Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-10249
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi AS SEB Pank vastu dokumentidega tutvumise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX; XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; Tornimäe 2, Tallinn 15010); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toomas Vaher (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi dokumentidega tutvumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 05.02.2013.a kostjale nõude dokumendiga tutvumiseks Kostja dokumentidega tutvumiseks luba ei andnud ning teatas 17.01.2013.a, et kostja hinnangul on hagejale esitatud juba piisavalt infot ning et ülejäänud info edastamine pole võimalik tulenevalt käimasolevast kriminaalmenetlusest. Hageja palus võimaldada tutvumist kostja kohustuslike dokumentide originaaleksemplaridega, mis seonduvad kontotehingutega (sh dokumendid, mis eksisteerivad üksnes elektroonilisel kujul) ning mis kajastavad väärtpaberitega teostatavate tehingute käiku
2.Täpsemalt soovis hageja tutvuda dokumentidega seoses tehinguga, millega 19.12.2008 kell 16:35 anti AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kontohalduri poolt korraldus seada pant XXXOÜ-le kuuluvatele 183-le AS XXX aktsiale ISIN: XXX ning hageja soovis saada koopiat kontohalduri korralduse aluseks olevast kontoomaniku korraldusest. Samuti soovis hageja tutvuda dokumentidega, mis puudutavad tehingut, millega 06.02.2009 kell 09:08 oli antud AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kontohalduri poolt korraldus võõrandada XXXOÜ-le kuuluvad 183 AS XXX aktsiat ISIN: XXX ning hageja soovis saada koopiat kontohalduri korralduse aluseks olevast kontoomaniku korraldusest. Hageja leidis, et juhul kui kostjal ei ole palutud dokumente, siis tuleks talle väljastada koopia panga juhtkonna otsusest, et käesoleva eelkirjeldatud korraldusi võib teostada kontoomaniku nimel järgimata panga kehtestatud protseduuride ja formularide täitmist. Kuivõrd kostja hagejalt palutud dokumentidega tutvumist ei võimaldanud, palus hageja kohtul kohustada kostjat võimaldama hagejal nõutud dokumentidega tutvumist.
3.Hageja soovis tutvuda järgmiste dokumentidega: a) dokumendid, mis kajastavad pandi seadmise käiku ja on aluseks tehingule, millega 19.12.2008 kell 16:35 anti AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt korraldus seada pant hagejale kuuluvatele 183-le AS XXX aktsiale ISIN: XXX ning kostja korralduse aluseks olev hageja korraldus; b) dokumendid, mis kajastavad aktsiate võõrandamise käiku ja on aluseks tehingule, millega 06.02.2009 kell 09:08 on antud AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt korraldus võõrandada hagejale kuuluvad 183 AS XXX aktsiat ISIN: XXX ning koopia kontohalduri korralduse aluseks olevast kontoomaniku korraldusest; c) dokumendid, millest nähtuvad kostja juhtkonna otsused eeltoodud punktides a ja b nimetatud tehingute teostamiseks kontoomaniku nimel; d) Alapunktides a ja b nimetatud tehingu tegemisele eelnenud ja sellega seotud poolte kirjavahetus (vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-108-10).
4.Hagejat huvitavad kahe tehingu aluseks olevad dokumendid ehk 19.12.2008 tehing, millega seati pant hagejale kuuluvatele 183-le AS XXX aktsiale ja 06.02.2009 tehing, millega anti korraldus võõrandada hagejale kuuluvad 183 AS XXX aktsiat. AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel on mõlemad tehingud kontohaldur ehk kostja teostanud kontoomaniku ehk hageja nimel. Hagejale ei ole selge, millised olid tehingute aluseks olevad dokumendid. Kostja kirjast võib järeldada, et dokumendid on olemas, kuid kostjal pole võimalik neid hagejale esitada viitega käimasolevale kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetlus, millele kostja viitab on alustatud seoses ülalviidatud kuupäevadel teostatud tehingutega ning hageja on kriminaalasjas kannatanu. Hagejal on vajadus selgitada temale kuulunud vara võõrandamise lauseks olnud dokumente, et selgitada võimaliku nõudeõiguse sisu ning ulatust. Samuti vajab hageja nimetatud dokumente, et kindlustada oma raamatupidamise andmete õigsus.
5.Hageja huvi dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks tuleneb mh sellest, et selgitada, kas ja kuidas on võimalik hagejal esitada kostja vastu nõudeid. Hageja on senisest kostja käitumisest tulenevalt veendumusel, et seesugused tehingu aluseks olevad dokumendid eksisteerivad. Nendega tutvumise järel saab hageja otsustada, kas tal on nõudeõigus kostja vastu või mitte. Seni on kostja dokumentide väljastamisest keeldunud, tuues aluseks formaalseid põhjendusi. Samas annab kostja vastus siiski aluse eeldada, et seesugused dokumendid siiski eksisteerivad. Hagejat huvitab kes, kuna ja millised korraldused ülaltoodud tehingute tegemiseks andis. Hageja tugines VÕS §-le 1015.
6.Lisaks annab hagejale aluse uskuda tehingute aluseks olevate dokumentide olemasolusse fakt, et vastavalt krediidiasutuste seaduse § 63 lg 1 peavad krediidiasutuses olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduuriree XXX. Sise-eeskirjad ja protseduuriree XXX peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise. Krediidiasutuste seaduse § 63 lg 2 punktide 2-3 järgi peavad krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduuriree XXX muuhulgas kindlaks määrama krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra ning tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel. Seetõttu on hagejal põhjendatud veendumus, et kostja valduses on dokumente, mis vastavalt kehtestatud protseduurireeglitele ning kajastavad hageja nõudes väljendatud sisu st dokumente, millega hageja on palunud õigust tutvuda kuid mida kostja pole seni hagejale võimaldanud.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja hinnangul välistab kriminaalasi, kus hageja on kannatanuks tunnistatud, hagi rahuldamise ning dokumentidega tutvumise võimaldamise hagejale. Hageja selle seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole väitnud, et tema kui juriidiline isik oleks kriminaalmenetluses kahtlustatav.
8.Hageja on oma hagiavalduses põhjendanud, et palus võimaldada tutvumist kostja kohustuslike dokumentide originaaleksemplaridega, mis seonduvad hagiavalduses kirjeldatud kontotehingutega. Hagejat huvitavad kahe tehingu aluseks olevad (ning sellega muul viisil seotud) dokumendid. AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel on mõlemad tehingud kontohaldur ehk kostja teostanud kontoomaniku ehk hageja nimel. Tänase päevani ei ole aga selge, millised olid tehingute aluseks olevad dokumendid. 17.01.2013 kostja kirjast nähtub, et eksisteerivad dokumendid või info, kuid et kostja neid hagejale ei esita.
9.Hagejal on kiireloomuline vajadus dokumentidega tutvumiseks, mis tuleneb 2012. majandusaasta aruande esitamise kohustusliku tähtaja lähenemisest ja RPS § 15 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuete kohustusliku täitmise vajadusest. Hageja on muuhulgas esitanud kostjale aastalõpu saldoteatise, millele aga kostja vastanud ei ole. RPS § 15 lg 1 sätestab, et raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. RPS § 15 lg 3 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded.
10.Täiendavalt on hageja huvi dokumentidega tutvumise nõude seetõttu, et selgitada, kas ja kuidas on võimalik hagejal esitada kostja vastu nõudeid. Hageja on senisest kostja käitumisest tulenevalt veendumusel, et seesugused tehingu aluseks olevad dokumendid eksisteerivad. Nendega tutvumise järel saab hageja otsustada, kas tal on nõudeõigus kostja vastu või mitte.
11.Kostja ei ole selgitanud, kuidas on vastuolus kriminaalmenetlusega, kus hageja on kannatanuks, see kui kostja edastab hagejale info selle kohta, kuidas ning mis dokumentide alusel toimus tehing hageja varaga kostja kehtivate kohustuslike regulatsioonide kohaselt. Kriminaalmenetluse taha varjumine seadusest tuleneva kohustuse täitmisest keeldumise alusena
ei ole hageja arvates hageja suhtes heas usus käitumine. Kõik eeldused hageja nõude rahuldamiseks on täidetud ning kuidas võiks dokumendi ettenäitamine kahjustada kriminaalmenetlust, ei ole kostja hageja hinnangul adekvaatselt selgitanud.
12.Kostja ainus sisuline vastuväide on see, et hagejal puudub õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Hageja ei ole kostja seesuguse tõlgendusega nõus. Hagejal eksisteerib kaitsmist vääriv ja hagiavalduses esile toodud asjaoludest nähtuvalt õigustatud huvi dokumentidega tutvuda. Hageja on kindel, et dokumendid, millega hageja tutvuda soovib, on nimelt kostja valduses, sest need puudutavad kostja enda tegevust ning vastavalt pangasaladuse hoidmise kohustusele ei olekski kostjal õigus neid dokumente kolmandatele isikutele väljastada.
13.16.09.2013.a seisukohtades täpsustas hageja, et kostja suhtes viidi läbi kriminaalmenetlust kriminaalasjas 11730000475 KarS § 2172 tunnustel. Kostja viitas vaikimiskohustuse osas samale kriminaalasjale. Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2013.a määrusega kriminaalasjas 1-136717 on kriminaalmenetlus nimetatud asjas lõppenud. Asja menetlenud prokurör Katrin Mikenberg on andnud oma 27.08.2013.a e-kirjaga nõusoleku kriminaalasja 11730000475 kohtueelse menetluse materjalide avaldamiseks tsiviilasjas. Kuigi hageja on seisukohal, et KrMS § 214 lg 1 ei piiranud kostja õigust hageja ja kostja vahelise tsiviilõigusliku vahekorra kohta dokumente ja andmeid avaldada ka varem, ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et pärast 27.08.2013.a vastav piirang igal juhul puudub.
14.Kostja väitis 21.08.2013.a istungil, et hageja oli andnud pandipidajale AS XXX aktsiate käsutusõiguse. Kostja väide on ebaõige, mida tõendab hageja 27.11.2007.a dateeritud pandikorraldus. Pandikorraldusest nähtub selge tahe pandieseme käsutusõigust pandipidajale mitte anda, samuti ei tulene seda muudest dokumentidest. Hageja ei ole pandieseme võõrandamise korraldust 06.02.2009.a andnud ning tal on õigus tutvuda dokumendiga, millest nähtuva korralduse alusel aktsiad võõrandati.
15.Hageja esitas tõendina EVK 05.07.2013.a registriväljavõtte, mille kohaselt ei olnud AS XXX aktsiatele seisuga 19.12.2008.a kell 16:33 registrisse kantud mitte ühtegi panti, finantstagatist ega muud blokeeringut. Seisuga 16:33 oli pant kustutatud. Hagejal on õigus tutvuda dokumendiga, mille alusel seati temale kuuluvatele aktsiatele uus pant.
16.28.11.2013.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse. Hageja palus kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 12.12.2008.a kuni 26.12.2008.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“; samuti kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 31.01.2009.a kuni 13.02.2009.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“.
17.Hageja leidis, et 06.02.2009.a kell 09:08 tehtud tehinguga seotud dokumendid, s.h. kostja kirjavahetus pandipidajaga või EVK’ga ja juhatuse otsused, pidid valmima tõenäoliselt mitte varem kui 31.01.2009.a ja mitte hiljem kui 13.02.2013.a. Hagis nimetatud dokumendid sisaldavad ilma mõistliku kahtluseta sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Seega on hagiese määratletud piisava täpsusega ja täidetavusega, kui kohus kohustaks kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 31.01.2009.a kuni 13.02.2009.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Eelviidatud kujul esitatuna katab hagiese piisava täpsusega kõiki hagi p 2 f), g) ja h) määratletud dokumente kindlaksmääratud ajavahemikul. Hageja täpsustas oma nõuet vastavalt kohtu selgitustele 28.10.2013.a istungil.
18.Hageja on nõudnud dokumentide tutvumise võimaldamist, mis on seotud järgmiste tehingutega: 1) 19.12.2008.a kell 16:35 AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt antud korraldus seada pant hagejale kuuluvale 183 AS-i XXX aktsiale; 2) 06.02.2009.a kell 09:08 AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt antud korraldus võõrandada hagejale kuuluvad 183 AS-i XXX aktsiat.
19.19.12.2008.a kell 16:35 tehtud tehinguga seotud dokumendid, s.h. kostja kirjavahetus pandipidajaga või EVK’ga ja juhatuse otsused, pidid valmima tõenäoliselt mitte varem kui 12.12.2008.a ja mitte hiljem kui 26.12.2008.a. Hagis nimetatud dokumendid sisaldavad ilma mõistliku kahtluseta sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Seega on hagiese määratletud piisava täpsusega ja täidetavusega, kui kohus kohustaks kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 12.12.2008.a kuni 26.12.2008.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“. Eelviidatud kujul esitatuna katab hagiese piisava täpsusega kõiki hagi p 2 e), g) ja h) määratletud dokumente kindlaksmääratud ajavahemikul.
20.06.02.2009.a kell 09:08 tehtud tehinguga seotud dokumendid, s.h. kostja kirjavahetus pandipidajaga või EVK’ga ja juhatuse otsused, pidi valmima tõenäoliselt mitte varem kui 31.01.2009.a ja mitte hiljem kui 13.02.2013.a. Hagis nimetatud dokumendid sisaldavad ilma mõistliku kahtluseta sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ ja „XXX“. Seega on hagiese määratletud piisava täpsusega ja täidetavusega, kui kohus kohustaks kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 31.01.2009.a kuni 13.02.2009.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“. Eelviidatud kujul esitatuna katab hagiese piisava täpsusega kõiki hagi p 2 f), g) ja h) määratletud dokumente kindlaksmääratud ajavahemikul.
21.Kuna kõik dokumendid on seotud hageja kui kliendi ja kostja kui hageja kontohalduri vahelise õigussuhtega, on hagejal õiguslik huvi nende dokumentidega tutvumiseks. Kõik sellised dokumendid peavad olema kostja valduses, kuna need on kas a) kostja poolt koostatud või b) kostjale kolmanda isiku poolt edastatud. Antud asjaolu üle vaidlust olla ei saa. Hagi rahuldamise teiseks eelduseks on, et dokument on koostatud selle isiku huvides või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist, st tuvastada, kas dokument puudutab oma eesmärgi või sisu poolest dokumendiga tutvumist taotleva isiku õiguslikku positsiooni. Viidatud alused võivad esineda korraga, kuid hagi rahuldamiseks piisab neist ka ühe olemasolust. Hageja soovib dokumentidega tutvuda selleks, et kinnitada oma õiguslikku positsiooni osas, et kostja on rikkunud oma kohustusi kontohaldurina (käsundisaajana) ning vastustab sellest tekkinud kahju eest. Seega on täidetud hagi teine eeldus.
22.28.10.2013.a eelistungil tõusetus vaidlus 19.12.2008.a kell 16:35 tehingu iseloomust. Kostja püüab väita, et tegelikult oli tegemist vaid tehnilise toiminguga ning tegelikkuses olevat tegemist juba 2005.a seatud pandiga. Nimetatud väited on ebaõiged. EVK kinnitusel on 183 AS XXX aktsiale esmakordselt hageja poolt seatud pant 05.12.2005.a kell 14:05 ning see pant on vabastatud 26.11.2007.a kell 13:59. Pandi vabastamisele järgnevalt ei näita register mitte ühtegi panti, olgugi et pant tekib registrisse kandmisega ja kestab registrisse kantuna (EVKS § 16 lg 2).
23.19.12.2008.a kell 16:35 on AS XXX aktsiatele registreeritud uus pant. Kostja väited, et tegemist olevat vaid tehnilise toiminguga, on ümber lükatud EVK sõnaselge kinnitusega, et kontohaldur on 19.12.2008.a kell 16:31 andnud korralduse pant vabastada ning 19.12.2008.a kell
16:35 andnud korralduse pant seada. Viimaseks toiminguks kostjal hageja juhis puudus. Muud kostja väited on paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta. EVK kinnitab täiesti ühemõtteliselt kostja poolt antud korralduste sisu ja kontohalduri tahet.
24.EVK on kinnitanud ka seda, et 19.12.2008.a on antud just pantija (s.o. hageja) konthalduri SEB Pank AS (s.o. kostja) korraldus seada pant hageja nimele ning 06.02.2009.a tehinguga on antud vastastikused korraldused võõrandaja kontohalduri ja omandaja kontohalduri poolt. Hageja ei ole selliseid korraldusi andnud ning omab VÕS § 1015 kohast õigustatud huvi tutvuda kõigi kostja valduses olevate dokumentidega, mis on nimetatud tehingute tegemise aluseks või sellega seotud seonduvalt kostja ise koostanud. Kostja ei ole juurdepääsu võimaldanud. Pärast 06.02.2013.a omandas pandieseme pandipidaja. Tegemist ei olnud “realiseerimisega”, vaid pandipidaja poolt pandieseme omandamisega, ilma omandi üleminekuks vajaliku hageja tahteavalduseta.
25.13.12.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et registritehingute 19.12.2008.a ja 06.02.2009.a fakt on tõendatud hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega. Viidatu kohaselt on tegemist pandi seadmise ja aktsiate võõrandamisega. Hageja nendeks toiminguteks tahteavaldust ei teinud ning on VÕS § 1015 tulenevalt õigustatud tutvuma dokumentidega, millel oli mõju tema aktsiaõigustele. Registritoiming tehakse kontohalduri korraldusega (EVKS § 12 lg 1). Kande parandamise õigus on ainult registripidajal jõustunud kohtuotsuse alusel (EVKS § 12 lg 3). Kontohalduri korraldus peab olema taasesitatavas vormis (EVKS § 34 lg 5). Järelikult peavad olema kostja valduses EVK‘le edastatud korralduste dokumendid on olemas. Vastavat korraldust ei saa edastada registrile, kui ei eksisteeri EVKS § 34 lg 3 kohast õigustatud isiku korraldust. Kuna korraldus puudub, soovib hageja tutvuda nende dokumentidega, mis kostja hinnangul neid asendavad. Kostja on põhjendamatult keeldunud.
26.14.12.2013.a seisukohtades palus hageja seaduslik esindaja jätta kostja esitatud tõendid hageja ja XXXI suhetest läbivaatamata, kuna need tõendid suures mahus koormavad antud menetlust ja otseselt ei puutu üldse dokumendiga tutvumise nõude küsimusse, seda enam, et kostja on mitmel korral kinnitanud, et hageja ja XXX suhetes ta ei ole osanik, vaid on ainult kontohaldur.
27.Antud menetlus ei puuduta küsimust, millisel ajendil kostja tegi kõnealused 183 AS XXX aktsia EVK registritoimingud. Küsimus seisneb selles, kas kostja omab väärtpaberite korralduste koostamiseks ja registrisüsteemi edastamiseks, sisesuhetest tulenevalt, õigustatud isikuna, nende EVK registritoiminguteks, seadusega kehtestatud nõuetele vastavaid väärtpaberikonto omaniku või tema poolt nõuetekohaselt volitatud, notariaalselt tõendatud volitusega isiku vastavasisulisi korraldusi või ei.
28.Juhul, kui kostja kinnitab, et omab selliseid autentseid korraldusi, siis tuleb kostjat kohustada neid esitama hagejale. Kostjat tuleb kohustada esitama äriregistrisse kantud isiku korraldusi või äriregistrisse kantud isikute notariaalselt tõendatud volitusi isikule, kelle korraldust täitis kostja. Kostja deklareeris oma korralduste esitamise faktiga EVK registrisüsteemi, et omab selleks legitiimset õigust. Kontohalduril on keelatud edastada registripidajale korraldusi registritoimingu tegemiseks ilma väärtpaberikonto omaniku või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulise korralduseta. Kõik muud korraldused, olgu nad kasvõi "Inglise kuninganna korraldused" ei oma antud menetluse mõttes tähtsust, kui nemad ei oma nõuetekohasid notariaalseid volitusi.
29.Juhul, kui kostja neid dokumente ei oma, siis palun kohut oma otsuses seda kajastada hagi rahuldamata jätmise põhjustena, et kostja tunnistas, et ta ei oma nimetatud väärtpaberite EVK registritoiminguteks kostja õigustatud isiku autentseid, legitiimseid korralduste dokumente ega ei oma selleks isikuliselt identifitseeritavaid, notariaalselt tõendatud volitusi.
30.EVK dokumentidega on tõendatud, et kõnealused pandi kehtestamise ja 183 AS XXX aktsia võõrandamise registritoimingud ei ole mingid "tehnilised kirjete parandused", vaid on iseseisvad kostja, kontohalduri, kostja nimetatud väärtpaberite seadusega kehtestatud korras ja EVK reeglite kogus kajastatud, rangelt reglementeeritud registritehingud, millised konstitutiivselt tekitasid väärtpaberite uued õigused avaldamise hetkest. Sh pantide kustutamine, mille fakt on tõendatud EVK väljavõttega, tõendiga ajahetkel vahetult enne 19.12.2008.a 16:35 183 AS XXX aktsia pandi kehtestamist. Pante ei kustutanud kostja, seda sai ja tegi ainult pandipidaja kontohaldur, antud juhul Swedbank. Kostja võis uut panti kehtestada oma korraldusega ainult registris pandipidajana näidatud kajastatud isiku juhisel.
31.Kuna nimetatud 183 AS XXX aktsia registritoimingute fakt on vaidlustamata, ei vaidlusta kostja seda, et ta on teostanud EVK registrisüsteemis nimetatud väärtpaberite nimetatud toimingud. Järelikult on kontoomaniku legitiimsete korralduste dokumentide olemasolu kostja poolt latentselt deklareeritud. Juhul kui neid ei ole, siis see on juba teise, mitte antud menetluse küsimus.
32.EVK kirjas on tõendatud 183 AS XXX aktsia EVK registrisüsteemis kajastatud 19.12.2008.a 16:35 pandi kehtestamise ja 06.02.2009.a samade väärtpaberite võõrandamise fakt, kostja EVK registrisüsteemi registrile legitiimses formaalselt autentses vormis edastatud korraldustega. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud omama neid enda koostatud EVK registrisüsteemi edastatud korraldusi kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nende dokumentide teke on fikseeritud kostja kliendi korralduste edastamise IT automatiseeritud süsteemis, millega oleme kõik kokku puutunud, teostades oma kontotehinguid panga kontoris. Iga andmete sisestus võimaldab dokumendi väljastamist paberkandjal. Hageja palus kohustada kostjat esitama need dokumendid, mis tal on olemas, kirjalikult taasesitatavas vormis.
33.Hageja palus jätta tähelepanuta kostja poolt 28.11.2013.a esitatud tõend, sest sellest ei tulene, et kostja ei pea omama väärtpaberi registrikorralduse edastamiseks väärtpaberikonto omaniku või tema poolt nõuetekohaselt volitatud isiku vastavasisulist korraldust. Samas tõendis ei ole kinnitust, et nimetatud 183 AS XXX aktsia registritoimingud on teostatud paranduse kannetena. Vastupidiselt EVK kirjast 17. jaanuarist 2013.a, on 28.11.2013.a konstateeritud fakt, et 19.12.2008.a 16:35 pandi kehtestamine ja 06.02.2009.a aktsiate võõrandamine olid EVK registrisüsteemis kajastatud kui kostja 183 AS XXX aktsia iseseisvad registritoimingud.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja avas kostja juures 6. aprillil 2005.a väärtpaberikonto. 5. detsembril 2005 esitas hageja pangale avalduse AS XXX 183 aktsia pantimiseks. 26. novembril 2007.a esitas hageja avalduse aktsiate pandi muutmiseks seoses laenusuhte muutusega. Pandipidajaks oli AS XXX . 18. detsembril 2008.a esitas AS XXX taotluse AS XXX XXXkandmiseks Eesti Väärpaberite Keskregistrisse pandipidajana.
35.4. veebruaril 2009.a esitas AS XXX XXX, tegutsedes enda nimel ja AS XXX arvel, taotluse aktsiate kandmiseks AS XXX väärtpaberikontole.
6.veebruaril 2009.a täitis kostja AS XXX XXXkui Eesti Väärpaberite Keskregistri järgse pandipidaja korralduse ning kandis aktsiad AS XXX väärtpaberikontole (pandipidaja realiseeris panti oma nõuete katteks).
36.2009. aasta veebruaris-märtsis pöördus hageja kostja poole palvega saada täiendavat teavet aktsiate ülekande kohta. Detsembris 2009 esitas hageja kostjale erinevaid seisukohti aktsiate võõrandamise osas. 2010. aasta jooksul ning ka sellele järgnevalt toimusid arutelud hageja ja
kostja vahel eesmärgiga selgitada välja asjaolusid ning selgitada hagejale, et tal puuduvad nõuded kostja vastu. Viidatud suhtluse jooksul edastas kostja hagejale korduvalt erinevaid dokumente. Lisaks on kostja korduvalt aastate jooksul heauskselt ning ulatuslikult selgitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistri toimimist, mille kohaselt sisestab pank kliendi korraldused otse Eesti Väärtpaberite Keskregistri süsteemi, millest tulenevalt ei saa olla olemas ka eraldiseisvaid pangakorraldusi.
37.2012. ning 2013. aasta alguses esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo, majanduskuritegude talituse politseileitnant Berit Salupõld erinevaid järelpärimisi saamaks muuhulgas dokumente, mis seonduvad aktsiate võõrandamisega 2009. aasta lõpus kriminaalasja nr 11730000475 raames. Viidatud järelpärimistes mainiti korduvalt, et tegemist on eeluurimise materjalidega ning järelpärimiste kolmandatele isikutele avaldamine on keelatud. Kostjale teadaolevalt käis uurimine kuni tema poolt vastuse esitamise ajani.
9.jaanuaril 2012 esitas hageja teatise tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas nr 11730000475. Hagi enda esitas hageja 2. veebruaril 2012.
38.5. veebruaril 2013.a esitas hageja nõude dokumentidega tutvumiseks. Kostja vastas nõudele
15.veebruaril 2013, keeldudes dokumentide avaldamisest kestva kriminaalasja kohtueelse uurimise ja osade dokumentide varasema edastamise tõttu. Kostja leidis, et kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole tal lubatud andmeid avaldada ning hageja on ise esitanud kriminaalasjas hagi, tuleks hagiavaldus antud asjas jätta läbi vaatamata.
39.Kostja esitas hagiavaldusele ka sisulised vastuväiteid. Hagejal puudub õigus dokumentidega tutvusemiseks ning sellise õiguse andmine rikuks menetlusökonoomia printsiipe. Kostja õigus efektiivsele kaitsele kriminaalmenetluses välistab võimaluse kohustada dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Dokumendid omavad potentsiaalselt tõenduslikku rolli kriminaalasja nr 11730000475 kohtueelses ja võimalikus kohtulikus menetluses. Käesolevaks hetkeks ei ole kostjale selge, keda tunnistatakse menetluses kahtlustatavaks või milles seisneks võimalik süüdistus kostja vastu konkreetselt. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjal ega kohtul võimalik hinnata, millises osas dokumentidega tutvumine on võimalik, säilitamaks kostjale efektiivne ning kriminaalmenetluse seadustiku alusel tagatud kaitseõigus.
40.Kaaludes võimalikku negatiivset tagajärge kostjale selle negatiivse tagajärjega, mis dokumentidega kohese mitte-tutvumise korral tekitab hagejale, on selge, et dokumentidega tutvumist ei tohiks antud juhul võimaldada. Hageja õiguste potentsiaalne kahjustamine on minimaalne, sest temal on võimalik oma õigusi teostada kriminaalmenetluses tsiviilhagi raames, milleks hageja on ka huvi väljendanud. Hagejal on võimalik dokumentidega tutvuda kriminaalmenetluse raames.
41.Hageja on märkinud oma huviks dokumentidega tutvumisel vajadust selgitada, kas ja kuidas on võimalik hagejal esitada kostja vastu nõudeid. Antud põhjendus ei ole sobivaks õigustatud huviks VÕS § 1015 alusel. Hageja on juba esitanud nõude summas 4 730 848,697 eurot kriminaalasja nr 11730000475 raames tsiviilhagejana. Eelnev tähendab, et hagejal on võimalik dokumentidega tutvuda seaduses ette nähtud ulatuses ja korras ning neid kasutada vajadusel oma nõuete täpsustamiseks, kuid see toimub kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. Seega puudub eraldi huvi täiendavalt dokumentidega tutvumiseks praegu ja eraldiseisvalt kriminaalmenetlusest.
42.Kostja leidis, et VÕS § 1015 lõike 1 nõue oleks olemas olukorras, kus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid ise ei võimalda mingil põhjusel tõendite kogumist tsiviilmenetluse raames. Vastupidine seisukoht muudaks sisutuks „õigustatud huvi“ mõiste, oleks vastuolus Riigikohtu lahendi tervikliku mõtte ning samuti menetlusökonoomia printsiibiga, sest võimaldaks kuritarvitada nii materiaal- kui menetlusõigust. Hagejal tuleks selgitada, milliseid tõendeid ei ole
tal võimalik koguda kriminaalmenetluse raames läbi viidava hagimenetluses ning sellega seonduvalt põhistada, miks tal on selles ulatuses soov tutvuda dokumentidega ning vastavalt olemas ka õigustatud huvi.
43.Kostja pidas arusaamatuks seda, mida hageja soovib dokumentidega tõendada. Eelnevat ei ole hageja selgitanud ka oma hagis. Dokumendid kujutavad endast ainult aktsiate pantimise ning edasiste kannetega seonduvaid tehnilisi dokumente, mis ei saa olla aluseks nõuete tekkimisele antud juhul või isegi nõudeid täpsustada. Hagejal on mitme aasta jooksul olnud suhtluses kostjaga võimaliku aktsiate väärast võõrandamisest tuleneva väidetava kahju hüvitamiseks. Väidetav kahju sai tekkida pandipidaja, mitte kostja tegevuse tulemusena. Kostja ning hageja vahelised lepingud ei ole sellist laadi, et nende pinnalt saaks tekkida nõudeid, mis olemuslikult puudutavad pandi realiseerimist (mida ei teinud kostja, vaid pandipidaja). Kostja rõhutab, et hagejal ei ole üldse nõudeid kostja vastu, mida ta võiks esitada. Nõuete enda olemasolu ei sõltu antud juhul dokumentidest. Nõue sõltub pandi realiseerimisest, mitte küsimustest, kas kostjal oli kohustus aktsiad teisele väärtpaberikontole üle kanda või mitte. Seega puudub hagejal nõue kostja vastu.
44.Asjaolu, et hagejal on piisavalt andmeid väidetava nõude formuleerimiseks, tõendab ilmekalt hageja kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi 2. veebruarist 2011, milles hageja nõuab kahjutasu summas 4 370 848,697 eurot. Seega ei ole hagejal probleeme enda hinnangul tekkinud kahju arvutamisega. Arusaamatuks jääb, milliseid täiendavaid tõendeid või andmeid loodaks hageja saada, mis ei ole hõlmatud juba toimuva eeluurimisega. Lisaks eelnevale on oluline juhtida tähelepanu, et esitatud tsiviilhagi ei sisalda ühtegi taotlust kostjale ega uurimisasutustele võimalike tõendite kogumiseks.
45.Hageja ei selgita hagis kordagi täpselt, millist elementi oma juba esitatud tsiviilhagis soovitakse dokumentidega tutvumise kaudu tõendada, mida ei saaks teha tulevikus talle avaldatava toimiku materjalidega või materjalidega, mida kostja on juba edastanud. Hageja selgitused hagis on üldised ega käsitle kordagi täpselt, mida neil ei ole võimalik ilma dokumentidega tutvumata tõendada. Käesoleval juhul on hageja ise valinud dokumentidega võimalikult seotud nõuete lahendamiseks kriminaalasja raames menetletava tsiviilhagi. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et ei kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta isikut kriminaalmenetluse korral esitama hagi kriminaalmenetluse raames. Tegemist on poole enda vabatatliku menetlusõiguste teostamise viisiga. Samas, kui isik on juba mingil hetkel valinud vaidluse lahendamiseks ühe õiguskaitse viisi, siis on ta kohustatud järgima selles menetluses kehtivaid reegleid, tagamaks menetluse enda efektiivsust.
46.02.10.2013.a seisukohtades taotles kostja hagi läbivaatamata jätmist uutel põhjendustel. Uurija vabastas kostja 20.09.2013.a kirjaga andmete saladuses hoidmise kohustusest. Kriminaalasja menetlus on lõppenud. Samuti on hageja esitanud kostja vastu eraldi hagiavalduse kahju nõudega.
47.Kostja leidis, et tal oli õiguspärane alus dokumentide avaldamisest keeldumiseks kriminaalmenetluse tõttu. Kriminaalmenetluse ajal oli uurija kirjalikult väljendatud korralduste kohaselt kostjal keelatud eeluurimise andmete avaldamine. Kõik asjassepuutuvad dokumendid seoses hageja viidatud pandiga ja aktsiate ülekannetega nõuti kostjalt uurijale välja seoses kriminaalmenetlusega ning kostja ei tohtinud neid avaldada hagejale. Alles uurija Berit Salupõllu
20.septembri 2013 kirjaga on kostja vabanenud eeluurimise andmete saladuses hoidmise kohustusest. Hagi esitamise ajal ja enne seda oli kostja keeldumine igal juhul õigustatud.
48.Tänaseks on selgunud, et hageja kuriteokaebus osutus täielikult põhjendamatuks ning uurimine lõpetati, kuna puudus kostjapoolne rikkumine ja puudus kahju. See ei tähenda, et
hagejal oleks kadunud õigus tutvuda kriminaalasja toimikuga. Kostja väidab, et kriminaalasja toimik sisaldab kõiki vajalikke andmeid ja dokumente sellises mahus, mis rahuldab hageja õigustatud huvi igal juhul. Asjassepuutuvad asjaolud ja kogutud dokumendid, mida kriminaalmenetluses uuriti, nähtuvad kriminaalasja lõpetamise määrusest 26. juunist 2013.a ja Riigiprokuratuuri määrusest 12. juulist 2013.a hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
49.Riigikohus on oma lahendis defineerinud tingimused, mis peavad olema täidetud dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks. Muuhulgas on isikul õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Hageja poolt esitatud põhjendus, et dokumendid on talle vajalikud selleks, et selgitada välja, kas või kuidas esitada kostja vastu nõudeid, ei ole asjakohased. Hageja esitas nõude kostja vastu kriminaalmenetluses ja pärast kriminaalmenetluse lõpetamist 23. augustil 2013.a esitatud eraldi hagiavaldusena, mis on võetud Harju Maakohtu menetlusse tsiviilasjana nr 2-13-39102. Eelnev tähendab, et hagejal oli talle vajalik dokumentatsioon olemas. Enne kriminaalmenetluse lõpetamist oli hagejal võimalik kriminaalasja toimikus olevate dokumentidega tutvuda seaduses ette nähtud ulatuses ja korras ning neid kasutada vajadusel oma nõuete täpsustamiseks kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku sätetega. Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja hagiavalduse esitamist kohtule aga on hagejal lisaks veel kõik tsiviilkohtumenetluses tagatud menetluslikud õigused tõendite esitamiseks ja vajadusel väljanõudmiseks käimas olevas hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-1339102 Harju Maakohtus. Hageja on seega oma väidetavad nõuded kostja vastu juba välja selgitanud ja esitanud, need on kohtumenetluses.
50.Hagejal tuleks seega selgitada, milliseid tõendeid ei ole tal võimalik koguda hagimenetluse raames läbi viidavas tsiviilkohtumenetluses tsiviilasjas nr. 2-13-39102 ning sellega seonduvalt tuleks hagejale põhistada, miks tal on hageja nõudeid käsitlevast kohtumenetlusest eraldiseisev vajadus tutvuda dokumentidega ning milles seisneb vastav eraldiseisev õigustatud huvi. Jätkuvalt on ka arusaamatu, mida hageja soovib just kohtu kaudu väljanõutaval viisil saadud dokumentidega saavutada.
51.Vastavad asjaolud seoses pandi seadmise, muutmise ja realiseerimisega on hagejale juba ammu teada ning välja selgitatud. Hageja kinnitas eelistungil, et ta tutvus kriminaalmenetluse toimikuga tänaseks lõpetatud asjas. Seega olid talle teada nii dokumendid ja andmed, mis uurija oli asja raames kogunud, kui need dokumendid ja andmed, mis kostja on esitanud, vastates uurija päringutele. Samuti on asjaolusid üksikasjalikult selgitatud menetluse lõpetamise määruses ja Riigiprokuratuuri määruses hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Hageja on mitme aasta jooksul olnud suhtluses kostjaga võimaliku aktsiate väärast ülekandmisest tuleneva väidetava kahju hüvitamiseks ning nõudnud ja saanud mitmesuguseid dokumente ja andmeid, mis muuhulgas vastavad ära olulised küsimused, mis on tõstatatud käesolevas hagiasjas.
52.Hagejal oli nii enne kui pärast käesolevas asjas hagi esitamist olemas andmed haginõuete esitamiseks. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis 2. veebruarist 2011.a esitas hageja konkreetselt välja arvutatud väidetava kahjunõude koos asjaolude ja põhistustega. Samuti nõuab hageja 23. augustil 2013.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses konkreetselt välja arvutatud väidetava kahju ja kõrvalkulude hüvitamist ning viivist kokku summas 2 672 057 eurot. Seega ei ole hagejal probleeme väidetavate nõuete väljaselgitamisega ega väidetava kahju suuruse arvutamisega.
53.Kostja leidis, et menetlusökonoomika printsiibist lähtuvalt ei saa teda kohustada dokumentidega tutvumise võimaldamist. Käesolevaks ajaks toimub hageja väidetavate kostja vastaste kahjunõuete menetlemine tsiviilkohtumenetluses, millises korras toimub tõendite esitamine, kogumine ja vajadusel väljanõudmine. Hageja kasutab pahauskselt VÕS § 1015 instituute ning takistab menetluse ökonoomset läbi viimist, sest on selge, et dokumentide kui asjakohaste tõendite kogumine on mõistlik ja võimalik teostada kahjunõude menetluses
tsiviilasjas nr 2-13-39102, mitte eraldiseisvas kohtumenetluses käesoleva asjana, millel muud sisu ei ole, kui saada tõendeid teise tsiviilkohtumenetluse jaoks.
54.Hageja dokumentide nõue ei ole piisavalt piiritletud ja on ebaselge, samuti ei lange see kokku tegelike sündmustega. Nõutavad dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud (Riigikohtu lahend 3-2-1-132-07). Kostja hinnangul ei ole dokumendid piisavalt piiritletud, eriti mis puudutab hagi nõude punktides 2) c) ja 2) d) esitatud nõuet. Samuti pole selge, milliseid dokumente nõutakse ülejäänud hagi nõude punktides, sest nõue ei lähe kokku tegelike sündmuste käiguga, millega hageja on põhjalikult kursis ning mida on selgitatud uurija ning prokuröri määrustes, aga ka kostja varasemates kirjades ning mis nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest.
55.Hageja nõuab muuhulgas dokumente, millega 19.12.2008 kell 16:35 on antud EVK-le korraldus seada pant hagejale kuuluvatele aktsiatele ning kostja korralduse aluseks olevat hageja korraldust. Samas on üheselt selge ja hagejale hästi teada, et aktsiaid ei panditud mitte 19.12.2008.a, vaid pant seati aktsiatele juba 2005. aastal. 19.12.2008.a toimus üksnes pandipidaja andmete muutmine EVK-s, mida on korduvalt hagejale selgitatud. Seega jääb arusaamatuks, mida kostjalt nõutakse, sest hageja parameetritele vastavad dokumenti ei saagi olemas olla.
56.Hageja nõuab dokumente, millega 06.02.2009.a kell 09:08 on antud EVK-le korraldus võõrandada hagejale kuulunud aktsiad ning koopia kontohalduri korralduse aluseks olevast kontoomaniku korraldusest. Samas on üheselt selge ja hagejale hästi teada, et aktsiad kanti üle pandipidaja AS XXX XXXkorralduse alusel aktsiate pandi realiseerimiseks, sest võlg oli maksmata ja muutunud sissenõutavaks. Seega jääb arusaamatuks, mida kostjalt nõutakse. Kostja ei ole pandipidaja, samas ei olnud pandipidaja kontoomanikuks. Samuti ei saagi kostja olla andnud EVK-le korraldust midagi võõrandada, vaid üksnes aktsiad üle kanda, sest pandi realiseerimisega ei tegelenud kostja, vaid pandipidaja. Jällegi jääb arusaamatuks, mida kostja peaks esitama, sest sellistele parameetritele vastavat dokumenti, mida hageja nõuab, ei saagi olemas olla.
57.Hageja nõuab abstraktselt dokumente „millest nähtuvad kostja juhtkonna otsused palvepunkti 2 alapunktides a ja b nimetatud tehingute teostamiseks kontoomaniku nimel“, kui eelviidatud, hageja kirjeldatud tunnustele vastavaid tehinguid ei toimunudki. Samuti on konkretiseerimata, millist dokumenti hageja soovib saada. Kuna tegemist on omapärase asja ettenäitamise nõude teisendusega, siis pole võimalik ette näidata dokumenti, kui hageja ei tea, mis dokumenti konkreetselt ta soovib näha ja kostja ei tea, millist dokumenti tuleks ette näidata.
58.Hageja nõuab enda viidatud tehingute tegemisele eelnenud ja sellega seotud poolte kirjavahetust. Kuna aga selliseid tehinguid, mida hageja kirjeldab, tema kirjeldatud kujul ei toimunud, jääb ebaselgeks, milliste poolte kirjavahetusest käib jutt, kellele ja kelle poolt saadetud ning millise sisuga kirju konkreetselt hageja näha soovib. Sellist hagi nõuet ei ole võimalik isegi teoreetiliselt täita, sest hageja ei tea, mis dokumenti ta soovib näha ja kostja ei tea, millist dokumenti peaks näitama.
59.Kriminaalmenetluses läbi viidud uurimise tulemused on kokkuvõtvalt esitatud uurija menetluse lõpetamise määruses ja Riigiprokuratuuri määrustes, millega on hageja põhjalikult tutvunud. Hageja kaebas määrused edasi, kuid kaebused jäeti vastavalt rahuldamata Riigiprokuratuuri määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Edasikaeve aga viitab sellele, et hageja pidi olema üksikasjalikult materjalidega tuttav.
60.Nimetatud menetluses tuvastatud asjaolud on lühidalt järgmised: 5. detsembril 2005.a pantis hageja aktsiad AS XXXja hageja vahelise pandilepingu alusel (mis ei olnud finantstagatis, vaid tavaline väärtpaberite pant) OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingust tulenevate laenukohustuste
tagamiseks. Pandileping sisaldas pantija tagasivõtmatut korraldust aktsiad pandi realiseerimise korral üle kanda. 27. novembril 2007.a sõlmiti uus mitmepoolne laenuleping, mis sätestas muutused osalistes ning kinnitas üle pandisuhte kehtivuse. Uueks pandipidajaks sai AS XXX , kes oli ka uus kreeditor. Vastavad muudatused kajastati EVK-s. 2008. aastal andis AS XXX seoses reorganiseerimisega kõik oma varad üle AS-le XXX XXXkui riskikapitali fond XXX esindajale, millest tulenevalt vahetati EVK-s pandipidaja andmed
61.18. detsembril 2008.a oli AS-l XXX XXX kui pandipidajal õigus ja pantija selgesõnaline volitus pandi realiseerimise korral anda kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks korraldus. 06.02.2009.a toimus aktsiate ülekanne pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega pandipidaja AS XXX XXX poolt, ülekandekorralduse edastas seaduslik esindaja XXX ja kostja oli õigustatud ning kohustatud pandipidaja korraldust täitma. Samuti selgitas uurimine ja uurija määruses viidatud kohtumenetluses kohus välja tõsiasja, et pandi realiseerimisest sai hageja kasu, mitte kahju, kuivõrd pandiga tagatud kohustusi vähendati realiseerimise tulemusena rohkem, kui tegelikult oli panditud aktsiate väärtus. Mingit kahju hageja ei saanud. Kostja rõhutas, et tema ei ole pandipidaja ega laenuandja, vaid on pelgalt kontopidaja, kes ei vastuta pandipidaja ja pantija vahelistest suhetest tuleneva ees. Kontohaldur ei vastuta pandipidaja võimaliku rikkumise eest.
62.Eelviidatud dokumendid ja andmed on hagejale varasemalt teatavaks tehtud ning hagi on esitatud vale isiku vastu. Uurija ja prokuröri määrused tõendavad, et pandi seadmise, muudatuste tegemise ja pandi realiseerimisega seotud asjade käik on hagejale teada. Hageja on tutvunud asjakohaste dokumentidega.
63.Asjaolu, et hagejal on olemas vastav teave ja dokumendid varasemalt, on tõendatud eelistungil kostja poolt üle antud 27. veebruari 2009.a kirjaga XXXkui hageja esindajale. Kirjale olid lisatud 05.12.2005.a pandikorraldus, 26.11.2007.a pandikorraldus, 18.12.2008.a pandipidaja teavitus pandipidaja andmete muutumise kohta ja AS XXX XXXavaldus pandi realiseerimise kohta 04.02.2009. Hagejal endal on olemas nii algne pandileping 2005. aastast kui ka 2007. aasta leping, mis sisaldasid pandi realiseerimise sätteid ja pantija tagasivõtmatuid korraldusi, mis võimaldasid pandipidajal panti realiseerida ilma hageja täiendavate korraldusteta. Nii see kui muu asjassepuutuv täiendav dokumentatsioon on esitatud kriminaalmenetluse raames, milliste materjalidega on hageja samuti saanud tutvuda ja millega tutvumist hageja seaduslik esindaja XXXeelistungil tunnistas.
64.Pandipidaja andmete muutust on hagejale eraldi selgitatud muuhulgas 1. juulil 2010.a saadetud kirjas. Hagejale selgitati, et pandipidaja andmed asendati AS XXX
18.detsembril 2008.a taotluse alusel, mille kohaselt on vara üle antud riskikapitalifondile XXX (s.o lepinguline fond investeerimisfondide seaduse tähenduses), kelle arvel, kuid oma nimel, tegutses fondivalitsejana/esindajana AS XXX XXX. Pandipidaja andmete muutusega seoses tehti 18. detsembril 2008.a EVK-s tehnilisi kandeid, mitte ei toimunud pandi lõppemist ega uue pandi seadmist. Kõiki aktsiate realiseerimisega seonduvaid andmeid ja dokumente tuleks hagejal küsida oma lepingupartnerilt AS-lt XXX XXX. Kostja ei ole pandisuhtes hageja lepingupartneriks.
65.Kostja leidis, et menetlus on muutunud ainetuks ja tuleks lõpetada. Kuna hageja väidab, et nõutavad dokumendid on talle vajalikud kostja vastu nõuete esitamiseks, samas on ta vastavad nõuded juba formuleerinud, kvalifitseerinud ja esitanud eraldi tsiviilkohtumenetluses, siis on selge, et hageja õigusi ja huve saavad puudutada vaid sellised dokumendid ja nõuded, mis võimaliku kahjunõude aluseid võiksid tõendada. Sellised dokumendid esitatakse, kogutakse ja nõutakse vajadusel kohtu abil välja just selles kahjunõude menetluses. Kui neid seal välja ei nõuta asjassepuutumatuse tõttu, siis järelikult need ei puuduta hageja õigusi ja huve. Sellisel
juhul pole põhjust neid välja nõuda käesolevas asjas. Seega on dokumentide ja andmete ring kahes tsiviilasjas täielikult kattuv ning käesolev kohtuasi on muutunud hageja jaoks täielikult tarbetuks. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
66.28.11.2013.a seisukohtades leidis kostja, et hageja hagiavalduse täpsustus sisaldab tegelikult uusi nõudeid, mis erinevad seni menetletud hagist olulisel määral. Tegemist ei ole hagi täpsustusega, vaid hageja asendab täielikult oma hagi nõuded uute vastu, loobudes täielikult senistest haginõuetest. Kostja haginõuete muutmiseks nõusolekut ei andnud. Haginõuete muutmise avalduse esitamisega hageja sisuliselt tunnistab seda, et senised nõuded osutusid alusetuks. Seega esineb alus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
67.EVK 22. novembri 2013.a põhjalik vastus kostja järelepärimisele selgitab adekvaatselt, mis toimus 19. detsembril 2008.a ja 06. veebruaril 2009.a. Tõend kinnitab kostja selgitusi, mida menetluse käigus on antud. Neil kuupäevadel ei toimunud selliseid toiminguid, mida hageja väidab toimuvat. Seega puuduvad taolised tehingukorraldused, mida hageja nõudis. Vastavalt ei saa ka eksisteerida olematute tehingukorraldustega seotud kirjavahetust ja dokumente. EVK kirjast nähtub selgelt, et 19. detsembril 2008.a tehtud toimingud olid tehnilise iseloomuga ning nende käigus ei lõppenud pant ega seatud uut panti. 6. veebruari 2009.a toimingud olid tehtud pandipidaja korralduse täitmiseks seoses pandi realiseerimisega. Kostjal puudus õiguslik huvi ja positsioon ise mingeid tehingukorraldusi initsieerida.
68.Hageja poolt esitatud üksikute kitsaste toimingute kohta võetud teatised eksitavad kohut, kui neid vaadata eraldiseisvalt ja ilma koondpilti omamata. Hageja ajab sihilikult segamini tehniliste toimingute kirjeldused sisuliste juriidiliste toimingutega. EVK üksikud teatised üksikute tehniliste lõikude kohta, mis EVK registris toimus, ei ole olemuslikult vastuolus kostja seisukohtadega ega EVK 22. novembri 2013.a põhjaliku selgitusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
69.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
70.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulusid 183 AS XXX aktsiat; 2) 19.12.2008.a oli hagejale kuuluvatele aktsiatele seatud pant; 3) 06.02.2009.a tehti tehing, millega võõrandati hagejale kuulunud AS XXX aktsiad; 4) kostja oli hageja väärtpaberikonto haldur; 5) hageja esitas kostjale 05.02.2013.a nõude dokumentidega tutvumiseks; 6) kostja teatas hagejale 17.01.2013.a, et ta ei saa nõuet täita käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu; 7) kriminaalmenetlus lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2013.a määrusega; 8) 20.09.2013.a teatas uurija kostjale, et seoses kriminaalmenetluse lõppemisega võib kostja andmeid avaldada; 9) hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, milline on Harju Maakohtus menetluses tsiviilasjana nr 2-12-39102.
71.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt, et viimane võimaldaks tal tutvuda hagiavalduses kirjeldatud dokumentidega. Eeskätt soovis hageja tutvuda dokumentidega, millega anti 19.12.2008.a väidetavalt korraldus seada hageja 183 aktsiale pant ning dokumentidega, millega anti korraldus võõrandada hagejale kuulunud 183 panditud aktsiat. Hageja nõudis, et kostjat kohustataks võimaldada tal tutvuda ka eelviidatud tehingutega seonduva kirjavahetusega ja kostja juhtkonna otsustega.
72.Enne hageja nõude sisulist lahendamist tuleb kohtul lahendada küsimus hageja nõude muutmisest. Kohtu 28.10.2013.a istungil tegi kohus poolte nõusolekul määruse asja menetlemise jätkamiseks kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale aega hagi eseme täpsustamiseks kuni 28.11.2013.a ning kostjale aega täiendava tõendi esitamiseks kuni 28.11.2013.a. Samuti oli pooltel aega esitada lõplikke kirjalikke seisukohti hiljemalt 13.12.2013.a. Kohtu 28.10.2013.a istungil selgitas kohus hagejale vajadust piiritleda täpsemalt hagiavalduse taotluse punkti 2 alapunktides c ja d toodud nõudeid (toimiku lk 132).
73.28.11.2013.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse. Hageja palus kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 12.12.2008.a kuni 26.12.2008.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“; samuti kohustada kostjat võimaldama hagejal tutvuda ajavahemikul 31.01.2009.a kuni 13.02.2009.a kostja või kolmanda isiku poolt koostatud ning kostja poolt kolmandale isikule edastatud või kolmandalt isikult saadud dokumentidega (s.h. elektrooniliste dokumentidega), mis sisaldavad sõnu „XXX“, „XXX“, „XXX“ või „XXX“.
74.Kui võrrelda hageja esialgset nõuet 28.11.2013.a täpsustusega, siis on hageja kohtu hinnangul oluliselt laiendanud nende dokumentide ringi, millistega tutvumist ta soovib. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja soovitavate dokumentide ringi mitte täpsemalt piiritlenud, vaid on loetlenud need esialgses hagiavalduses tooduga võrreldes ebaselgemalt. Muuhulgas on hageja muudetud nõudes soovinud, et kohus kohustaks kostjat võimaldama tal tutvuda piiritlemata kolmandate isikute poolt koostatud dokumentidega ja piiritlemata kolmandate isikute poolt kostjale saadetud dokumentidega. Piiritlemata kolmandate isikute poolt koostatud või saadetud dokumentidega peaks kostja võimaldama hagejal tutvuda siis, kui dokumendid sisaldavad sõnu „XXX“ või „XXX“. Milline õigustatud huvi on hagejal kõigi soovitud dokumentidega tutvumiseks, ei ole 28.11.2013.a menetlusdokumendis välja toodud. Vaidlus puudub selle üle, et hagejale ei kuulunud kõik AS XXX aktsiad ning hagejal enda ärinimi ei sisalda sõna "XXX".
75.Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolude pinnalt järeldada, et hagejal oleks olemas õiguslikku huvi tutvuda dokumentidega, mis tema poolt viidatud perioodil puudutavad näiteks AS XXX tegevust või AS XXX tegevust või teiste äriühingute tegevust, mille nimes sisaldus hageja viidatud perioodil sõna „XXX“. Hageja poolt 28.11.2013.a esitatud nõude eset ei ole võimalik seostada ainult nende faktiliste asjaoludega, mis on kajastatud kohtule esitatud algses hagiavalduses. Uusi faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid hagejal nõude eset laiendada, hageja esile toonud ei ole, kuid hageja on oma nõude eseme sõnastanud 28.11.2013.a menetlusdokumendis oluliselt laiemalt, võrreldes esialgse hagiavaldusega. Kostja leidis, et hageja on 28.11.2013.a menetlusdokumendis esitanud täiesti uue nõude eseme. Tegemist ei ole hagi nõude täpsustusega ning kostja sellisel viisil nõude muutmisega ei nõustunud.
76.TsMS § 376 lg 1 näeb ette, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud asjas kostja nõusolekut ei andnud. TsMS § 376 lg 2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda hageja 28.11.2013.a menetlusdokumendis toodud hagi eseme muutmisega. Kohus nõustub kostja seisukohtadega, et hageja on 28.11.2013.a esitanud täiesti uue nõude selle asemel, et piiritleda täpsemalt esialgse hagiavalduse punkti 2 alapunktides c ja d soovitud dokumentide ringi. Hageja muudetud esemega nõude lahendamine venitaks menetlust ega võimaldaks ühelgi viisil asja
kiiremini või säästlikumalt lahendada. Kuivõrd kohus ei nõustu hageja poolt 28.11.2013.a menetlusdokumendis esitatud viisil nõude muutmisega, lahendab kohus hageja nõuet vastavalt esialgses hagiavalduses esitatud hagi esemele.
77.14.12.2013.a ehk üks päev pärast kohtu määratud tähtaja lõppemist esitas hageja seaduslik esindaja kohtule täiendava kirjaliku seisukoha, milles ta muuhulgas nõudis, et kohus kohustaks kostjat esitama äriregistrisse kantud isiku korraldusi või äriregistrisse kantud isikute notariaalselt tõendatud volitusi isikule, kelle korraldust täitis kostja. Hageja leidis, et korraldused pidid tingimata olema notariaalses vormis. Samuti leidis hageja, et kui kostja neid dokumente ei oma, tuleb kohtulahendis kajastada, et kostja tunnistas õigustatud isikute legitiimsete korralduste ja notariaalselt tõestatud volituste puudumist. Selliseid nõudeid ei esitanud hageja esialgses hagiavalduses ega täpsustatud nõudeavalduses 28.11.2013.a.
78.Kohus leiab, et 14.12.2013.a menetlusdokumendis on hageja esitanud täiendavaid nõudeid, sh nõude, et kohus tuvastaks kostja poolt tehtud toimingute õigusvastasuse. TsMS § 376 lg 2 alusel ei nõustu kohus ka hagi nõude muutmisega 14.12.2013.a menetlusdokumendis kirjeldatud viisil. Muudetud nõude menetlemine ei too antud asjas kaasa vaidluse kiiremat ja säästlikumat lahendamist. Mistahes mõjuvat põhjust nõude hiliseks esitamiseks ning kohtu antud menetlustähtaja eiramiseks ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole hageja ühelgi viisil põhistanud, millisel õiguslikul alusel on lisaks dokumentidega tutvumise nõudele võimalik rahuldada tema tuvastuslikku nõuet kostja vastu. Kuivõrd kohus hagi nõude muutmist 14.12.2013.a menetlusdokumendis kajastatud viisil ei luba, lähtub kohus nõude lahendamisel esialgsest hagiavaldusest ja hageja poolt kohtule tähtaegselt esitatud nõude täpsustustest, millistega hageja üksnes täpsustas esitatud nõuet ega esitanud täiendavaid või uusi nõudeid.
79.Lisaks eeltoodule esitas hageja 14.12.2013.a menetlusdokumendis kohtule taotluse jätta kostja esitatud tõendid hageja ja XXX suhete osas läbi vaatamata, sest need koormavad menetlust ega oma seost asjaga. Kostja 28.11.2013.a esitatud tõendi palus hageja samuti jätta tähelepanuta.
80.Kohus leiab, et seesuguste hageja taotluste rahuldamiseks puudub alus. Kostja esitatud tõendid on asjakohased ning tõendid on esitatud selleks, et vaielda vastu hageja poolt esile toodud faktilistele väidetele. Kostja on kõik tõendid esitanud kohtule tähtaegselt. Hagejal oli võimalik nende tõenditega tutvuda ja esitada nende suhtes oma sisulised vastuväited, millist õigust on hageja kasutanud. TsMS § 436 lg 2 ja lg 3 järgi peab kohus otsuse tegemisel tuginema asjas kogutud tõenditele. Kohus ei saa jätta mõnda kostja poolt tähtaegselt esitatud ja asjakohast tõendit tähelepanuta pelgalt seetõttu, et need ei toeta hageja väiteid. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja nõue kostja vastu kuulub sisuliselt rahuldamisele või mitte.
81.Esialgses hagiavalduses soovis hageja tutvuda järgmiste dokumentidega: a) dokumendid, mis kajastavad pandi seadmise käiku ja on aluseks tehingule, millega 19.12.2008 kell 16:35 anti AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt korraldus seada pant hagejale kuuluvatele 183-le AS XXX aktsiale ISIN: XXX ning kostja korralduse aluseks olev hageja korraldus; b) dokumendid, mis kajastavad aktsiate võõrandamise käiku ja on aluseks tehingule, millega 06.02.2009 kell 09:08 on antud AS-le Eesti Väärtpaberikeskus kostja poolt korraldus võõrandada hagejale kuuluvad 183 AS XXX aktsiat ISIN: XXX ning koopia kontohalduri korralduse aluseks olevast kontoomaniku korraldusest; c) dokumendid, millest nähtuvad kostja juhtkonna otsused eeltoodud punktides a ja b nimetatud tehingute teostamiseks kontoomaniku nimel; d) alapunktides a ja b nimetatud tehingu tegemisele eelnenud ja sellega seotud poolte kirjavahetus (vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-108-10).
82.Hageja selgitas, et teda huvitavad dokumendid, mis olid aluseks kahele tehingule. Esmalt 19.12.2008.a tehingule, millega seati pant hagejale kuuluvatele 183-le AS XXX aktsiatele ja teiseks 06.02.2009.a tehingule, millega anti korraldus võõrandada hagejale kuuluvad aktsiad. Hagejal on huvi dokumentidega tutvumiseks, et selgitada välja, kas või kuidas saab hageja esitada kostja vastu nõudeid. Samuti on hagejal huvi seetõttu, et tal on vaja koostada 2012.a majandusaasta aruannet. Senise kostja käitumise alusel on hageja veendunud, et dokumendid eksisteerivad. Krediidiasutuste seaduse § 63 lg 1 alusel peavad krediidiasutuses olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduuriree XXX.
83.Sisuliselt väitis hageja, et ta ei ole ise andnud pandipidajale AS XXX aktsiate käsutusõigust, mida tõendab hageja 27.11.2007.a pandikorraldus. Hageja ei ole 06.02.2009.a aktsiate võõrandamise korraldust andnud ja tal on õigus tutvuda dokumentidega, mille alusel aktsiad võõrandati. Hageja esitatud EVK registriväljavõttest nähtub, et seisuga 19.12.2008.a oli varasem pant kustutatud. Hagejal on õigus tutvuda dokumendiga, mille alusel seati temale kuuluvatele aktsiatele uus pant. Kostja väited selle kohta, et EVK kanded olid tehnilist laadi, ei ole õiged. Varasem pant aktsiatele lõppes, sest pant kustutati.
84.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja tõi välja, et tal oli õigus keelduda hagejale dokumentide avaldamisest kuni 20.09.2013.a seetõttu, et toimus kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse käigus ei lubatud kostjal dokumente ega informatsiooni avaldada. Sisuliselt on hageja nõue alusetu, sest kõik asjakohased dokumendid on hagejale korduvalt väljastatud ning hagejal oli võimalik nendega tutvuda kriminaalmenetluse raames. Hageja esindaja on kinnitanud, et ta on tutvunud kriminaalasja toimikuga. Selliseid hagiavalduses kirjeldatud dokumente, millistega hageja soovib tutvuda, ei eksisteeri ning hageja on sellest teadlik. Hageja dokumentidega tutvumise nõude on ebaselgelt formuleeritud.
85.Hageja avas kostja juures 6. aprillil 2005.a väärtpaberikonto. 5. detsembril 2005 esitas hageja pangale avalduse AS XXX 183 aktsia pantimiseks. 26. novembril 2007.a esitas hageja avalduse aktsiate pandi muutmiseks seoses laenusuhte muutusega. Pandipidajaks oli AS XXX . 18. detsembril 2008.a esitas AS XXX taotluse AS XXX XXXkandmiseks Eesti Väärpaberite Keskregistrisse pandipidajana. 4. veebruaril 2009.a esitas AS XXX XXX, tegutsedes enda nimel ja AS XXX arvel, taotluse aktsiate kandmiseks AS XXX väärtpaberikontole. 6. veebruaril 2009.a täitis kostja AS XXX XXXkui Eesti Väärpaberite Keskregistri järgse pandipidaja korralduse ning kandis aktsiad AS XXX väärtpaberikontole (pandipidaja realiseeris panti oma nõuete katteks).
86.Hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi dokumentidega tutvumisel. Hagejal ei ole nõudeid, mida kostja vastu esitada. Lisaks ei ole hagejal olnud takistusi kriminaalasjas kostja vastu tsiviilhagi esitamisel ning kostja vastu hagiavalduse esitamisel kohtusse kahju hüvitamise nõudes. Kõik asjaolud seoses pandi seadmise, muutmise ja realiseerimisega on hagejale ammu teada ning talle on esitatud asjakohased dokumendid. Hageja teadis, et aktsiaid ei panditud mitte 19.12.2008.a, vaid pant seati aktsiatele juba 2005. aastal. 19.12.2008.a toimus üksnes pandipidaja andmete muutmine EVK-s, mida on korduvalt hagejale selgitatud. Hageja teadis, et 06.02.2009.a korraldus anti pandipidaja poolt, sest võlg oli maksmata ja nõue muutus sissenõutavaks. Pandipidaja nimel korralduse andnud isikul oli olemas vajalik pädevus.
87.Kohus leiab, et hageja nõue dokumentidega tutvumiseks on vaatamata kohtu selgitustele jäänud piisavalt piiritlemata. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et dokumendid, millistega tutvumist hageja soovib, on hagejal kas juba olemas või neid ei eksisteerigi. Kui dokumendid on hagejal juba olemas või neid ei eksisteeri, ei saa hagejal kohtu hinnangul olla õiguslikku huvi nõude esitamiseks VÕS § 1015 alusel. Hageja väidetest võib kohus pigem järeldada, et hageja tegelikuks eesmärgiks ei ole mitte dokumentidega tutvumise võimaldamine VÕS § 1015 alusel,
vaid kohtu kaudu kostja tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamine. Esialgses hagiavalduses hageja ühegi sellist tuvastuslikku nõuet samas ei esitanud. VÕS § 1015 alusel ei saa esitada nõuet dokumentide puudumise tuvastamiseks või mõne isiku tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamiseks.
88.VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
89.Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-108-10, p 10), et dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud. Isik ei saa nõuda igaühelt igasuguse dokumendiga tutvuda lubamist, vaid VÕS § 1015 alusel nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused (samas, p 12): 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda; 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse.
90.Kohus peab VÕS § 1015 alusel nõude rahuldamiseks tuvastama, et dokument on kostja valduses ja on koostatud hageja huvides või kajastab poolte õigussuhet või nende tehingu ettevalmistamist (samas, p 12). Kohtul tuleb VÕS § 1015 kohaldamisel esmalt tuvastada, kas dokument, millega isik soovib tutvuda, on koostatud selle isiku huvides või kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. Isik peab põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu (samas, p 14). Riigikohus on rõhutanud, et dokumendiga tutvumise nõude rahuldamiseks peab lisaks kõigele eeltoodule dokument olema selle isiku valduses, kellelt dokumentidega tutvuda võimaldamist nõutakse (samas, p 15).
91.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja esitas kostjale 05.02.2013.a nõude dokumentidega tutvumiseks (toimiku lk 10-12), millele kostja vastas 15.02.2013.a (toimiku lk 13). Kostja selgitas, et ta on varem juba vastanud hageja arvukatele päringutele ning on esitanud hagejale asjaga seonduvad dokumendid ja informatsiooni. Samuti selgitas kostja, et seoses kriminaalasja nr 11730000475 eeluurimisega on tal keelatud avaldada kohtueelses menetluses tähtsust omavaid andmeid ilma prokuröri loata. Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.2013.a kirjast (toimiku lk 112) nähtub, et kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu anti kostjale luba väljastada andmeid, mis olid kostja poolt kriminaalmenetluses esitatud. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kuni 20.09.2013.a oli kostjal õiguslik alus jätta hageja päringutele vastamata käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu.
92.Sisuliselt ei vaidle pooled antud asjas selle üle, et aktsiate pantimise ning võõrandamisega seotud toimingute suhtes koostatud dokumendid on sellisteks dokumentideks, mis puudutavad hageja õigusi ja huve ning kostjal kontohaldurina oli kohustus asjakohased dokumendid hagejale väljastada. Seega eksisteerib formaalne alus VÕS § 1015 kohaldamiseks. Küll aga on kostja väitnud, et ta on juba kõik vajalikud ja asjakohased dokumendid hagejale väljastanud. Millegi muu nõudmiseks kostjalt puudub hagejal õiguslik alus, sest muid dokumente ei ole ning väidetavate dokumentide puudumine ei ole takistanud hagejal oma väidetavate õiguste realiseerimist.
93.Kohtu hinnangul nähtubki asjas kogutud tõenditest, et hagejale oli juba varasemalt võimaldatud tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega, mis puudutasid 19.12.2008.a registritoimingut ja 06.02.2009.a aktsiate võõrandamist. Nimelt oli kostja saatnud hagejale 27.02.2009.a kirja (toimiku lk 55), milles ta on selgitatud järgmist. Hageja XXXOÜ seadis AS XXX 183 aktsiale pandi pandikorraldusega 05.12.2005.a. Pandipidajaks oli
AS XXX.
26.11.2007.a esitas hageja uue pandikorralduse ja pandipidajaks oli märgitud AS XXX . Uus
pant seati 27.11.2007.a sõlmitud laenulepingu alusel. Järgnevalt toimus muutus pandipidaja andmetes, mille kohta esitas 18.12.2008.a taotluse AS XXX (mille uus esindaja oli AS XXX XXX). Kostja selgitas, et pant seati seega hageja poolt ning uuendati vastavalt uuele lepingule.
94.Kostja selgitas antud kirjas, et pandi seadmise faktist pandipidajat eraldi ei teavitata, sest pandipidaja on pandi seadmisest teadlik pandilepingu põhjal. Samuti selgitas kostja, et pandi realiseerimise korralduse esitas pandipidaja AS XXX XXX. Avaldus esitati juhatuse liikme XXXpoolt 04.02.2009.a. Antud avaldus oli hagejale saadetud juba 17.02.2009.a. Aktsiate ülekanne vormistati väärtpaberite makseta ülekandega. Ülekande korralduse kinnitas kostja finantsturgude operatsioonide osakonna spetsialist 06.02.2009.a kell 09:16. Aktsiate ostukorraldus on sisestatud AS Swedbank kui pandipidaja kontohalduri poolt ja selle sisu kohta kostjal andmed puuduvad. Antud kostja kirjale olid lisatud 05.12.2008.a pandikorraldus, 26.11.2008.a pandikorraldus, pandipidaja teavitus pandipidaja andmete muutumuse kohta 18.12.2008.a ning AS XXX XXXavaldus pandi realiseerimise kohta 04.02.2009.a. Kohus leiab, et seega oli kostja juba enne kohtumenetlust väljastanud hagejale kõik asjakohased dokumendid ja andnud vajalikud selgitused. Seda kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid.
95.Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2013.a määrusest kriminaalasjas nr 1-13-6717 (toimiku lk 67-73) nähtub, et kohus jättis muutmata Riigiprokuratuuri 12.07.2013.a määrusega, millega jäeti rahuldamata hageja esindajate kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Antud määrusest nähtub, et Põhja Prefektuur lõpetas ringkonnaprokuröri nõusolekul 27.06.2013.a kriminaalasja menetluse põhjusel, et puudus usalduse kuritarvitamise kui kuriteo koosseis, sest puudus suur varaline kahju. Kannatanuks olnud hagejale ei tekkinud pandi realiseerimisega kahju, vaid kasu, sest aktsiate reaalne väärtus oli 3 miljonit krooni, kuid laenu tasaarvestati 11 miljoni krooni ulatuses.
96.Tallinna Ringkonnakohus on oma määruses nõustunud Riigiprokuratuuriga selles osas, et kriminaalasjas esitatud materjalide pinnalt ei olnud tuvastatav kostja AS SEB Pank kohustuste rikkumine. Hageja ei täitnud tähtaegselt laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu omandas pandipidaja õiguse pandi realiseerimiseks. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei olnud 02.12.2005.a aktsiate pandilepingu ja 27.11.2007.a laenulepingu järgi pandi kehtivuse perioodil õigust pandi esemeks olevaid AS XXX lihtaktsiaid võõrandada, pantida kolmandate isikute kasuks ega algatada otseselt või kaudselt menetlust aktsiate tühistamiseks, nimiväärtuse muutmiseks või muude aktsiatega seotud õiguste muutmiseks. Kuivõrd hageja laenu tähtaegselt ei tagastanud, ei olnud tal õigust pandieseme võõrandamiseks.
97.Hageja poolt kohtule esitatud väärtpaberite pandikorraldusest (toimiku lk 76) nähtub, et hageja andis 26.11.2007.a korralduse AS XXX 183 lihtaktsia pantimiseks ning pandipidajaks sai AS XXX . Pandilepingu kuupäevaks on märgitud 27.11.2007.a. Korralduse eritingimustes, kus on küsitud, kas pantija annab pandipidajale käsutusõiguse panditud väärtpaberite suhtes, on vastuseks märgitud „ei“. Asjas kogutud tõenditest aga nähtub, et kriminaalmenetluses analüüsiti ka teisi pandi seadmisega seotud tõendeid ja jõuti järeldusele, et hageja 27.11.2007.a korraldus ei saanud omada õiguslikku tähendust.
98.Politsei ja Piirivalveameti kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 26.06.2013.a (toimiku lk 87-97) nähtub, et eeluurimisel tehti kindlaks hageja poolt vaidlusaluste aktsiate pantimine 02.12.2005.a laenulepingu tagamiseks. Laenusaaja OÜ XXX jättis laenukohustuse täitmata, mille tulemusena AS XXX realiseeris pandi 06.02.2009.a AS SEB Pangas asuvalt kontolt.
99.Määrusest nähtub, et AS XXX teatas kostjale 18.12.2008.a, et ta on 01.02.2008.a sõlminud varade ostu-müügi lepingu ja andnud kõik talle kuuluvad varad, sh nõuded ja nende tagatised, üle Riskikapitalifondile XXX , keda esindab AS XXX XXX. Kostjal paluti EVK-s muuta
pandipidaja andmed ja asendada senine pandipidaja AS XXX uue pandipidajaga. 04.02.2009.a tegi AS XXX XXXjuhatuse liige XXXkostjale avalduse panditud aktsiate kandmiseks AS XXX väärtpaberikontole.
100.Määruse järgi nägi 02.12.2005.a aktsiate pandilepingu punktid 10, 11.2 ja 13 ette, et pantija andis kontohaldurile korralduse aktsiate ülekandmiseks vastavalt pandi realiseerimise tulemustele aktsiad omandanud isikule või isikutele ning kontohaldurile on aktsiate pandi realiseerimise korral kohustus anda EVK-le korraldus vastava hulga aktsiate ülekandmiseks pantija kontolt uue omaniku kontole. See korraldus on lepingu osaks ning korralduse muutmine on võimalik vaid lepingu muutmise läbi. Pantija kohustus lepingus antud korraldust enne lepingu lõppemist mitte tagasi võtma.
101.27.11.2007.a sõlmitud laenulepingu punkti 5.5. järgi oli hageja pantijana andnud laenusumma tagatiseks AS XXX XXXkasuks kõik talle kuuluvad AS XXX lihtaktsiad. Laenulepingu punkti 5.5. järgi ei olnud pandi kehtivuse perioodil pantijal õigust pandi esemeks olevaid AS XXX lihtaktsiaid võõrandada, pantida ega muul viisil koormata. Pant pidi lõppema kas pandiga tagatud nõuete lõppemisel või pandi realiseerimisel. Pandilepingu punktide 11.3 ja 14.2 järgi ei olnud hagejal iseseisvat õigust aktsiaid müüa. Pandilepingu punktist 10 tulenes pandipidaja õigus panti realiseerida, kui pandiga tagatud kohustust ei ole õigeaegselt täidetud.
102.Määruses on ühtlasi kajastatud Finantsinspektsiooni selgitust, mille järgi võib vastavalt asjaõigusseaduse §-dele 314 ja 3141 väärtpaberite pantimine toimuda kas tavalise õiguse pantimisena või finantstagatise seadmisena. Antud juhul oli tegemist tavalise õiguse pantimisega. Aktsiate pantimisel finantstagatisena tuleb pooltel kokku leppida, et pandipidaja võib panditud eset käsutada. Finantsinspektsioon asus seisukohale, et hageja poolt pandikorralduse blanketil tehtud tahteavaldus (milles ta teatas, et ei ole nõus andma pandipidajale käsutusõiguse panditud väärtpaberitele) ei ole kehtiv, sest tegu ei olnud finantstagatisega, vaid tavalise õiguse pantimisega. Panditud õiguste müük toimub AÕS § 314 lg 2 järgi käsipandi müügi sätete alusel. Tavalise õiguste pantimise korral võib panditud väärtpaberi nõude katteks realiseerida pantija kontohaldurile antud korralduse alusel, kui pandilepingus ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul nägi hageja poolt sõlmitud 02.05.2005.a pandilepingu punkt 11.2 ette, et pandi realiseerimine toimub pandipidaja valikul kas kohtutäituri poolt esitatud korralduse läbi või aktsiate müümisel pandipidaja poolt. Kontohaldur aga pandi realiseerimiseks õigusliku aluse olemasolu ei kontrolli ega vastuta sellest tuleneva kahju eest. Lõppastmes leidis Finantsinspektsioon, et pandipidaja võib väärtpaberite kui tavalise õiguse pantimise korral omada lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisel õigust anda ainuisikuliselt kontohaldurile korraldus panditud aktsiate ülekandmiseks enda kontole. Antud juhul sisaldus hageja ehk pantija vastav korraldus sellisel viisil toimimiseks pandilepingus ning kuivõrd see sisaldus pandilepingus, sai korraldust muuta vaid pandilepingu muutmise läbi.
103.Finantsinspektsiooni vastusest, mis on määruses kajastatud, nähtub ühtlasi, et 27.11.2007.a sõlmisid OÜ XXX, hageja, XXXja AS XXX uue laenuleping, milles lepiti kokku, et AS XXX XXXkasuks seatud pant kanti üle AS-le XXX kui laenuandjale. Leping nägi ette, et kui laenusaaja kohustusi ei täida, võib laenuandja koheselt realiseerida laenu tagasimaksmiseks seatud tagatised ja pandid. Finantsinspektsioon leidis, et hageja ja AS XXXvahel 02.12.2005.a sõlmitud pandilepingu punktis 13 sisaldus hageja selgesõnaline volitus kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks vastavalt pandi realiseerimise tulemustele. Uut pandilepingut pärast nõuete loovutamist AS-le XXX ei sõlmitud ja pandileping jäi uue võlausaldaja suhtes kehtima samadel tingimustel. Pandi realiseerimine toimus pandiga tagatud kohususte täitmiseks ja sellega ei rikutud hageja omandiõigust.
104.Riigiprokuratuuri 12.07.2013.a kaebuse rahuldamata jätmise määrusest (toimiku lk 98-111) nähtub, et Riigiprokuratuur ei nõustunud hageja kui kaebaja väidetega ja pidas neid otsituteks.
Riigiprokuratuuri hinnangul oli meelevaldne hageja väide, mille kohaselt on kostja AS SEB Pank oma kohustusi menetluse lõpetamise määruse järgi rikkunud. Määruses on samuti rõhutatud, et AS-l XXX XXXkui hagejale kuulunud aktsiate pandipidajal tekkis müügiõigus, sest laenulepingust tulenev võlg oli tähtaegselt tasumata.
105.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et 06.02.2009.a toimunud panditud aktsiatega seotud tehingu aluseks oli varasem hageja poolt sõlmitud pandileping. 06.02.2009.a toimus aktsiate ülekanne pandipidaja korraldusel. Tehingu toimumise käik ning selle aluseks olevad korraldused on hagejale edastatud juba kostja 27.02.2009.a kirjaga (toimiku lk 55). Hageja arusaama sellest, et 06.02.2009.a tehtud ülekannet oleks saanud teha vaid tema enda kui panditud väärtpaberite omaniku korraldusel, saab kohus asjas esitatud tõendite pinnalt pidada ekslikuks. Kuivõrd 06.02.2009.a tehingu aluseks olevad dokumendid on juba hagejale edastatud ja nendega oli tal võimalik tutvuda kriminaalmenetluse raames, puudub õiguslik alus samade dokumentide osas tema nõude rahuldamiseks VÕS § 1015 alusel.
106.Hagiavalduse taotluse punkti 2 alapunktis a nõudis hageja, et tal võimaldataks tutvuda dokumentidega, millega oli antud 19.12.2008.a korraldus seada pant hagejale kuulunud AS XXX aktsiatele. Samuti nõudis hageja, et tal võimaldataks tutvuda tema enda vastavasisulise pandi seadmise korraldusega. Ülalviidatud tõenditest aga tuleneb, et 19.12.2008.a ei saanud hageja enam anda korraldust pandi seadmiseks, sest sellise korralduse oli ta andnud oluliselt varem. 19.12.2008.a ei seatud aktsiatele uut panti, vaid pandileping oli sõlmitud juba 2005.a. Varasemad pandi seadmisel aluseks olnud dokumendid olid hagejal olemas ning hagejal oli võimalik tutvuda kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega on hageja hagiavalduse taotluse punkti 2 alapunktis a esitanud taotluse tutvuda dokumentidega, mida ei eksisteeri või mis olid tal juba olemas ja sellest oli hageja teadlik. Kuivõrd dokumente, millistega hageja tutvuda soovib, antud asjas kogutud tõendite pinnalt ei eksisteeri või need olid hagejal juba olemas, ei ole võimalik antud osas rahuldada hageja nõuet VÕS § 1015 alusel.
107.Kohus juhtis 28.10.2013.a eelistungil hageja tähelepanu Politsei- ja Piirivalveameti määrusele ja märkis, et esitatud tõendite järgi andis hageja nõusoleku aktsiate pantimiseks ja pandipidaja poolt nende realiseerimiseks enda sõlmitud lepingutes ega pidanud andma uusi korraldusi. Kohus palus hagejal selgitada oma nõuet kohtule esitatud tõendite valguses (toimiku lk 131). Hageja viitas EVK aktsiaraamatu väljavõttele seisuga 19.12.2008.a kell 16:33 ja avaldas arvamust, et kuivõrd pant kustutati 19.12.2008.a, oli vaja uut pandipidaja korraldust. Hageja arvas, et registrisse kandmisel tekkis 19.12.2008.a uus pant. Hageja avaldas, et ta soovib tutvuda nende tõenditega, mis viisid uue pandi seadmiseni.
108.Kuigi kohus ei saa käesolevas asjas lahendada hageja ja pandipidaja vahelist vaidlust seoses panditud aktsiate realiseerimisega, ei pea kohus võimalikuks nõustuda hageja käsitlusega pandi kustutamise ja uue pandi seadmise kohta. Eelnevalt viidatud Politsei- ja Piirivalveameti määrusest nähtub, et Finantsinspektsiooni hinnangul ei kujutanud AS XXX aktsiatele seatud pant endast mitte finantstagatist, vaid tegemist oli tavalise õiguse pantimisega.
109.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 314 lg 1 sätestab, et varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav. Vastavalt AÕS § 314 lõikele 2 kohaldatakse õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 3141 lg 1 järgi loetakse finantstagatiseks kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise võtjaks on üks AÕS § 3141 lõikes 1 loetletud isikutest või organisatsioonidest. Seega saavad finantstagatise kohta kokkuleppe sõlmida professionaalsed turuosalised.
110.Kui aktsiad olid panditud varalise õigusena, reguleeris nende pantimist lisaks AÕS § 282 Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 16, mille lg 6 järgi pidi korralduse pandi
kustutamise kohta kontohaldurile andma pandipidaja (redaktsioonis, mis kehtis 19.12.2008.a). Veelgi olulisem on aga see, et § 16 lg 7 järgi kohaldatakse väärtpaberite pantimisele asjaõigusseaduses õiguste pantimise kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt AÕS §-le 284 lõpeb käsipant ainult nõude lõppemisega. Seega ei saanud hageja aktsiatele tekkinud varasem pant lõppeda ainult seetõttu, et EVK-s kustutati mõneks minutiks vastav pandikanne. Kuivõrd varasem pant hageja aktsiatele ei lõppenud, vaid kehtis edasi koos muudetud pandipidaja andmetega, ei saa olemas olla hageja või mõne teise isiku korraldusi uue pandi seadmiseks.
111.AS XXX aktsiaraamatu väljavõttest EVK-s (toimiku lk 77) nähtub, et seisuga 19.12.2008.a kell 16:33 ei olnud registrisse kantud ühtegi panti, finantstagatist ega muud blokeeringut. Hageja esitatud aktsiaraamatu väljavõtetest EVK-s (toimiku lk 142-148) nähtub, et seisuga 01.03.2007.a oli hagejale kuulunud 183 AS XXX aktsiale seatud pant AS XXX XXXkasuks. Tõendist toimiku lk 143 nähtub, et seisuga 26.11.2007.a oli „pant vabastatud/ümberregistreeritud“. Seisuga 19.12.2008.a oli hagejale kuulunud 183 aktsiale seatud pant (toimiku lk 146) ja pandipidajaks oli XXX Riskikapitalifond (toimiku lk 147). Panditud väärtpaberite andmetest (toimiku lk 147) nähtub, et seisuga 19.12.2008.a kell 16:35 oli „pant registreeritud/ümberregistreeritud“ ning seisuga 06.02.2009.a kell 10:22 oli „pant vabastatud/ümberregistreeritud“. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et vaidlusaluste aktsiate pandikannet muudeti.
112.AS Eesti Väärtpaberikeskuse registri spetsialist on hageja seaduslikule esindajale selgitanud (toimiku lk 149), et 19.12.2008.a kell 16:31 on antud kontohalduri korraldus pant vabastada ning samal päeval kell 16:35 on antud kontohalduri korraldus pant seada. AS Eesti Väärtpaberikeskuse registri spetsialisti 17.01.2013.a selgitusest hageja seaduslikule esindajale (toimiku lk 151) nähtub, et 19.12.2008.a kell 16:35 on kostja andnud korralduse seada pant XXXOÜ nimele ning 06.02.2009.a on antud vastastikused korraldused kostja ja omandaja kontohalduri AS Swedbank poolt. Aktsiaraamatu väljavõttest seisuga 07.02.2009.a (toimiku lk 153) nähtub, et kell 15:00 ei olnud registrisse kantud ühtegi panti AS XXX aktsiatele.
113.AS Eesti Väärtpaberikeskus selgitusest kostjale 22.11.2013.a (toimiku lk 158-160) tuleneb, et pandipidaja andmete muutmisel 18.12.2008.a oli tehniliselt ainuvõimalik asendada registris endise pandipidaja andmed uue pandipidaja andmetega, milleks tehniliselt eelmised andmed kustutati. EVK selgitas, et pandipidaja muutuse registreerimine andmete ümberkirjutamise teel ei olnud võimalik. Samuti nähtub selgitusest, et hageja on võtnud välja aktsiaraamatu seisuga 19.12.2008.a kell 16:33, millisel momendil panti ei nähtunud, sest tegu oli ajavahemikuga (konkreetsel juhul ca 4 minutit), mis kulus pandi uue oleku fikseerimiseks vajalike andmete manuaalseks sisestamiseks, kinnitamiseks ja registreerimiseks. Toimingute läbiviimine toimus kostja poolt EVK registrisüsteemi funktsionaalsusega võimaldatud andmetöötlustoimingute tegemisel läbi arvutivõrgu, mille kohta on võimalik teha vaid logide väljavõte.
114.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et seisuga 19.12.2008.a kell 16:33 puudus hagejale kuuluvatel AS XXX aktsiate suhtes kanne pandi olemasolu kohta vaid tehnilistel põhjustel, sest oli vajalik sisestada andmeid pandipidaja andmete muutmiseks. Tehniline toiming ei toonud ega saanud kaasa tuua pandi lõppemist. Seda, et tegemist oli tehnilise toiminguga, on hagejale kohtumenetlusele eelneval ajal selgitatud. Pandipidaja andmete muutusega kaasnevad korraldused olid hagejale edastatud. Kohus leiab, et seega hagejale pidi olema teada, millistel asjaoludel 19.12.2008.a kandeid tehti ja mis olid korralduste aluseks.
115.Hagiavalduse nõude punkti 2 alapunktis b nõudis hageja, et kostja võimaldaks tal tutvuda dokumentidega, millega 06.02.2009.a anti korraldus hagejale kuulunud aktsiad võõrandada. Käesolevas asjas juba eelnevalt viidatud Politsei- ja Piirivalveameti määrusest nähtus, et hageja oli pandilepingus andnud pandipidajale õiguse panditud aktsiaid käsutada ning lepingulist
kohustust ei saanud muuta hageja märge pandikorralduse blanketil. 13.03.2009.a kostja kirjas hagejale (toimiku lk 128) on selgitatud, et hageja viidatud pandikorralduse lahtrid puudutavad väärtpaberite pantimist finantstagatisena. Kostja 27.02.2009.a kirjaga koos (toimiku lk 55) on hagejale edastatud asjakohased korraldused.
116.01.07.2010.a on kostja GTS divisjoni direktor hageja seaduslikule esindajale selgitanud (toimiku lk 127), et kostja asendas pandipidaja andmed AS XXX 18.12.2008.a taotluse alusel. Pandipidaja andmete muutuse aluseks oli vara üleandmisest tulenev õigusjärglus. Hagejale selgitati, et pandipidaja andmete muutuse taotlus ei ole eraldiseisev korraldus tehingu tegemiseks. Kohus leiab, et eelviidatud tõendite pinnalt ei ole võimalik ka rahuldada hageja nõuet, mis sisaldus esialgse hagiavalduse taotluse punkti 2 alapunktis b.
117.Kohus leiab, et õigustatud huvi olemasolu VÕS §1015 mõistes tähendab muuhulgas seda, et isikule ei ole dokument olnud muul viisil kättesaadav kui läbi vastava nõude esitamise. Antud juhul on kohus tuvastanud, et kõik asjakohased dokumendid on hagejale juba kohtumenetluse eelselt esitatud kostja poolt ning nendega on hagejal olnud võimalik tutvuda kriminaalmenetluse raames. Samuti ei saa kohus järeldada asjas kogutud tõendite pinnalt, et kostjal oleks olemas veel mingeid korraldusi, sh hageja enda korraldusi, milliste alusel teostati 19.12.2008.a ja 06.02.2009.a tehingud. Riigikohus on rõhutanud, et VÕS §1015 alusel nõude rahuldamiseks peab soovitud dokument olema kostja valduses. Kuivõrd selliseid muid dokumente, mis oleksid kostja valduses ja mida ei ole varasemalt hagejale esitatud, ei eksisteeri, puudub õiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks.
118.Kohus leiab, et samadel põhjustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude taotluse punkti 2 alapunktides c ja d toodud nõuded. Kõik asjakohased korraldused on hagejale juba edastatud ning viidatud täiendavate dokumentide nõude puhul ei ole võimalik mõista, milliste dokumentidega tutvumist konkreetselt on hageja soovinud. Kohus selgitas hagejale vajadust antud osas oma nõuet täpsustada, kuid hageja seda ei teinud. Kohtu 28.10.2013.a eelistungil märkis hageja ise, et ta ei tea, kas või millised kostja juhtkonna korraldused on üldse olemas ja milline kirjavahetus seda puudutab (toimiku lk 132). Kostja on üksnes arvanud, et mingi muu dokumentatsioon peab olemas olema, sest tema arvates oli tegemist erandliku juhtumiga. Asjas kogutud tõendite pinnalt leiab aga kohus, et tegemist ei olnud erandliku juhtumiga. Muude dokumentide olemasolu võimalikkust ei ole hageja põhistanud. Soovitud muid dokumente ei ole hageja piisava täpsusega piiritlenud.
119.Harju Maakohtu 26.09.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-39102 (toimiku lk 113-115) on menetlusse võetud hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 2 672 057 eurot. Hageja hagiavaldusest (toimiku lk 116-124) nähtub, et hageja arvates sõlmiti aktsiate pandileping tema poolt hoopis 26.11.2007.a pandikorraldusega, milles ta ei andnud AS-le XXX käsutusõigust panditud aktsiate suhtes. Hagiavalduses on välja toodud, et AS XXX XXXesitas kostjale 04.02.2009.a avalduse aktsiate ülekandmiseks, mille kostja rahuldas õigusvastaselt, sest kande tegemiseks puudus hageja korraldus või nõusolek. Samuti on hagiavalduses rõhutatud, et hageja ei ole kostjale aktsiate suhtes andnud muid kehtivaid korraldusi peale 26.11.2007.a.
120.Eeltoodust nähtub, et hageja ise eitab tegelikult nende dokumentide olemasolu, millistega tutvumist ta kostjalt käesolevas menetluses nõuab. Hageja hagiavaldusest tsiviilasjas nr 2-1339102 nähtub, et hageja eitab varasema 2005.a sõlmitud pandilepingu olemasolu ja selles tema poolt antud korralduste olemasolu. Sisuliselt võib kohtu hinnangul tegemist olla õigusvaidlusega küsimuses, millised olid hageja ja pandipidajate õigused ning kohustused pandilepingute alusel. Sellist õigusvaidlust kohus antud asjas lahendada ei saa. Antud asjas saab kohus lahendada vaid hageja nõuet soovitud dokumentidega tutvumiseks, kuid hageja poolt sama kostja vastu esitatud teisest hagiavaldusest nähtub, et hageja ise eitab selliste dokumentide olemasolu. Kohus selgitas hagejale 28.10.2013.a eelistungil (toimiku lk 131 pöördel), et kui poolte vahel on tegelikult
vaidlus teostatud toimingute seaduslikkuse üle, siis antud menetluses kohus seda vaidlust ei lahenda. Kohus selgitas, et kui soovitud dokumenti olemas ei ole, ei saa kostjalt nõuda dokumendiga tutvumise võimaldamist.
121.Kohus selgitas ühtlasi, et hagejale on saadetud AS XXX XXXpandi realiseerimise korraldus 04.02.2009.a ning kohus palus hagejal selgitada, millise dokumendiga tutvumist hageja veel soovib. Hageja leidis kohtu küsimusele vastates, et EVK ei oleks saanud sellist dokumenti vastu võtta (toimiku lk 131, pöördel), millest nähtub, et hageja ise on tunnistanud soovitud dokumendi ehk tema enda korralduse puudumist ja poolte vahel on tekkinud sisuline õigusvaidlus seoses panditud aktsiate realiseerimisega, mida ei saa lahendada dokumentidega tutvumise nõude raames.
122.Teiste väljanõutavate dokumentide osas hageja möönis (toimiku lk 132), et neid ei pruugi olemas olla. Dokumentidega tutvumise nõude esitamise eesmärgiks VÕS § 1015 alusel ei saa kohtu hinnangul olla teatavate dokumentide puudumise tuvastamine. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue kostja vastu jätta tervikuna rahuldamata.
123.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.