Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1(8)

2-13-17365 Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, on menetlusosalisel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Korteriühistu Tallinna mnt 56 esitas Viru Maakohtule hagi A B vastu. Hagiavalduse kohaselt (tl 15-16) kostja on XXX asuva korteri omanik. Korter omandati 2000.aastal. Korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel teostati 2012.a mai-juuni korterite vannitoas ja köögi püstaku torude vahetust. Kostja keeldus alguses püstakutele juurdepääsu lubamast, aga siis lubas teenindaval ettevõttel töid teostama. Torude vahetamisel avastati korteris ebaseaduslik ühendus: oli tehtud põrandaküte veevarustussüsteemi kaudu ning vannitoas oli kuum vesi ühendatud veemõõtjat vältides. Korteriühistu juhatus koostas selle kohta akti ja tegi fotod. Hageja leiab, et sellega on tuvastatud otsene põhjuslik seos nimetatud asjaolude ja tekkinud kahju vahel. Kostja ei esitanud projektidokumentatsiooni selle ühenduse kohta. Hageja leiab, et kostja õigusvastase teoga tekitati korteriühistule materiaalset kahju. 2(8)

2-13-17365

Kahju suuruse kindlaksmääramiseks pöördus hageja projekteerimisbüroo OÜ Tadias poole, et saada arvestus põrandaküttelt saamata jäänud maksete eest. Vastava arvestuse järgi kostja on tekitanud hagejale kahju 603,96 euro suuruses (172,49 eurot kahju seoses täiendava soojusega ja 431,47 eurot sooja vee tarbimisega seotud kahju). Hageja palus mõista kostjalt välja 603,96 eurot kahju hüvitamiseks. Haginõuete õigusliku alusena on hageja välja toonud võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, § 128 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6, 7. Hagiavaldusele on lisatud OÜ Tadias koostatud arvutus (tl 20-23), korteriühistu esinaise ja raamatupidaja koostatud „Sooja vee kahjumi arvestus“ (tl 25, tõlge tl 24), põranda küttest saadud täiendava soojuse arvestus (tl 27, tõlge tl 26), fotod (tl 28-31), 30.05.2012 akt (tl 34, tõlge tl 33), OÜ Ehitusark Santehnika õiend (tl 36, tõlge tl 35), väljavõte korteriühistu raamatupidamisest (tl 37). Kohus võttis hagi 5.08.2013 määrusega menetlusse (tl 40). Kostja A B vaidles hagile vastu (tl 47-48). Hagis pole toodud faktilisi asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja tegevusega vannitoa põranda soojenduse paigaldamiseks, oleks kaasnenud teiste kaasomanike või elumaja õiguste rikkumine. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oma tegevusega „sekkus hageja majanduslikku või professionaalsesse tegevusse“. Hagiavalduse järeldused sellest, et kostja õigusvastase tegevusega tekitati korteriühistule materiaalset kahju, ei ilmne faktilistest asjaoludest. Haginõuete põhjendustest ei tulene kahju olemasolu teistele korteriomanikele või elumajale, s.t hagejale, kostja tegevusest oma korteriomandi osa kasutamisel. Hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita, et vannitoa põranda soojendussüsteem on paigaldatud kuuma veevarustussüsteemi kasutamisega. Samuti ei kinnita need, et põranda soojendussüsteem on seadistatud nii nagu on märgitud hagi põhjendustes, s.o „vannitoas oli kuum vesi ühendatud veemõõtjat vältides“. Kostja väidab, et vannitoa soojendussüsteemiks kasutas ta vett käterätikukuivatist, nii sissepääsul, kui ka väljapääsul. Vesi käterätikukuivatis tsirkuleerib maja kinnises süsteemis, sõltumata üldisest kuuma veevarustuse süsteemist ja omab haru igasse korterisse. Vee hulk selles süsteemis on alaline. Selle kulutamist ei arvestata kuuma veevarustuse mõõturi järgi. Hageja majandamiskulude tasumiseks selle süsteemi kasutamisel kuulub arvestamisele üksnes soojusenergia, mis läheb vee soojendamisele kogu maja süsteemis. Seega, sel juhul kostja poolt hüvitamisele kuuluvad hageja majandamiskulude koosseisu ei kuulu „sooja vee tarbimine“, mis on haginõuete üheks esemeks. Hagi esemeks on kostjalt hagejale 172,49 euro suuruse kahju „seoses täiendava soojusega“, samuti 431,47 eurot „sooja vee tarbimisega seotud kahju“ sissenõudmine. Kahju tekitamist põhjendab hageja materiaalõiguse normidega kostja ebaseaduslike tegude osas, mille tagajärjel oli hagejale tekitatud kahju. Hagi põhjendustes aga ei osundata materiaalõiguse normidele, mida on kostja rikkunud oma korteriomandit kasutades. Nagu nähtub hagi põhjendustest on kahju suurust seoses täiendava soojusega kindlaks määranud juhatus. Seejuures on kasutatud projektibüroo OÜ Tadias arvestusi, kes tegi kindlaks täiendava soojuse hulga. Hageja on koostanud „korteri nr 63 vannitoas põrandaküttest saadud täiendava soojuse arvutuse”. Selle arvestuse alusel nõudis hageja kostjalt 172,49 euro tasumist. „Täiendava soojuse arvustus“, mille on koostanud ja esitanud hageja, on hagi põhjenduste järgi 3(8)

2-13-17365 tehtud lähtuvalt „põrandaküttelt saamatajäänud maksete arvestust korteri nr 63 vannitoas“. Hagi põhjendustes väidetakse samuti, et hagejale on kahju tekitatud kostja seadusevastaste tegudega. Kostja leiab, et kahju olemasolu hagejal ei ole hagis põhjendatud. Haginõuded hageja kasuks 172,49 euro saamise nõudes „täiendava soojusega seotud kahju“ on põhjendamatu. Vastavalt korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kostja kannab hageja kulusid ostetava soojuse eest, sh soojuse eest, mis läheb vee soojendamisele käterätikukuivati süsteemis arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Tallinna mnt 56 põhikiri (tl 50-52) ei näe ette korteriühistu soojuskulude jaotust, sh ei määra kindlaks, millise osa nimelt korteriühistu ühistes kuludes soojusele peab kostja hagejale hüvitama seoses täiendava soojusega. Kostja maksab soojuskulusid vastavalt seadusega ettenähtud nõudele. Tal ei ole võlgnevust nende kulude tasumise osas. Hageja teeb „täiendavalt saadud soojuse“ maksumuse arvestuse järgmise valemi järgi: Kasutatud soojuse hulk * tundide arv ööpäevas * päevade arv aastas* aastate arv * soojuse maksumus. Oma arvestustes näitab hageja ekslikult, et soojuse andmist kostja korteri vannituppa teostatakse 365 päeva aastas. Muud seisukohad, millised olid hageja haginõuete selle osa aluseks, on kinnitamata dokumentaalsete tõenditega ning järelikult ei saa olla hagi rahuldamise aluseks kostjalt 172,49 euro sissenõudmiseks. Hageja ei esitanud tõendeid, et ta ise kandis selliseid kulusid. Vastavalt Riigikohtu 16.06.2013 lahendile asjas 3-2-1-53-10, p 14 „ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmetele arved majandamiskulude tasumiseks, ei teki korteriühistu liikmel kohustusi. Seega ei saa nende arvete esitamisega tõendada, kui palju tuleb kostjal tasuda majandamiskulusid. Korteriühistu poolt ostetud teenuste korral maja majandamiseks (nt soojus) on võimalik tõendada raamatupidamisdokumentidega, kui palju pidi tasuma korteriühistu teenuse eest. Ühtlasi peab korteriühistu tõendama asjaolu, mille tuvastamine on vajalik selleks, et jaotada majanduskulud liikmete vahel“. Hageja nõue kostja poolt tekitatud kahju osas „seotud sooja vee tarbimisega“ summale 431,47 eurot on põhjendamata seoses hageja poolt faktiliste asjaolude ebaõige kindlakstegemisega. Peale selle teeb hageja arvestuse kuuma vee täiendava kasutamise kohta lähtuvalt 3,6 ruutmeetrit kuus, korrutatud 1 ruutmeetri vee hinnaga. Arvestuses pole toodud seaduslikke põhjendusi, mille järgi arvestuse aluseks kuuma vee kasutamisest oli võetud 3,6 ruutmeetrit. Korteriühistuseadus ega korteriühistu põhikiri ei näe ka ette vee kasutamise korra arvestust omaniku poolt 3,6 ruutmeetrit kuus. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja vastusele oli lisatud KÜ Tallinna mnt 56 põhikiri (tl 50-52) ja kostja omakäeliselt koostatud skeem (tl 53). Hageja esitas 9.09.2013 oma seisukoha (tl 69) kostja vastuväidete suhtes, milles leidis, et kostja ei tõendanud ja ei lükanud dokumentaalselt ümber seda, et tema eluruumides polnud ebaseaduslikku ühendust veevarustussüsteemiga ning vannitoas oli paigaldatud täiendav küte. Hageja ei vaidlusta kostja väiteid selle kohta, et ta tasus kütte eest oma eluruumis lähtudes eluruumide metraažist. Hageja esitas nõude vannitoa täiendava kütte ning kuuma vee ebaseadusliku kasutamise kohta ruumi põrandakütteks põhikütte kõrval. Kostja seisukoht on, et sanktsioneerimata liitumise ning sel teel täiendava, tasumata teenuse saamise küsimus peab olema kajastatud korteriühistu põhikirjas ning hageja ei saa võtta seda tõendina ning 4(8)

2-13-17365 temapoolse õigusvastase tegevuse puudumisena. Kostja märgib, et kuuma vee ja soojuse täiendav kasutamine ei olnud arves märgitud ning sel alusel puudub nõudeõigus. Kuid, arvestades kujunenud olukorda, nimelt seda, et sanktsioneerimata ühendamine avastati alles remonditööde käigus, sai see aluseks nõude esitamisele kohtu korras. Kuni kostjapoolse õigusvastase tegevuse kindlakstegemiseni polnud ühistul seaduslikku alust nõuda täiendavate teenuste eest tasumist. Kütte soojakaod on varem katnud korteriühistu ning kuuma vee kaod teiste finantseerimisallikate arvel, nimelt remondifondist. Kostja ei märkinud, et pärast sanktsioneerimata ühenduse fakti tuvastamist ning ebaseadusliku ühenduse väljalülitamist, ei kasuta ta täiendavat kütet ning arved esitatakse talle nii kuuma vee kui ka kütte faktilise kasutamise eest. Juhatuse poolt esitatud arvestus ning vastavalt ka materiaalne nõue on koostatud arvestades kogu Eestis kehtivat ning kõikide korteriühistute poolt tunnustatud tulude kommunaalteenuste – soojusenergia ning 1m3 vee soojendamiseks kuluva energia – vahel jagamise metoodikat, samuti OÜ Tadias arvestust. Kostja ei tõestanud, et spetsialistide - OÜ Tadias isikus, arvamus on koostatud rikkumistega ning ei vasta kehtivale seadusandlusele, mis reguleerib projektitegevust. Kostja märgib vastuväites, et juhatus kohaldas arvestuse koostamisel valesti päevade arvu 365. Kuid nimetatud väide on samuti ekslik, kuna ühistu kasutab sooja vett, s.t soojendab, aastaringselt. Järelikult sai ta täiendavat kütet samuti aastaringselt, seoses sellega kulutas ta ebaseaduslikult täiendavalt kuuma vett. Hageja esitas kohtule ka arvestust vee tarbimise (kadude) kohta korteriühistus ajavahemikul 1.01.2010 kuni 31.12.2012 (tl 71). Eelistungil 6.11.2013 jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 82-86). Kostja võttis omaks asjaolu, et Tallinna mnt 56-63, Narva korter kuulub temale, kuid ise ta seal ei ela, selles korteris elab tema ema. Kostja tunnistas ka seda, et lülitus veevarustussüsteemile, osale mis toidab käterätikukuivatit, tegi sellest põrandakütet ja pani veekraanad, et põrandakütet saaks sisse ja välja lülitada, aga eitas soojavee torustiku lülitumist. Kostja selgituste järgi ei puuduta käterätikukuivati süsteem soojavee varustussüsteemi ning sellel ei ole mõõturit ka. Kostja selgitustest tulenevalt on tema korteri vannitoa püstakus kolm torustiku: külma ja sooja vee torud ning kinnise tsükliga soojavee ringlustorustik, mis toidab käterätikukuivatit. Hageja leidis, et käterätikukuivatit toidab mitte eraldi kinnine süsteem, vaid soojavee torustik. Kahju suuruse osas selgitas hageja, et tugineb OÜ Tadias koostatud arvestusele, see on litsentseeritud firma, kes tegeleb sellega. Kostja seletuste järgi ei ole esitatud arvestusest selge, et kellele kahju tekitatud on. Arvestus sooja vee tarbimise eest ei ole asjakohane, sest kostja lülitus sisse mitte sooja vee varustussüsteemi, vaid käterätikukuivati (ringlustorustiku) süsteemi. 5.12.2013 esitas kostja täiendava skeemi põrandasoojustussüsteemi kohta (tl 96-98). Hageja esitas kohtule 5.12.2013 varem esitatud digifotode failid (tl 99-107). Kohtuistungil 12.12.2013 jäid pooled oma varem kirjalikes arvamustes ja eelistungil väljendatud seisukohtade juurde (tl 113-119). Hageja esitas kohtuistungil tõendina fotod (tl 120-122) ja skeemid (tl 123-129).

KOHTU PÕHJENDUSED

2-13-17365 seoses kostja poolt vannitoas omavoliliselt kuumveevarustuse kaudu tehtud põrandaküttelt täiendava soojusega ning 431,47 eurot kahju sooja vee tarbimisest veemõõtjat vältides.

2-13-17365 täiendav ühendus püstakuga, vältides veemõõtjat. Sellest kirjast nähtuvalt oli ühendus tehtud püstakuga, aga ei nähtu, mis torustikuga. Püstakus aga oli kolm veevarustuse torustikku ning hageja pidi tõendama, et ühendus oli tehtud soojavee torustikuga. Seda asjaolu esitatud OÜ Ehitusark Santehnika kirjast ei nähtu.

2-13-17365 suurenemisega tekitati temale kahju. Hageja seda teinud ei ole. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et 12.12.2013 kohtuistungil (tl 117) hageja esindaja antud seletuste järgi koostati antud arvutus tüüpprojekti järgi (tl 22, p 3.2. viide tehnilisele tüüpprojektile) ning kohapeal pole OÜ Tadias esindaja käinud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.