevuse ja kuude eest, mida ei ole toimunud. Lepingulise esindaja töö ajaline maht on põhjendatud, kohtupraktikas on lepingulise esindaja töötunni jagamist 10-ks ühikuks ja selle alusel kulude hüvitamist aktsepteeritud.
4.Võlausaldaja XXXOÜ esitas vastuväited võlgniku taotlusele. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja nõutud summadega. Võlausaldaja leiab, et võlgniku õigusabikulu tuleb välja mõista lähtudes TsMS § 172 lg-st 8. Võlgniku märgitud töötunde 9 h 18 min ei saa pidada põhjendatuks ega vajalikeks. Menetlus ei olnud keerukas ega mahukas ning kestis vaid ligi kaks kuud. Mõlemad menetlusosalised esitasid menetluses kaks mitte väga mahukat menetlusdokumenti, mis ei sisaldanud liialt keerulisi õiguslikke või faktilisi väiteid. Võlgnik on märkinud arve nr 1310096 osas, et õigusnõustamine on toimunud ajavahemikus august-oktoober 2013, sama arve tööaruandes on aga kirjas vaid augustikuu kohta 21.08 ja 22.08 ning ülejäänud tegevustel on osaliselt sisu ja kuupäevad peidetud. Samas tööaruandes on võlgnik viimases ilma kuupäevata lahtris märkinud, et on vormistanud ja keeleliselt korrigeerinud määruskaebuse teksti, mida tegelikult koostas ja esitas AET kaudu hoopis võlausaldaja 15.07.2013. Septembri ja oktoobrikuu töid pole tööaruandes kajastatud, kuigi arvel on tasu sissenõudmiseks mainitud ajavahemik august-oktoober. Võlgniku poolt tehtud tööd antud pankrotimenetluses toimusid võlgniku tööaruannete järgi ainuüksi 19-21 juunil ja 21-22 augustil, mitte ajavahemikus juunioktoober, nagu võlgnik oma arvetel on kohtu eksitamiseks märkinud. Ebaselged on ilma kuupäevadeta tööde tegevused 0,4 h ehk 24 min. Võlgnik ei kajasta arvetel reaalselt kulunud aega. Võlgniku taotletud kulud on tunnitasuga 80 eurot, mis ei ole kooskõlas TsMS § 172 lg-s
8 sätestatuga ja ületab oluliselt tunnimäära, mille alusel võlgnikul oleks õigus esindaja kulude hüvitamist nõuda. Võlausaldaja leiab, et arvestades võlausaldaja poolt väljatoodut on asjas mõistlik ja vajalik ajakulu 7,5 tundi. Kohtumääruse põhjendused
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kulude jaotuse kohta tehtud 28.06.2013 kohtumäärus jõustus 05.11.2013. Võlgnik XXXOÜ esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 28.11.2013, seega on avaldus esitatud tähtaegselt.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Võlausaldaja on esitanud vastuväited võlgniku menetluskulude osas, kus leiab, et võlgniku menetluskulud on osaliselt põhjendamata (p 4).
9.Kohtu hinnangul on võlgniku XXXOÜ menetluskulud osaliselt põhjendatud ning vajalikud. Võlgniku poolt esitatud tõendite kohaselt on võlgnik tasunud esindajale arved järgmise teenuste eest: 19.06.2013 - pankrotiavalduse ja lisade analüüs, vastuväite projekti koostamine ja selle lisadeks olevate tõendite otsing ning komplekteerimine; vastuväite projekti ja lisade kliendile tutvumiseks esitamine (3,6 h); 20.06.2013 – vastuväite täiendamine, täiendavate lisade komplekteerimine; vastuväite ja lisade vormistamine ning kohtule esitamine (1 h); 21.06.2013 esindus kohtuistungil (0,8 h), 21.08.2013 määruskaebusega tutvumine, vastuse projekti koostamine (2,5 h); 22.08.2013 määruskaebusele antava vastuse projekti koostamise lõpetamine, kliendile tutvumiseks saatmine (1,0 h); määruskaebuse vastuse teksti keeleline korrektuur, vormistamine, AET kaudu menetlusse esitamine (0,4 h). Kohtu hinnangul on ajakulu 3,6 tundi pankrotiavalduse ja lisade analüüsiks, vastuväite projekti koostamiseks ja selle lisadeks olevate tõendite otsimiseks ning komplekteerimiseks, vastuväite projekti ja lisade kliendile tutvumiseks esitamiseks, põhjendatud ja vajalik.
Pankrotiavaldus oli sisuliselt 7 lk pikk ning sellele oli lisatud 18 lisa. Võlgniku poolt koostatud vastuväite pikkus oli sisuliselt 3 lk pikk ja selle koostamine eeldas pankrotiavalduse läbitöötamist ja vastuväitele lisade otsimist ja komplekteerimist. Samuti on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu vastuväite täiendamiseks, täiendavate lisade komplekteerimiseks, vastuväite ja lisade vormistamiseks ning kohtule esitamiseks 1 h. 21.06.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 45 minutit, seega saab põhjendatuks ajakuluks lugeda 45 minutit. Kohtu hinnangul on määruskaebuse tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja vormistamiseks põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi, arvestades, et määruskaebus oli sisuliselt 4 lk pikk ning vastus määruskaebusele oli 3 lk pikk. Kokku loeb kohus võlgniku lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8,85 tundi, mis vastab võlgniku esindaja tunnihinda (80 eurot) arvestades 708 eurole, milline summa tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Kohus võlausaldaja vastuväitega, et võlgniku õigusabikulu tuleb välja mõista lähtudes TsMS § 172 lg-st 8, ei nõustu. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist sisulise vaidlusmenetlusega menetlusosaliste vahel, mistõttu tuleb esindajakulude väljamõistmisel lähtuda TsMS § 175 lg-st 1 ning esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-2-1-58-13 p-s 14, et riigikohus on 31. mail 2011. a tsiviilasjas nr 32-1-18-11 tehtud määruse p-s 20 leidnud mh, et kuna Vabariigi Valitsus ei ole TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg 8 esimest lauset. Selle lause järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Põhimõtteliselt samasugustele seisukohtadele on jõutud 1. juunil 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud määruses ja 20. oktoobril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud määruses. Kolleegium muudab seda seisukohta, sest see ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 9. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17. mail 2010 tsiviilasjas nr 32-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.
10.Hagita menetluses ei ole Vabariigi Valitsus TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäära, mistõttu kohus määrab asjas õigusabikulud üksnes vajalikkuse ja põhjendatuse alusel.
11.TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXOÜ-l tasuda
XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (708 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.