Jätta rahuldamata apellandi taotlus 29.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.23.08.2013 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2 531 707.10 eurot ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise 0,022% põhinõudelt (1 754 374.75 eurot) päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja omas 06.02.2009 seisuga 183 AS-i Puumarket aktsiat (ISIN koodiga 3100020884). Hageja väärtpaberikonto nr 99100567344 halduriks oli kostja. Konto suhtes kohaldati kostja väärtpaberikonto tingimusi ja tehingute suhtes kohaldati kostja väärtpaberitehingute tingimusi. Vastavalt 26.11.2007 väärtpaberite pandikorraldusele pantis hageja aktsiad AS Gild Arbitrage kasuks, välistades samas AS Gild Arbitrage käsutusõiguse panditud aktsiate suhtes.
3.27.11.2007 sõlmitud laenulepinguga andis AS Gild Arbitrage OÜ-le Tercom Holding (pankrotis; õiguseelneja OÜ Crocker), laenu 9 000 000 krooni intressimääraga 30%. Laenulepinguga AS Gild Arbitrage ja OÜ Crocker vahel reguleeriti ammendavalt pooltevaheline suhe ning anti OÜ-le Crocker täiendavalt laenu 176 644.702 eurot, mis ulatuses asus laenulepingut AS Gild Arbitrage kasuks tagama hageja talle kuuluvate aktsiatega.
4.04.02.2009 edastas AS Gild Arbitrage Fund Management kostjale avalduse, milles palus teostada aktsiate kanne AS Gild Arbitrage väärtpaberikontole. Kostja rahuldas avalduse, koostas kontohalduri korralduse kui kontoomaniku korralduse ja edastas Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (edaspidi EVK) 06.02.2009 makseta müügikorralduse, mille tulemusena kanti aktsiate omand tasuta üle AS-le Gild Arbitrage. Hageja korraldus ja/või aktsept selliseks korralduseks kostjal puudus ning vaatamata sellele, et korraldus täideti kolmandal päeval pärast saabumist, ei pöördunud kostja selles küsimuses hageja poole. Korralduse täitmisega rikkus kostja nii väärtpaberitehingute kui panga enda majasisestest reeglitest, aga ka seadusest tulenevaid kohustusi hageja ees ning tekitas hagejale kahju.
5.Hageja ei ole kostjale aktsiate suhtes andnud muid kehtivaid korraldusi peale 26.11.2007 pandikorralduse. Hageja ei ole kostjale kunagi avaldanud tahet aktsiate omandiõiguse üleandmiseks mistahes kolmandale isikule, sh pandipidajale või isikule, kel on pandipidajaga õigussuhe. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-09-35015 tuvastati, et AS Gild Arbitrage Fund Management omandas tänu kostja tegevusele aktsiad 06.02.2009 tasuta ja ilma kohustuslikku enampakkumist läbi viimata. Kostja tekitas aktsiate ebaseadusliku võõrandamisega olulise varalise kahju, jättes hageja ilma varalistest õigustest. Aktsiad, mis moodustasid 30,5% kogu aktsiakapitalist, võimaldasid
hagejal lisaks varalistele hüvedele blokeerida aktsionäri huve riivavaid üldkoosoleku otsuseid. Hageja kaotas aktsiate omandi tulenevalt kostja 06.02.2009 korraldusest.
6.AS Puumarket oli 2011.a ja 2012.a kasumlik ja dividende tootev äriühing. Hageja sõlmis 20.10.2008 aktsiate müümiseks kokkuleppe, mis tuli täita 2009.a juunis või varem. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja aktsiad võõrandama Gatsby OÜ-le hinnaga 9586.74 eurot ühe aktsia kohta. Vastavalt müügilepingu tingimustele oli aktsiate koguväärtuseks 1 754 374.75 eurot. Kostja 2009.a veebruari tegevuse tulemusena ei olnud hagejal võimalik lepingut täita ning seetõttu esitas Gatsby OÜ leppetrahvinõude 63 272.532 eurot ja viivisenõude, kokku seisuga 31.12.2011 115 409.10 eurot.
7.Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilnõude vaidluses kostjaga õigusabile kulutanud 5725.80 euro hüvitamiseks. Nimetatud summa kuulub käesolevas tsiviilasjas kahjunõude hulka.
8.Hagejal on seadusest tulenev õigus kohaldada kostja suhtes seadusjärgset viivist alates aktsiate võõrandamisest 06.02.2009 kuni hagi esitamiseni. Hageja viivisenõue on hagi esitamise seisuga 645 061.67 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista ka viivise seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei olnud hagejaga sõlmitud laenu- ega pandilepingu pooleks. Kostja ainsaks seoseks hagis käsitletud laenu ja pandiga on asjaolu, et kostja oli EVK-s peetava hageja väärtpaberikonto halduriks, st kostja kaudu toimus muudatuste tegemine EVK-s. 02.12.2005 pandilepinguga pantis hageja 183 AS Puumarket aktsiat laenulepingu tagamiseks, mis oli 02.12.2005 sõlmitud AS LHV Global Opportunity ja OÜ Crocker vahel. Pandilepingu täitmiseks andis hageja 05.12.2005 kostjale pandikorralduse. Pandileping sisaldas ka pantija tagasivõtmatut korraldust edaspidiseks aktsiad pandi realiseerimise korral üle kanda pandipidaja korraldustele vastavalt.
10.27.11.2007 sõlmiti uus mitmepoolne laenuleping, milles muutusid osalised, kinnitati pandisuhte kehtivust ja uueks pandipidajaks sai uus kreeditor AS GILD Arbitrage. Vastavad muudatused kajastati EVK-s. 2008.a andis pandipidaja seoses reorganiseerimisega kõik oma varad üle AS-ile GILD Fund Management kui Riskikapitalifondi Gild Arbitrage fondivalitsejale, millest tulenevalt vahetati EVK-s ka pandipidaja andmed. AS-il GILD Fund Management kui pandipidajal oli õigus ja pantija selgesõnaline volitus pandi realiseerimise korral anda kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks korraldus (27.11.2007 laenulepingu punkt 4.3).
11.2009.a veebruari alguses toimus pandi realiseerimine. 04.02.2009 edastas pandipidaja AS Gild Fund Management juhatuse liige Tõnno Vähk kostjale aktsiate ülekande korralduse. 06.02.2009 toimus ülekanne kostja kui kontohalduri poolt pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega pandipidaja AS GILD Fund Management poolt. Eelnevalt, 27.01.2009, oli AS Gild Fund Management hagejat informeerinud, et kui 7 päeva jooksul laenu ei tagastata, kuuluvad panditud aktsiad realiseerimisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kuni 06.02.2009 olid 183 AS Puumarket aktsiat pandiga koormatud ja pantija (hageja) ega 27.11.2007 laenulepingu kohane laenusaaja laenu ei tagastanud ning laenulepingust tulenevad nõuded olid muutunud sissenõutavaks.
12.Peale aktsiate ülekandmist hakkas hageja kontohaldurit alusetult süüdistama aktsiate ebaseaduslikus võõrandamises. Hageja avalduse alusel alustati kriminaalmenetlust, mis lõpetati ja hageja kaebused jäeti rahuldamata. Kokkuvõtlikult leidsid politsei, prokuratuur ja kohus, et kostja käitus kooskõlas seadustega ega kandnud panditud aktsiaid ebaseaduslikult AS-ile GILD Fund Management üle. Samuti selgitas uurimine ja uurija määruses viidatud kohtumenetluses kohus välja tõsiasja, et pandi realiseerimisega seonduvalt hagejale õigusvastast kahju ei tekkinud, kuivõrd pandi realiseerimise käigus vähendati pandiga tagatud kohustusi isegi rohkem, kui oli panditud aktsiate väärtus. Esimese astme kohtu otsus
13.17.04.2017 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Pooltel ei ole vaidlust, et: hageja omas kuni 06.02.2009 AS Puumarket 183 aktsiat; kostja oli EVK-s peetava hageja väärtpaberikonto kontohalduriks; tehingutele kohaldati kostja väärtpaberikontotingimusi ja kostja väärtpaberitehingutetingimusi; hageja pantis temale kuuluvad ja EVK-s registreeritud AS Puumarket aktsiad 02.12.2005 AS LHV Global Opportunity ja OÜ Crocker vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks; laenulepinguga AS Gild Arbitrage ja OÜ Crocker vahel anti OÜ-le Crocker täiendavalt laenu 176 644.702 eurot (2 763 889 krooni); vastavalt 26.11.2007 väärtpaberite pandikorraldusele pantis hageja aktsiad Gild Arbitrage AS kasuks; laenulepingust tulenevad nõuded olid muutunud sissenõutavaks; laenu ei ole tagastatud; panditud aktsiad realiseeriti 06.02.2009.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kuulunud väärtpaberid õigusvastaselt võõrandanud ning kas hagejale on tekkinud selle tagajärjel kahju, mille kostja on kohustatud hüvitama.
16.Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 314 lõikele 2, § 276 lõikele 1 ja §-dele 284 ja 286; Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) §-le 1, § 3 lõike 1 punktile 3 ja § 16 lõikele 6.
17.02.12.2005 pandilepinguga (t I kd lk 113-117) on tõendatud, et hageja pantis temale kuuluvad ja EVK-s registreeritud AS Puumarket aktsiad 02.12.2005 AS LHV Global Opportunity ja OÜ Crocker vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks. Lepingu punkt 13 sätestab, et pantija annab kontohaldurile korralduse aktsiate ülekandmiseks vastavalt pandi realiseerimise tulemustele aktsiad omandanud isikule või isikutele ning kontohalduril on aktsiate pandi realiseerimise korral kohustus anda EVK-le korraldus vastava hulga aktsiate ülekandmiseks pantija väärtpaberikontolt uue omaniku või uute omanike väärtpaberikontole. Käesolev korraldus on lepingu osaks ning korralduse muutmine on võimalik vaid lepingu muutmise läbi. Pantija kohustus korraldust enne lepingu lõppemist mitte tagasi võtma. Väärtpaberite pandikorraldusega (t II kd lk 201) on tõendatud, et pandilepingu täitmiseks andis hageja 05.12.2005 kostjale pandikorralduse.
18.27.11.2007 sõlmitud laenulepinguga (t I kd lk 21-28) on tõendatud, et hageja, OÜ Crocker, Marek Johansoni ja AS GILD Arbitrage vahel sõlmiti uus laenuleping, millega andis AS Gild Arbitrage OÜ Tercom Holding (pankrotis) õiguseelnejale OÜ-le Crocker laenu 9 000 000 krooni aasta baasil arvestatava intressimääraga 30% (punktid 2.1 ja 5.1). Kohus leidis, et kuna lepingust nähtuvalt võeti arvesse 02.12.2005 sõlmitud laenulepingut ning et laen kuulus tagastamisele 03.12.2007 (päises), siis nõue, mida
panditud aktsiatega tagati, ei lõppenud, vaid 02.12.2005 leping asendati uue, 27.11.2007 sõlmitud, laenulepinguga. Kuivõrd lepingus võeti arvesse ka hageja antud tagatist AS Puumarketi aktsiate näol (päises ja punkt 5.5), siis jäi kehtima ka pant, mis anti üle uuele pandipidajale ning mida 27.11.2007 lepingus täpsustati. 02.12.2005 lepingus antud pandikorraldusi 27.11.2007 lepingust nähtuvalt ei muudetud. Seega saab järeldada, et kehtima jäid 02.12.2005 pandilepingu korraldused, sh punktis 13 antud korraldus, mille kohaselt oli pandipidaja õigustatud tagatist realiseerima ega pidanud pöörduma selleks kohtutäituri poole erinevalt EVKS § 16 lõikest 6 ning pantija kohustus korraldust enne lepingu lõppemist mitte tagasi võtma. 27.11.2007 laenulepingu punkti 4.3 järgi võib laenuandja koheselt kui laenusaaja ei suuda maksekohustust täita, realiseerida laenu tagamiseks seatud tagatised ja pandid, informeerides sellest kirjalikult laenusaajat ja pantijat vähemalt 7 päeva ette.
19.Hageja viide 27.11.2007 lepingule, mille kohaselt loetakse 02.12.2005 laenuleping lõppenuks, viitab üksnes laenulepingu, mitte 02.12.2005 pandilepingu lõppemisele. 02.12.2005 sõlmitud pandilepingust nähtuvalt on see sõlmitud eraldi dokumendina, mille päises viidatakse 02.12.2005 laenulepingule. Seega ei ole 27.11.2007 lepingus sätestatuga 02.12.2005 pandilepingut lõppenuks loetud.
20.Pandi üleminek uuele võlausaldajale AS-le Gild Arbitrage on kooskõlas AÕS § 289 lõikega 1. Väärtpaberite pangakorraldusega (t I kd lk 20) on tõendatud, et pandipidaja muudatus (AS Gild Arbitrage) kajastati 26.11.2007 EVK-s. Asjaolu, et korraldusel on viidatud üksnes 27.11.2007 laenulepingule, mitte aga 02.12.2005 lepingule, ei lõpeta 02.12.2005 lepinguga seatud panti kui asjaõiguslikku tagatist, sest 27.11.2007 laenuleping viitab 02.12.2005 sõlmitud laenu- ja aktsiate pandilepingutele. Asjaolu, et 26.11.2007 pandikorralduses on hageja teinud märke „ei“ finantstagatist puudutavasse lahtrisse, ei välista Gild Arbitrage AS käsutusõigust panditud aktsiate suhtes, kuna vaidlusalust panti ei seatud finantstagatisena. Kostja vastuväidete kohaselt oleks aktsiate pantimiseks finantstagatisena pidanud hageja esitama kontohaldurile korralduse pandikonto avamiseks (t II kd lk 222) ja aktsiate ülekandmiseks pandikontole. Pandilepingust nähtuvalt ei ole seda ette nähtud ja hageja ei ole väitnud, et ta oleks seda teinud.
21.Kohus viitas EVKS § 16 lõikele 7. Kuigi hageja esitatud EVK registri väljavõtetest (t I kd 68-71, III kd lk 5-10) nähtub, et 01.03.2007 14:00 oli Puumarketi aktsiatel pant, 26.11.2007 13:59 Puumarketi aktsiatele AS Gild Global Opportunity kasuks seatud pant lõppes, 26.11.2007 14:00 ei olnud aktsiatele seatud ühtegi panti, 26.11.2007 15:49 seati ning 19.12.2008 16:31 lõppes Puumarketi aktsiatele Gild Arbitrage AS kasuks seatud pant ja 19.12.2008 16:33 ei olnud Puumarketi aktsiatele seatud ühtegi panti, siis ei ole kajastatud registrikannete näol tegemist pandi lõppemisega AÕS § 284 mõttes. EVK-s mõne minuti jooksul kannete mittekajastamist on kostja põhjendanud tehniliste toimingute tegemise eripäraga, kus kande muutmiseks eelnev kanne kustutatakse. Antud väidet tõendavad kostja 27.02.2009 vastus hageja esindajale (t II kd lk 220-221), millest nähtub, et pandipidajate andmete muudatused või pandi ümberregistreerimised tehti tehingukorralduste sisestamisega EVK-süsteemi; Nasdaq OMX 22.11.2013 selgitused selle kohta, et mõneminutiline ajavahemik, kui pandi olemasolu registrist ei nähtu, on tavapärane aeg, mis kulub nn pandi uue oleku (endise pandipidaja asemel uue pandipidaja) fikseerimiseks vajalike andmete manuaalseks sisestamiseks (t II kd lk 361363); Nasdaq OMX 17.01.2013 selgitus hagejale (t III kd lk 11-12). EVK registri väljavõtetes kajastatud muudatused vastavad 2005. ja 2007.a sõlmitud lepingutele.
22.Ka poolte vahel jõustunud lahendis tsiviilasjas nr 2-13-10249 punktis 110 (t II kd lk 364387) on kohus märkinud, et väärtpaberite pantimisele kohaldatakse AÕS-is õiguste pantimise kohta sätestatut, et vastavalt AÕS §-le 284 lõpeb käsipant ainult nõude lõppemisega, et aktsiatele tekkinud varasem pant ei saanud lõppeda ainult seetõttu, et EVK-s kustutati mõneks minutiks vastav pandikanne, et tehniline toiming ei toonud ega saanud tuua kaasa pandi lõppemist. Viidatud otsuses kinnitas kohus ka, et 19.12.2008 ei seatud aktsiatele uut panti, vaid pandileping oli sõlmitud juba 2005.a. Kuna tegemist on samade poolte vahel jõustunud kohtuotsusega, on see pooltele siduv. Seega ei tõenda esiletoodud registrikanded 02.12.2005 seatud ja 27.11.2007 muudetud pandiõiguse lõppemist AÕS § 284 mõttes, kuna laenuandja nõue laenusaaja vastu ei lõppenud ja pandipidaja ei teinud tahteavaldust pandist loobumiseks. Pandi lõppenuks lugemiseks ei esine ka AÕS §-s 286 sätestatud aluseid.
23.Taotlusega pandipidaja muutmiseks (t I kd lk 184) on tõendatud, et 18.12.2008 andis AS GILD Arbitrage seoses reorganiseerimisega kõik oma varad üle AS-ile GILD Fund Management kui Riskikapitalifondi Gild Arbitrage fondivalitsejale. Vastusega hageja esindajale (t I kd lk 185) on tõendatud, et EVK-s vahetati pandipidaja andmed AS GILD Arbitrage 18.12.2008 taotluse alusel, kuna Gild Arbitrage andis seoses reorganiseerimisega kõik oma varad üle AS-ile GILD Fund Management. Vastuses on märgitud veel, et panga hinnangul on nõudega koos üle läinud tagatised ja AS Puumarket aktsiate pandi puhul võttis uue pandipidajana pandilepingust tulenevad õigused ja kohustused fondi arvel, kuid enda nimel üle AS GILD Fund Management.
24.27.01.2009 pandi realiseerimise teatega (t I kd lk 183) on tõendatud, et AS Gild Fund Management juhatuse liige T.Vähk informeeris hagejat, et laenusaaja ei ole laenu koos intressidega tagastamise päevaks 27.11.2008 tagastanud, ning tulenevalt lepingu punktist 4.3, kui 7 päeva jooksul laenu ei tagastata, kuuluvad panditud aktsiad realiseerimisele. 27.11.2007 laenulepingu punktist 4.3 tulenevalt võis AS-il GILD Fund Management pandipidajana pandi realiseerimise korral anda kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks korralduse (t I kd lk 24). 04.02.2009 avaldusega kostjale (t I kd lk 29) on tõendatud, et AS Gild Fund Management juhatuse liige T.Vähk kui pandipidaja esindaja andis kostjale korralduse aktsiate ülekandmiseks. EVK registri väljavõtetega (t I kd lk 30-31, III kd lk 13, 15) on tõendatud, et 06.02.2009 toimus aktsiate ülekanne kostja kui kontohalduri poolt pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega pandipidaja AS GILD Fund Management poolt. Vaidlus puudub, et 27.11.2007 laenulepingust tulenev nõue oli muutunud sissenõutavaks ning laenusaaja ega teised isikud laenusaaja eest laenu ei tagastanud. Seega realiseeris pandipidaja 06.02.2009 pandi õigustatult, teatades eelnevalt lepingu kohaselt hagejale pandi realiseerimisest.
25.Kohus viitas AÕS § 292 lõikele 2. AÕS-ist tulenevalt ei ole pandipidaja pandi realiseerimisel kohustatud küsima pantijalt luba. AÕS § 293 sätestab üksnes pandipidaja kohustuse pantijale panditud asja müügist ette teatada. Hageja seisukoht, et pandi realiseerimiseks oli vaja küsida temalt nõusolekut või notariaalses vormis volitust või täitemenetlust, ei ole kooskõlas seaduste ega 02.12.2005 ja 27.11.2007 lepingutega. EVKS § 16, mis reguleerib väärtpaberi pandi realiseerimist, lõige 6 annab võimaluse leppida pandiga tagatud nõude korral kokku teisiti, kui sättest otseselt tuleneb. 02.12.2005 pandilepingus ja 27.11.2007 laenulepingus on osapooled leppinud kokku, et pandipidajal endal on pandi realiseerimise õigus, kui pandiga tagatud laenu ei tagastata. EVKS § 16 on erinormiks EVKS § 34 suhtes, mis on üldnorm ja reguleerib registritoimingute muid olukordi, mitte pandi realiseerimist. Kostja väärtpaberikonto üldtingimuste punkt 6.1 on samuti üldnorm, mis ei kohaldu pandi realiseerimise
olukorras, vaid sätestab, et see norm kohaldub üksnes juhul, kui kohalduvate õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Kostja väärtpaberikonto üldtingimuste punkti 2.6 sätestab, et lisaks väärtpaberikonto üldtingimustele lähtub kostja ka seadusest, sh EVKSst. Üldtingimuste punkt 6.5 kinnitab, et õigusaktides sätestatud juhtudel on pank kohustatud täitma isikute seaduslikke korraldusi väärtpaberitega seotud tehingute ja muude toimingute tegemiseks. Järelikult on kostja aktsiate ülekandmisel juhindunud pooltevahelistest kokkulepetest ning järginud seadusi ja lepingu üldtingimusi, mistõttu ei kaotanud hageja panditud aktsiaid mitte kostja kui kontohalduri tegevuse tõttu, vaid tagatud nõude panditud vara arvel täitmise tõttu.
26.Kohus viitas AÕS § 294 lõikele 5 ja EVKS § 16 lõike 6 viimasele lausele, asudes seisukohale, et hageja saab enampakkumise korraldamata jätmise etteheite või kahjunõude esitada pandipidajale AS-ile GILD Arbitrage Fund Management, mitte kostjale, kes ei ole laenu- ega pandisuhte pooleks ega pandi realiseerijaks. Seega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud ega ole õigeks kostjaks. Et pandipidajal oli õigus anda ainuisikuliselt kontohaldurile korraldus panditud aktsiate ülekandmiseks enda kontole ning et kostja on käitunud aktsiate ülekandmisel õiguspäraselt ega ole hagejale kahju tekitanud, on tõendatud veel PPA Põhja prefektuuri 26.06.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (t II kd lk 239-249), 12.07.2013 Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusega (t II kd lk 224-237) ja 23.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega, kes jättis kriminaalmenetluse lõpetamise jõusse (t I kd lk 118-125).
27.Lisaks eelnevale asus kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kohus viitas AÕS § 295 lõikele 2. Seega oleks hagejale saanud kahju tekkida, kui nõue, mida panditud aktsiad tagasid, oleks olnud väiksem, kui panditud aktsiate turuväärtus. Vaidlust ei ole, et pandiga tagatud kohustuste maht oli 12 420 000 krooni, järelikult oleks hagejale kahju tekkimiseks pidanud panditud aktsiate väärtus olema suurem kui 12 420 000 krooni.
28.Hageja esitatud BF Capital OÜ (t I kd lk 50-57) hinnang AS Puumarket väärtuse kohta on ebausaldusväärne, kuna selles puuduvad uurimus, analüüs, kasutatud meetodite kirjeldus jms, mille alusel hinnangu andja tulemuseni jõudis. Hinnangus puuduvad andmed koostaja ja tema erialase pädevuse kohta, samuti on hinnang allkirjastamata. BF Capital 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruannetega (t I kd lk 188-200) on tõendatud, et osaühingu juhatuse liikmeks on TN, kes on olnud hageja huvide esindajaks, mis on tõendatud hageja esindaja JK kirjavahetusega (t I kd lk 186). Seega ei ole BF Capital OÜ hinnangu puhul tegemist erapooletu asjatundja arvamusega. BF Capital OÜ hinnangus on jäetud esile toomata AS Puumarket laenukohustused, mis 2009.a jaanuari bilansist nähtuvalt olid 33 185 680 krooni. BF Capital OÜ arvamuses ei ole antud hinnangut ka AS Puumarket aktsiate väärtusele 06.02.2009 seisuga.
29.Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-35015 (t I kd lk 3242) on tõendatud, et kohus on pidanud BF Capital OÜ hinnangut ebausaldusväärseks, märkides, et analüüsi koostamisel on võetud aluseks rahavood, mis ei vasta ettevõtte tegelikule majandustegevusele ning et hinnangu alusel ei ole tõendatud aktsiate väärtus hinnangu andmisest ligi 6 kuud hiljem, 06.02.2009. Kohus leidis, et igal juhul ei saaks BF Capital OÜ hinnangut kanda üle hilisemasse aega, mil majandusolukord oluliselt halvenes. Kohus jõudis järeldusele, et BF Capital OÜ arvamus ei tõenda, et hagejale kuulunud AS Puumarket aktsiate väärtus oleks olnud 06.02.2009 suurem kui 11 000 000
krooni. Kohus on lahendis nr 2-09-35015 tuvastanud, et usaldusväärne on kohtu poolt tellitud HLB Expertus Audit eksperdiarvamus koos arvamuse täiendusega.
30.BF Capital OÜ hinnangus esitatud AS Puumarket ettevõtte väärtus 190-195 mln krooni on vastuolus kostja poolt kohtule esitatud Ernst & Young Baltic AS-i eksperdiarvamuse (t I kd lk 126-182, tõlge III kd lk 56-112) ja käesoleva asja juurde võetud tsiviilasjas nr 2-09-35015 kohtu tellitud HLB Expertus Audit teostatud eksperdiarvamusega (t II kd lk 4-17, 29-34). Ernst & Young Baltic AS-i hindamisraporti kohaselt on aktsiate tegelik väärtus panti arvestamata 880 000–1 480 000 krooni ning asjas nr 2-09-35015 jõustunud kohtulahendi kohaselt, mis tugines kohtu tellitud HLB Expertus Audit eksperdiarvamusele, kindlasti mitte üle 3 miljoni krooni.
31.Kohus pidas usaldusväärseks tsiviilasjas nr 2-09-35015 kohtu tellitud ekspertiisi, mis on teostatud HLB Expertus Audit poolt, kuna see on määratud pooltest sõltumatult ja kohus on eksperti hoiatanud karistusseadustiku (KarS) § 321 järgi, eksperthinnangust nähtuvad äriühingu väärtuse hindamise metoodika ja arvutuskäik, hinnang anti 30,5% aktsiate väärtusele seisuga 06.02.2009. Selles on esile toodud, et aktsia õiglase väärtuse selgitamiseks on lisaks ettevõtte turuväärtuse leidmisele vajalik leida ettevõtte omakapitali väärtus, milleks tuleb lahutada ettevõtte õiglasest koguväärtusest netovõlg, mis oli 2009.a jaanuari bilansi alusel 33 185 680 krooni. Arvestades, et ettevõtte AS Puumarket koguväärtus oli 41 721 129 krooni, millest tuleb omakapitali väärtuse leidmiseks netovõlg maha lahutada, oli omakapitali väärtuseks 8 535 449 krooni, millest 30,5% on 2 603 312 krooni. Ekspert on toonud välja oodatava rahavoo peale kõigi kulude, maksude, laenumaksete tasumist, mille nüüdisväärtuse leidmiseks on diskonteeritud omakapitali hinnaga ehk aktsiainvestorite oodatava tulususega. HLB Expertus Audit teostatud ekspertiisi tulemusena on leitud, et 30,5% AS-i Puumarket aktsiate hind sai olla 2 975 873 krooni, mille eksperdid ümardasid 3 miljoni kroonini. Kohus nõustus asjas nr 2-09-35015 tehtud lahendi seisukohaga, et aktsiate väärtuse leidmiseks tuleb ettevõtte õiglasest väärtusest netovõlg maha lahutada. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ettevõtte netovõlga ja laenukohustusi ei peaks aktsiate väärtuse hindamisel arvestama, sest see annaks ebaõige ettekujutuse ettevõtte ja aktsiate väärtusest. Termini „aktsiaomandi väärtus“ kasutamise tõttu ei ole eksperdiarvamus ebaõige.
32.Ernst & Young Baltic AS hindamisraportit pidas kohus samuti usaldusväärseks, kuna tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertidega ja hindamismeetoditega. Ernst & Young Baltic AS eksperdiarvamuses on kinnitatud, et tegemist on sõltumatu arvamusega. Ka hageja ise on eksperdi valiku heaks kiitnud 05.02.2010 e-kirjas (t I kd lk 186). Seega ei ole hageja väited Ernst & Young Baltic AS arvamuse usaldusväärsuse kohta usutavad. Arvamusele lisatud märkus, et eksperdil ei ole täielikku teavet ettevõtte kohta (t III kd lk 108), ei muuda arvamust ebausaldusväärseks, vaid kogu teabe olemasolu korral võinuks hinnang olla esitatust teistsugune. Ernst & Young Baltic AS eksperdiarvamuses on aktsiate väärtuse leidmisel samuti, kui kohtu määratud ekspertiisis, ettevõtte väärtusest lahutatud puhasvõlgnevus, raportis 32 575 krooni (t III kd lk 86). Selle poolest erineb BF Capital OÜ arvamus nii kohtu määratud ekspertide kui ka Ernst & Young hinnangust, tõstes ettevõtte väärtuse põhjendamatult kõrgeks.
33.Kohus viitas VÕS § 33 lõikele 1 ja asus seisukohale, et hageja ja OÜ Gatsby vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eellepingus (edaspidi leping, t I kd lk 43-44) märgitud 33 aktsia hind 4 960 000 eurot ei tõenda aktsiate turuhinda 06.02.2009 seisuga. Tegemist on eellepinguga, millele vastavat müügilepingut ei sõlmitud. Eellepingu
punktist 2.3 nähtuvalt ostab ostja aktsiad koormatisteta. Tulenevalt 02.12.2005 pandilepingu punktist 5.1 ja 27.11.2007 laenulepingu punktist 5.5 ei olnud hagejal õigust AS GILD Arbitrage kasuks panditud aktsiaid müüa. Seega välistas eellepingu punkt 2.3 müügilepingu sõlmimise eellepingus märgitud tingimustel või ei oleks müügilepingu sõlmimisel hageja pandipidaja nõusolekuta saanud seda täita. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et tal oli pandipidaja luba panditud aktsiate müügiks Gatsby OÜ-le eellepingu punkti 2.3 tingimustel.
34.Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-35015 (t I kd lk 3247) on tõendatud, et kohus asus seisukohale, et 20.10.2008 sõlmitud eellepingus toodud 33 aktsia hind 4 960 000 krooni, ei tõenda 183 (30,5% aktsiakapitalist) aktsia hinda 06.02.2009 seisuga. Et eellepingule vastavat müügilepingut ei oleks saanud pandipidaja nõusolekuta sõlmida on tõendatud ka kriminaalmenetluse nr 11730000475 lõpetamise määrusega (t II kd lk 239-249) ja Ringkonnakohtu määrusega (t I kd lk 118-125). Ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega asjas nr 2-09-35015 on tõendatud, et kohus jõudis seisukohale, et hageja ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eelleping tuleb jätta tähelepanuta, sest tõendatud ei ole, et pooled oleksid aktsiate müügilepingu antud tingimustel reaalselt sõlminud ning ostja oleks müüjale eellepingus märgitud rahasumma tasunud.
35.Gatsby OÜ juhatuse liikme kirjalikust seletusest (t IV kd lk 165) nähtub, et juhatuse liige JG soovis aktsiaid osta, kuid hageja ei täitnud omapoolselt tehingust tulenevaid kohustusi. Järelikult tõendab see täiendavalt, et eellepingule vastavat müügilepingut selles märgitud hinnaga ei ole kunagi sõlmitud. JG kavatsus aktsiaid eellepingus märgitud hinnaga osta ei tõenda aktsiate turuväärtust. Lepingust taganemise avaldus, leppetrahvi- ja viivisenõue ning saldoteatis (t I kd lk 47, 48, 49) tõendavad samuti, et eellepingust on taganetud ja sellele põhinevat müügilepingut ei sõlmitud. Gatsby OÜ tasutud ettemaks 100 000 krooni (t I kd lk 45, 46) ei tõenda, et Gatsby OÜ oleks tulevikus sõlmitavas müügilepingus võtnud endale kohustuse maksta aktsiate eest eellepingus märgitud hinda. See tõend tõendab üksnes 100 000 EEK suuruse ettemaksu tegemist hagejale. Seega ei ole hageja tõendanud, et panditud 183 AS Puumarket aktsia väärtus pandita oleks olnud 06.02.2009 seisuga suurem, kui nõue, mida aktsiatega tagati, ning et talle oli kahju tekkinud. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja tegevuse õigusvastasust ega kahju tekkimist, siis tuleb nõue jätta rahuldamata.
36.Hageja on esitanud kostja vastu OÜ-ga Gatsby sõlmitud eellepingust tuleneva leppetrahvi- ja viivisenõude kokku 126 545.06 eurot. Kohus tuvastas eelpool, et hageja ei tõendanud, et eellepingule vastav müügitehing oleks OÜ-ga Gatsby sõlmitud ja hageja oleks lepingus märgitud hinna aktsiate eest saanud, mistõttu tuleb hagi ka selle nõude osas jätta rahuldamata. Hageja nõue ei ole lisaks eelnevale ka VÕS § 127 lõike 3 järgi põhjendatud, kuna selline kahju ei olnud kostjale ettenähtav. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud ta teadlik hageja ja kolmanda isiku vahel eellepingu olemasolust, samuti kokkulepitud leppetrahvist ega selle suurusest. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kuna aktsiad olid panditud AS GILD Fund Management kasuks ja nendega tagatavat nõuet ei olnud hageja tasunud, ei pidanud kostja ette nägema, et hageja võiks sõlmida kolmanda isikuga eellepingu aktsiate müügiks ja nõustuda leppetrahvi tasumisega. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi veel seetõttu, et puudub põhjuslik seoses väidetava lepingu rikkumisega VÕS § 127 lõike 4 mõttes. Pandilepingu ja laenulepingu kohaselt ei olnud hagejal õigust aktsiaid müüa, seega ei oleks ta saanud oma kohustust Gatsby ees täita ka juhul, kui kostja ei oleks neid AS Gild Fund Management kontole üle kandnud. Järelikult ei ole kostja tegevus põhjuslikus
seoses sellega, et hageja ei saanud täita oma kohustust, millest tekkis leppetrahvinõue, OÜ Gatsby ees.
37.Hageja on esitanud kostja vastu kahju 5725.80 eurot hüvitamise nõude, mis on seotud talle osutatud õigusabi kulutustega kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilnõudega, ja kulutusi tõendavad tõendid (t I kd lk 58-67). VÕS § 127 lõike 4 alusel peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu ning seega oli kuriteoteate esitamine hageja poolt põhjendamatu. Kui hageja ei oleks alusetult kuriteoteadet esitanud, ei oleks tal ka sellega seoses õigusabikulusid tekkinud. Kuna kostja teos puudusid kuriteo tunnused, ei olnud kuriteoteate esitamine hageja poolt põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Et õigusabikulud kriminaalmenetluses on hagejale tekkinud temast endast olenevatel asjaoludel, ei kuulu need VÕS § 139 lõike 1 alusel kostja poolt hüvitamisele.
38.Kuna kohus jättis täies ulatuses hagis esitatud põhinõuded rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulud jättis kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Arvestades, et asjas on tehtud vaheotsus, milles ei ole määratud kindlaks menetluskulude suurust, siis tuleb menetluskulude suurus kindlaks määrata pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
39.17.05.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda.
40.Kohus ei selgitanud, milline seadusesäte kohustas kostjat rikkuma lepingut ning seadusest tulenevat kontohalduri registritoimingute korralduste registripidajale edastamise keeldu 19.12.2008 ja 06.02.2009 hageja nõusolekuta. Kohus asus vääralt seisukohale, et AS Puumarket aktsiaraamatus 19.12.2008 seisuga avaldatud teade, et registrisse ei ole kantud ühtegi panti, ei kehti õiguslikku tagajärge omavalt kostja suhtes. Kohus tuvastas vääralt, et hageja oli leppinud pandipidajaga kokku selles, et pandipidajal on õigus anda kontohaldurile korraldus panditud aktsiate realiseerimiseks. Kohus tõlgendas valesti 02.12.2005 pandilepingu punktis 10 ning 27.11.2007 laenulepingu punktis 4.3 kasutatud mõistet „pandi realiseerumine“. „Pandi realiseerumine“ tähendab nendes lepingutes panditud eseme müümist AÕS-i mõttes, millest ei tulene pandipidajale õigust anda pantija kontohaldurile korraldust panditud aktsiate võõrandamiseks ega õigust edastada registripidajale korraldusi seadusest tuleneva keelu rikkumisega. 02.12.2005 pandileping ja 27.11.2007 laenuleping ei sisalda pantija ja pandipidaja kokkulepet, millest tulenenuks pandipidaja õigus anda pantija kontohaldurile korraldus panditud aktsiate realiseerimiseks erinevalt EVKS § 16 lõike 6 esimeses lauses sätestatud reeglist.
41.Kohus hindas vääralt PPA Põhja prefektuuri 26.03.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, 12.07.2013 Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrust ja 23.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrust, kui tuletas neist pandipidaja väidetava õiguse anda ainuisikuliselt kontohaldurile korraldus panditud aktsiate ülekandmiseks enda kontole. Viidatud dokumendid ei ole asjakohased tõendid, mille alusel saaks tuvastada pantija ja pandipidaja tsiviilõigusliku kokkuleppe olemasolu ja sisu.
42.Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata AÕS § 286 punkti 3 teise alternatiivi ja tuvastamata asjaolu, et AS Gild Arbitrage pandipidajana 19.12.2008 loobus pandist.
Hagejal ei õnnestunud saada otsest tõendit, millest AS Gild Arbitrage loobumise tahteavalduse tegemine nähtub, kuid loobumine järeldub muudest tõenditest. EVK väljavõte tõendab, et 19.12.2008 kell 16:31 kustutati AS Gild Arbitrage pant 183-le AS Puumarket aktsiale. EVKS § 16 lõikest 5 ja EVK väljavõttest järeldub, et registripidaja ei saanud muul alusel panti kustutada, kui AS Gild Arbitrage poolt kontohaldurile antud pandi kustutamiskorralduse alusel, mille kostja registripidajale edastas. Pandi kustutamise korraldusega AS Gild Arbitrage vähemalt kaudse tahteavaldusega loobus pandist. EVK 17.01.2013 kiri tõendab, et registripidajale oli 19.12.2008 kell 16:35 antud pantija kontohalduri poolt korraldus hageja nimel seada pant. Oluline on asjaolu, et korralduse sisuks oli seada uus pant, mitte muuta pandipidaja andmeid ja kanda uue pandipidajana registrisse uus juriidiline isik - AS Gild Fund Management. AS Gild Arbitrage 18.12.2008 taotlus pandipidaja andmete muutmiseks ei välista, et varem oli AS Gild Arbitrage esitanud kontohaldurile ka korralduse pandi kustutamiseks. Pandipidaja tahet väljendavaid korraldusi võis olla enam kui üks ning nende hulgas vähemalt üks oma kontohaldurile, millega kustutati pant registris ning see korraldus pidi väljendama pandipidaja tahet loobuda EVKS § 16 lõike 2 kohaselt panti tekitava märke avaldamisest registris üldsusele ja pantijale nähtavalt.
43.Hageja ei nõustu, et Harju Maakohtu 20.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-10249 põhjenduste punkt 110 on hagejale siduv. Arvestades, et viidatud asjas lahendas kohus hagi dokumentidega tutvumise nõudes, ei ole TsMS § 457 lõike 1 järgi otsuse põhjendus 19.12.2008 pandi lõppemise või mitte lõppemise kohta hagejale siduv.
44.Hageja palub ringkonnakohtul tõendeid uuesti hinnata. Kui ringkonnakohus tuvastab, et AS Gild Arbitrage loobus pandist ja teeb järelduse, et pant lõppes 19.12.2008 kell 16:31, on see aluseks AS Gild Fund Management 04.02.2009 avalduse õiguspärasuse hindamisele. Kohus luges tõendatuks, et kostja kontohaldurina kandis 06.02.2009 aktsiad pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega. Samas on kohus jätnud tähelepanuta 06.02.2009 väärtpaberitehingu korralduse (tehing nr D24394878) ning jätnud tuvastamata, et seda korraldust ei ole kostjale andnud isik, kes oleks olnud õigustatud seda andma. Kuigi korraldusele on selle andjaks märgitud hageja, ei ole hageja sellist korraldust andnud. Korraldusel puudub ka hageja allkiri. Kohus ei põhjendatud, miks ta 06.02.2009 korraldust tõendina ei arvestanud ega analüüsinud. Arvestades esile toodud asjaolusid jättis kohus põhjendamatult kohaldamata EVKS § 34 lõiked 1-3. Samuti tuvastamata kostja kohustuse, mis tuleneb tema väärtpaberikonto tingimuste punktist 6.1, mille järgi kohustus kostja osutama hagejale väärtpaberikontoga seotud teenuseid üksnes kliendi (hageja) igakordse korralduse alusel.
45.Hageja ei nõustu kohtuga, et EVKS § 16 on erinormiks § 34 suhtes, mis olevat üldnorm ja reguleerivat registritoimingute muid olukordi, mitte pandi realiseerimist. EVKS § 16 kohaldamine ei ole võimalik ilma EVKS § 34 kohaldamiseta. Vastupidine seisukoht viiks järeldusele, et kontohaldur ei ole kohustatud identifitseerima temale registritoimingu tegemiseks korraldust andvat isikut ega kontrollima, kas korralduse andjal on õigus vastavat korraldust anda. Samal põhjendusel ei nõustu hageja põhjendusega, mille järgi kostja väärtpaberikonto üldtingimused ei kohaldu pandi realiseerimise olukorras.
46.Kohus tõlgendas ja kohaldas vääralt EVKS § 16 lõike 6 viimast lauset, leides, et kostja vastutus kontohaldurina selles asjas on välistatud. Kontohalduri kontrollikohustus ja vastutus võib olla piiratud juhul, kui korralduse pandi realiseerimiseks annab kohtutäitur või väärtpaberikonto omanik (väärtpaberite pantija). Kui korralduse annab muu isik,
tuleb EVKS § 16 lõike 6 lauset 3 koostoimes EVKS § 34 lõigetega 1-4 tõlgendada kitsendavalt ja lugeda see mitte kohaldatavaks. Kontohalduri kontrollikohustuse ja vastutuse täielik välistamine kahjustab oluliselt pantija ja pandipidaja õigusi ning seaduslikke huve.
47.Hageja ei nõustu, et ta ei tõendanud kahju tekkimist. Kahju tekkimist tõendab 20.10.2008 aktsiate müügileping (lepingudokumendi pealkirjas ja sisus on ekslikult kasutatud sõna „eelleping“), millega Gatsby OÜ kohustus ostma hagejalt 33 AS Puumarket aktsiat hinnaga 4 950 000 krooni ja tasuma ostuhinna kahes osas. Kohus hindas ebaõigesti kõnealuse lepingu eellepinguks. See leping ei ole eelleping kas või asjaolu tõttu, et selles ei leppinud pooled kokku, et kohustuvad tulevikus sõlmima n-ö põhilepingu, vaid see oligi põhileping, millega määrasid kindlaks lepingutingimused. Ka asjaolust, et ostja tasus ettemaksu, millega täitis ostuhinna osalise tasumise kohustuse, järeldub, et tegu oli põhilepinguga, sest ostuhinna tasumine on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus. Eellepingu ainsaks soorituseks on põhilepingu sõlmimine. Asjaolu, et aktsiate müügileping ei ole eelleping, tõendab ka Gatsby OÜ 02.03.2017 kirjalik seletus. Lisaks tõendab kirjalik seletus, et lõppastmes soovis ostja omandada kõik panditud aktsiad (183 aktsiat). Kohtu hinnang Gatsby OÜ kirjalikule seletusele ei ole õige.
48.Hageja nõustub kohtuga, et pandipidaja nõusolekuta ei oleks hageja saanud lepingu punkti 2.3 täita ehk anda aktsiad ostjale üle koormatiseta. Samas oli hagejal kavatsus pärast aktsiate müügilepingu sõlmimist astuda pandipidajaga läbirääkimistesse, et saavutada kokkulepe AS Puumarket 33 panditud aktsia müümiseks Gatsby OÜ-le turuhinnaga 4 950 000 krooni, mille tulemusel oleks ca pooles ulatuses koheselt rahuldatud pandiga tagatud nõue. Kui see tehing oleks õnnestunud, oleks Gatsby OÜ hiljem sama hinnaga ostnud hagejalt ka kõik ülejäänud AS Puumarket aktsiad, mille tulemusel oleks täies ulatuses rahuldatud pandiga tagatud nõue ning müügist saadud ülejäänud raha oleks tagastatud pantijale. Kohus on tõendite hindamisel jätnud need asjaolud tähelepanuta. Pandipidajal ei olnud mõistlikku alust keelduda sellise kokkuleppe (nt kolmepoolse kokkuleppe pantija, pandipidaja ja ostja vahel) sõlmimisest. Seetõttu on kohus vääralt lugenud vastupidise tõendatuks Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-35015.
49.Kohus on vääralt hinnanud hageja ning Gatsby OÜ vahel sõlmitud 20.10.2008 aktsiate müügilepingut ja tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsusele tsiviilasjas nr 2-09-35015, kui luges tõendatuks, et aktsiate müügilepingus toodud 33 aktsia hind 4 960 000 krooni ei tõenda 183 aktsia (30,5% aktsiakapitalist) hinda 06.02.2009 seisuga. Viidatud lepingu järgi kohustus ostja tasuma aktsiate ostuhinna kahes osas: ettemaksu 100 000 krooni hiljemalt 15.01.2009 ja ostuhinna ülejäänud osa hiljemalt 19.06.2009 (punkt 2.4). Arvestades, et kuupäev 06.02.2009 jääb ajavahemikku 15.01.200919.06.2009, tõendab lepingust tulenev 33 aktsia hind 4 960 000 krooni ühtlasi ka 183 aktsia (30,5% aktsiakapitalist) hinda 06.02.2009 seisuga. Hageja palub ringkonnakohtul 20.10.2008 aktsiate müügilepingut uuesti hinnata ja jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-09-35015 tähelepanuta mh seetõttu, et see otsus ei ole tehtud hageja suhtes ega ole hagejale siduv.
50.Tulenevalt 20.10.2008 müügilepingu tingimustest ja Gatsby OÜ 02.03.2017 kirjalikust seletusest oli 183 AS Puumarket aktsia turuhind ajavahemikul 20.10.2008 kuni 19.06.2009 27 450 000 krooni ja pandipidaja nõude suuruseks oli 12 420 000 krooni. Seega on tõendatud, et panditud aktsiate turuhind oli suurem kui aktsiatega tagatud nõue.
Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb eelistada kaotsiläinud aktsiate turuhinda, mitte turuväärtust, kuna turuhind tekib objektiivselt kujunenud praktilise turusituatsiooni käigus, seevastu ekspertide arvamused eseme turuväärtuse kohta luuakse teoreetilise subjektiivse oletusena.
51.HLB Expertus Audit OÜ ekspertarvamus ja Ernst & Young Baltic AS hindamisraport on tõenditena ebausaldusväärsed ja hageja palub ringkonnakohtul jätta need tähelepanuta. Ernst & Young Baltic AS hindamisraport on tellitud ja tasutud kostja poolt, mistõttu hagejal on kahtlus selle erapooletuses. Hageja ei ole Ernst & Young Baltic AS eksperdi valikut heaks kiitnud. Kohus hindas otsuses hageja 05.02.2005 e-kirja vääralt. Hageja jääb viidatud ekspertarvamuste osas kõigi varasemalt esitatud vastuväidete juurde.
52.Hageja ei nõustu otsuse põhjendusega, mille kohaselt hageja ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 aktsiate müügilepingust tulenevad leppetrahvi- ja viivisenõue ei ole põhjendatud, kuna need ei olnud kostjale ettenähtavad. Arvestades, et kostja tekitas hagejale kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu, ei ole ettenähtavusreegel selles asjas kostja vastutuse piirajana kohaldatav.
53.Hageja ei nõustu otsuse põhjendusega, mille järgi hageja poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele, kuna need on tekkinud hagejast endast olenevatel asjaoludel. Kui kohus tuvastab, et kostja tekitas hagejale kahju, on põhjendatud rahuldada hageja nõue, kuna hagejal oli põhjendatud kahtlus, et kostja pani toime kuriteo ning asja keerukuse tõttu vajas hageja õigusabi. Vastustaja seisukoht
54.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
55.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega (sh asja juurde võetud tsiviilasja nr 2-09-35015 materjalidega), leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi osas, milles maakohus käsitles pooltele siduvana tsiviilasjas nr 2-13-10249 jõustunud kohtuotsuse põhjendusi (maakohtu otsuse punkt 27; TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (TsMS § 654 lõige 6). Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus vaidlustatud otsuse tegemisel menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
56.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata apellandi taotluse 29.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja vaidleb taotluse rahuldamisele vastu.
57.Esmalt selgitab kolleegium, et 08.12.2017 menetlusdokument kannab küll pealkirja „Taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks“, kuid selle sisust nähtuvalt on tegemist pigem kohtukõne teesidega, mille esitamiseks kohus tähtaega ei andnud. Tulenevalt koosmõjus TsMS § 639 lõikest 1, §-st 648, §-st 399 ja §-st 402 oleks tulnud kirjalik kohtukõne esitada hiljemalt istungil ja TsMS § 331 lõike 1 alusel jätab kolleegium apellandi menetlusdokumendi vastavas osas tähelepanuta. Osas, milles menetlusdokument on käsitletav taotlusena TsMS § 53 lõike 2 mõttes, apellandi väited
alust protokolli parandamiseks ei anna. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu istung on protokollis kajastatud TsMS § 50 lõikes 1 sätestatud ulatuses ja puudub vajadus menetlusosaliste esindajate sõnavõttude täpsemaks kajastamiseks. Protokollis on kajastatud istungi oluline käik ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluline menetluslik teave. Kaebuse sisuline lahendamine toimub maakohtus esitatud menetlusdokumentide ja kogutud tõendite alusel, võttes aluseks maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses vaidlustamise ulatust.
58.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus käsitles tsiviilasjas nr 2-13-10249 20.12.2013 tehtud otsuse põhjenduste punkti 110 pooltele siduvana ekslikult, mistõttu tuleb vaidlustatud otsuse põhjenduste punktist 27 jätta välja viimane lause „Kuna tegemist on samade poolte vahel jõustunud kohtuotsusega, siis on see pooltele siduv.“ TsMS § 457 lõikest 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles kohus lahendas hagi või vastuhagiga esitatud nõude hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised nii viidatud kui käesolevas tsiviilasjas on samad. Seega on käesoleva asja pooltele kohustuslik tsiviilasja nr 2-13-10249 otsuse resolutsioon (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-181-15, punkt 58). Samas ei muuda kirjeldatud eksimus vaidlustatud otsust muus osas vääraks. TsMS § 272 lõike 2 kohaselt on lubatud dokumentaalseks tõendiks tsiviilkohtumenetluses mh kohtulahendid teistes kohtuasjades. Seega sai maakohus viidatud jõustunud kohtulahendit käesoleva asja menetluses tõendina käsitleda. Ka nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus ei tuvastanud selle alusel faktilisi asjaolusid, vaid sisuliselt selgitas materiaalõiguse kohaldamist viitega, et juba varasemalt on teises koosseisus kohus jõudnud seaduse kohaldamisel samas pooltevahelises õigussuhtes samale seisukohale ja et varasem seisukoht on pooltele jõustunud kohtuotsusest teada.
59.Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Apellant jääb kaebuses maakohtus esitatu juurde, millele maakohus on TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud ulatuses asjakohaselt vastanud. Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav, vastatud on kõigile poolte väidetele/vastuväidetele. Ka ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolset rikkumist tõendite hindamisel. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et maakohus hindas kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 kõiki kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Poolte kokkulepped tõendamise kohta käesolevas asjas puudusid. Kolleegium tõendite ümberhindamiseks alust ei näe. TsMS § 272 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt olid mh PPA Põhja prefektuuri 26.03.2013 määrus, 12.07.2013 Riigiprokuratuuri määrus ja 23.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjakohasteks tõenditeks, mille alusel kogumis muude kogutud tõenditega sai kohus tuvastada mh pantija ja pandipidaja tsiviilõigusliku kokkuleppe sisu.
60.Ringkonnakohtul puudub alus nõustuda apellandi väitega, et pandipidaja loobus 19.12.2008 pandist. Tõendeid, mille alusel kohus saaks sellisele järeldusele jõuda, apellant ei esitanud, mida möönab ka ise kaebuses. Pandipidaja tahte tõendamine oli TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt vastava väite esitaja, st hageja, kohustuseks. Apellandile meelepärast järeldust pandipidaja kaudsest tahtest pandist loobumiseks 18.12.2008 korraldusest järeldada ei saa. Viidatud korralduse (t I kd lk 184) sisust nähtub senise pandipidaja tahe kanda keskregistrisse tema eriõigusjärglase AS GILD Fund Management andmed. AS GILD Arbitrage eriõigusjärglust apellant ei vaidlusta. Apellandi oletus, et varem võis AS GILD Arbitrage olla esitanud kontohaldurile ka korralduse pandi kustutamiseks, ei ole tõendatud. Tegemist ei ole ka eluliselt usutava
oletusega, kuna apellant ei toonud esile mistahes asjaolusid, miks oleks pandipidaja, kellele oli laen tagastamata, pidanud loobuma tagatisest. Apellandi käsitlus 19.12.2008 uue pandi seadmisest registrikandega kell 16:35 ei ole kooskõlas tsiviilasjas esitatud muude tõenditega, mida maakohus otsuses asjakohaselt kogumis hindas. Apellandi käsitlus tugineb formaalsel asjaolul, et samal päeval kell 16:31 oli senine pandi kanne AS GILD Arbitrage kasuks kustutatud ja kell 16:35 kantud sisse pandi kanne AS GILD Fund Management kasuks. Samas ei ole tõendatud AÕS §-des 284-286 (koosmõjus § 314 lõikega 2) sätestatud ja õiguste pantimise puhul kohaldamisele kuuluvad käsipandi lõppemise alused. Ka ei toonud hageja pantijana esile, et temale teadaolevalt pidigi pant 19.12.2008 lõppema. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja juhatuse liige, et sai nimetatud kuupäeval tehtud kannetest teada alles peale kriminaalmenetluse lõppemist. Seega teadis ka pantija ise, et pandiõigus kehtis kuni realiseerimiseni ning asus alles peale pandieseme omandiõiguse kaotust tõlgendama registripidaja tehnilisi toiminguid. EVKS § 16 lõike 2 esimeses lauses on sätestatud vaid üks pandi tekkimise eeldustest, s.o registreerimine registris. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-143-16 (punktis 19) selgitanud, et EVKS §-st 9 tulenevalt on keskregistrisse kantud andmetel eelkõige õiguste avalikustamise, kolmandate isikute suhtes kehtivuse tagamise ning heauskse omandamise võimaldamise funktsioon, kuid EVK kandel ei ole õigustloovat funktsiooni.
61.Seonduvalt apellandi seisukohtadega pandi realiseerimisest selgitab kolleegium, et ka apellatsioonkaebuses seostab apellant kontohaldurit ebaõigesti võimalike pandipidaja rikkumistega pandi realiseerimisel. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et kontohaldur oleks pandi realiseerinud. Mistahes võimalike pandipidaja rikkumiste tuvastamine pandi realiseerimisel väljub käesoleva hagi piiridest. EVKS § 16 lõike 6 viimase lause kohaselt ei kontrolli kontohaldur ega registripidaja pandi realiseerimiseks õigusliku aluse olemasolu ega vastuta sellest tuleneva võimaliku kahju eest. EVKS § 34 lõike 4 kohaselt vastutab kontohaldur tema poolt registripidajale registritoimingu tegemiseks edastatud korralduste õigsuse ning korralduse andja tahtele vastavuse eest. Maakohus põhjendas kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8, miks oli pandipidajal EVKS § 161 lõikest 5 tulenevalt õigus anda kontohaldurile 04.02.2009 korraldus koormatud aktsiate pandipidajale ülekandmiseks. Sarnaselt eelpool käsitlemata apellandi väidetega nõustub kolleegium maakohtuga ka selles ega pea vajalikuks vaidlustatud otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Kokkuvõtvalt asus maakohus õigesti seisukohale, et tõendamist ei leidnud üks kohustuslikest kahju hüvitamise eeldustest, s.o lepingu rikkumine kontohalduri poolt.
62.Kuigi ühe eelduse tõendamatus välistab käesolevas asjas hagi rahuldamise ja maakohtul ei olnud vajalik teise eelduse (hagejal kahju tekkimise) tuvastamine, maakohus sellega siiski tegeles ja leidis, et ka kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kolleegium nõustub ka selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Mh tõlgendas maakohus kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud reeglitega hageja ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud tehingut (t I kd lk 43-44) eellepinguna. VÕS § 29 lõike 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tahtest. Maakohtus nimetas hageja hagiavalduse punktis 12 20.10.2008 lepingut eellepinguks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks maakohtus muutnud oma esialgset seisukohta ja väitnud, et mõiste „eelleping“ kasutamine lepingudokumendis oli ekslik. Seega on hageja vastavasisulised väited esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses ja hilinenult. Kuna hageja ei põhistanud kaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust, jätab kolleegium selle TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta. Samas on kolleegium seisukohal, et isegi kui 20.10.2008 tehingut käsitleda lõpliku kokkuleppena, ei muuda see ebaõigeks maakohtu poolt tuvastatud aktsiate harilikku
väärtust (kohalikku keskmist müügihinda TsÜS § 65 mõttes) 06.02.2009 seisuga, sest tehingut kokkulepitud hinnaga lõpule ei viidud.
63.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lõike 4 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus peale otsuse jõutusmist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.