Võlaõigus › Väärtpaberid

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

24.08.2008 koostas BF Capital OÜ arvamuse 30,5% AKTSIASELTSI PUUMARKET väärtuse kohta (vastavalt Riigikohtu 21.12.2004 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 juhistele), millega hinnati aktsiate koguväärtuseks 24.08.2008 seisuga 3 703 680 eurot 3 senti. Hageja lähtus siiski eellepingust tulenevast aktsiahinnast 9586 eurot 74 senti ühe aktsia kohta. Kostja 2009 veebruari tegevuse tulemusena osutus hagejale võimatuks lepingut täita ja seetõttu esitas Gatsby OÜ leppetrahvi nõude 63 272 eurot 53 senti ja viivise nõude, kokku seega nõude seisuga 31.12.2011 115 409 eurot 1 sent. Tänaseks on viiviste nõue kerkinud põhinõude summani, mistõttu on hageja kohustus Gatsby OÜ ees 126 545 eurot 6 senti. Hageja on kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilnõudega seonduvalt vaidluses kostjaga õigusabile kulutanud 5725 eurot 80 senti, mis kuulub kahjunõude hulka. Hagejal on õigus kohaldada kostja suhtes seadusjärgset viivist alates 6.02.2009 kuni hagi esitamiseni. Hageja viivisenõue on 12.08.2013 seisuga 645 061 eurot 67 senti. Lepingulise kahju sissenõudmise eeldused on täidetud – poolte vahel on sõlmitud leping, kostja on seda rikkunud, võõrandades hagejale kuulunud aktsiad (VÕS §-d 76, 100), mille tulemusena on hagejale tekkis kahju (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115, § 127 lg 1, § 128). Kuna ilma kostja poolt aktsiate võõrandamiseta ei oleks hagejale nimetatud kahju tekkinud, on rikkumise ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4, § 138). Rikutud lepingusätte eesmärgiks oli sellise kahju hüvitamine (VÕS § 127 lg 2) ja kahju tekkimine oli kohustuse rikkujale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). Hageja nõue ei ole aegunud. 16.12.2009-29.03.2010 toimusid poolte vahel nõude osas läbirääkimised. 6.01.2012 alustas politsei kriminaalasja 11730000475. 2.02.2012 ja 3.02.2012 esitas hageja kriminaalasjas tsiviilhagi (hagis ekslikult 2.02.2011). 9.02.2012 edastas hageja tsiviilhagi teadmiseks kostjale. 29.11.2012 toimus kriminaalasjas hageja ülekuulamine. 1.03.2013 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-13-10249 kostja vastu hagi dokumentidega tutvumiseks. Kuna kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi on käsitatav aegumist peatava avaldusena (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-58-07, p 10; 3-2-1-149-08, p 1011), siis lõppes hageja nõude aegumise peatumine kriminaalasja menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega, s.o Põhja prefektuuri 26.06.2013 määruse jõustumisega, mis toimus eelduslikult ringkonnakohtu 23.08.2013 määruse kättetoimetamisega, kuid mitte varem kui 26.06.2013. Isegi kui hageja ja kostja vahel ei oleks toimunud TsÜS § 167 mõttes läbirääkimisi, ei oleks hageja nõue aegunud varem kui 27.08.2013 (TsÜS § 168 lg 2). Kostja vastuväited

Management kui Riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitsejale, millest tulenevalt vahetati EVK-s ka pandipidaja andmed. AS-il GILD Fund Management kui pandipidajal oli õigus ja pantija selgesõnaline volitus pandi realiseerimise korral anda kontohaldurile aktsiate ülekandmiseks korraldus (27.11.2007 laenulepingu p 4.3). 2009 veebruaris toimus pandi realiseerimine. 4.02.2009 edastas AS GILD Fund Management juhatuse liige kui pandipidaja kostjale aktsiate ülekandekorralduse. 6.02.2009 toimus aktsiate ülekanne kostja kui kontohalduri poolt pandipidaja kontole seoses pandi realiseerimisega pandipidaja AS GILD Fund Management poolt. Eelnevalt, 27.01.2009, oli AS GILD Fund Management hagejat informeerinud, et kui 7 päeva jooksul laenu ei tagastata, siis kuuluvad panditud aktsiad realiseerimisele. Puudus vaidlus, et kuni 6.02.2009 olid 183 aktsiat pandiga koormatud ja et ei pantijaks olnud hageja ega 27.11.2007 laenulepingu kohane laenusaaja laenu ei tagastanud ja et laenulepingust tulenevad nõuded olid muutunud sissenõutavaks. Peale aktsiate ülekandmist hakkas hageja kostjat alusetult süüdistama aktsiate ebaseaduslikus võõrandamises. Nii politsei, prokuratuur kui ka kohus leidsid, et kostja käitus kooskõlas seadustega ja ei ole panditud aktsiaid ebaseaduslikult AS-ile GILD Fund Management üle kandnud. Uurimine ja kohus selgitasid välja, et pandi realiseerimisega seonduvalt hagejale õigusvastast kahju ei tekkinud, kuna pandi realiseerimise käigus vähendati pandiga tagatud kohustusi isegi rohkem, kui tegelikult oli panditud aktsiate väärtus. Hagi nõudeks on lepingust tuleneva kahju hüvitamine. Hageja väitel on kostja temale kahju tekitanud 6.02.2009 aktsiate AS-ile GILD Fund Management ülekandmisega. Hagi esitati 23.08.2013. Seega on hagi esitatud 4 aastat ja 6,5 kuud hiljem, kui toimus väidetav kahju tekitav sündmus (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 1) ning hagi on aegunud, kuna kostja ei ole kunagi olnud kriminaalasjas menetlusalune isik ega muu menetlusosaline, sh ei tunnistatud kostjat kriminaalasjas tsiviilkostjaks. Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud tsiviilhagi kostja vastu kriminaalasjas ei menetletud. Kostja on olnud kriminaalasjaga puutumuses vaid seeläbi, et Põhja prefektuur on edastanud kostjale tõendite saamiseks järelepärimisi, milles puudub info, et kostja vastu on esitatud tsiviilhagi. Hageja nõue aegus 6.02.2012, sest siis möödus 3 aastat aktsiate ülekandmisest. Kuigi hageja väitel oleksid ka poolte vahel toimunud läbirääkimised aegumist edasi lükanud, oleks nõue aegunud isegi siis, kui läbirääkimised oleksid peatanud nõude aegumise 103+1= 104 päevaks. Hageja poolt tsiviilhagi nimelise dokumendi esitamine kriminaalasjas ei peatanud nõude aegumist, kuna selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas oleks aluseks nõude aegumise peatumisele, peavad Riigikohtu praktikast tulenevalt ja aegumise regulatsiooni eesmärkidest lähtuvalt olema täidetud järgmised tingimused: isik, kelle vastu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatakse, peab olema kriminaalasjas menetlusosaline; kohus peab olema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kriminaalasjas menetlenud; isikule, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse, peab olema edastatud tsiviilhagi koopia uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu poolt; tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma süüdistuse alusfaktidega. Nõude aegumine ei peatunud, sest tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja politsei, prokuratuur ega kohus ei edastanud kostjale koopiat tsiviilhagist ega teadet tsiviilhagi esitamise kohta. Aegumise peatumise toime on üksnes sellise hagi esitamisel, mida kohus ka menetleb. Maakohtu otsus

ja 6,5 kuud hiljem, kui toimus väidetav kahju tekitav sündmus. Pooled vaidlesid, kas aegumine peatus kriminaalasjas 11730000475 tsiviilhagi esitamisega ning poolte vahel toimunud läbirääkimiste ajaks perioodil 16.12.2009-29.03.2010. Hageja viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-58-07, p 10 ja 3-2-1-149-08, p 10-11, millest tulenevalt on kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagi käsitletud aegumist peatava avaldusena, kui selles on esitatud nõue kindla isiku vastu. Lahendi nr 3-2-1-149-08 asjaoludest nähtuvalt on selles viidatud kriminaalasjale, milles viidi kostjate suhtes läbi menetlus, hageja tunnistati tsiviilhagejaks vastava määrusega ja kriminaalasi saadeti kostjate suhtes maakohtusse, kus selle menetlus lõpetati. Seega erinevad viidatud lahendi kaasuse asjaolud käesoleva asja asjaoludest. Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-106-12, p 47-48 ja 3-1-113-14, p 15 tuleneb, et tsiviilhagi saab esitada selle isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja ja kui selle isiku kohta koostatakse süüdistusakt või kui ta tunnistatakse menetleja määrusega pärast tsiviilhagi esitamist tsiviilkostjaks. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.04.2012, 31.01.2013 ja 22.04.2013 päringutest kriminaalasjas 11730000475 nähtus, et need on saadetud kostjale tõendite saamiseks. Päringutes ei ole kostjat teavitatud, et tema suhtes toimub menetlus või et tema vastu on esitatud tsiviilhagi. Hageja viidatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.01.2012 saatekiri PRP8/12/279 on suunatud Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Majanduskuritegude talitusele ja saadetud teadmiseks advokaat M.Kairjakile, kes oli hageja esindajaks. Kostjale kaaskirja saadetud või teda sellest teavitatud ei ole. Kostja tunnistamist tsiviilkostjaks või talle süüdistusakti esitamist, ei nähtu ka kriminaalasja dokumentide loetelust. Küll nähtus kriminaalasja loetelust, et kriminaalmenetluse materjalides on hageja teade tsiviilhagi esitamisest ja tsiviilhagi ning prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Seega kostjat tsiviilkostjaks ei tunnistatud ja talle süüdistusakti ei esitatud. Kriminaalasjas 11730000475 hageja esitatud tsiviilhagi ei peatanud nõude aegumist, kuna kostja ei olnud kriminaalasjas menetlusosaline, hageja esitatud tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja kostjat määrusega tsiviilkostjaks ei tunnistatud. Riigikohtu lahenditest tuleneb veel, et tsiviilhagi koopia tuleb edastada tsiviilkostjale menetleja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et menetleja oleks edastanud kostjale koopia tsiviilhagist või teate tsiviilhagi esitamise kohta. See, et 29.11.2012 ülekuulamisel käsitles menetleja hagejat kriminaalasjas kannatanuna, et hageja saatis ise kostjale tsiviilhagi koopia või et esitatud tsiviilhagi üle peeti kirjavahetust või esitati memorandum või märgiti ära teises tsiviilasjas nr 2-13-10249, ei oma hagi aegumise seisukohalt tähendust. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas perioodil 16.12.2009-29.03.2010 toimusid poolte vahel nõude osas aegumist edasilükkavad läbirääkimised. Kuna märgitud ajavahemikku arvesse võttes oleks hagi aegunud juba 21.05.2012, ei mõjuta see periood hagi aegumist ja kohus ei pidanud otstarbekaks analüüsida, kas poolte vahel läbirääkimised toimusid või mitte. Seega esitati hagi pärast aegumise tähtaja möödumist, mistõttu tuli hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna kohus kohaldas aegumist, on tegemist lõppotsusega (TsMS § 449 lg 3). Apellatsioonkaebus

Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 160 lg-t 1 ja § 160 lg 2 p 4, leides, et hagi esitamise ajaks oli hageja nõue aegunud. Maakohus leidis Riigikohtu lahenditele viidates, et kriminaalasjas hageja esitatud tsiviilhagi ei peatanud nõude aegumist, kuna kostja ei olnud kriminaalasjas menetlusosaline, hageja esitatud tsiviilhagi kostja vastu ei menetletud ja kostjat määrusega tsiviilkostjaks ei tunnistatud. TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 nõude aegumise peatumiseks maakohtu kriteeriume ei tulene. Hüvitispõhiõigust saab riivata üksnes seadusest nähtuval alusel. Täiendavate kriteeriumite lisamine ja seeläbi hüvitispõhiõiguse riive laiendamine seadusandja kehtestamata juhtudele oleks PS §-dega 25, 11 ja 3 vastuolus. PS §-ga 25 tagatud hüvitispõhiõigusele seadusest nähtumatute kriteeriumite lisamine oleks vastuolus ka PS §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Hageja sai tsiviilhagi esitamise ajal TsÜS § 160 lg 2 p 4 ja asjakohast kohtupraktikat arvesse võttes ette näha, et tsiviilhagi esitamisega tema nõude aegumine peatub. Ka advokaadibüroolt VARUL tellitud õiguslik analüüs kinnitas kriminaalmenetluse aegset arusaama, et aegumise peatamiseks piisas tsiviilhagi esitamisest. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-106-12 ja 3-1-1-13-14 ei ole asjakohased. Riigikohus käsitas olukorda, kus kriminaalasi, mille raames tsiviilhagi esitati, oli jõudnud kohtusse. Riigikohus ei andnud vastust küsimusele, millistel tingimustel toimub nõude aegumise peatumine siis, kui kriminaalasi kohtusse ei jõua. Maakohus tugines erinevatel faktilistel asjaoludel ja teistsuguste õiguslike küsimuste suhtes tehtud Riigikohtu lahenditele, kuid jättis tähelepanuta hageja viidatud Riigikohtu lahendid põhjusel, et kaasuse asjaolud on erinevad. Kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Hüvitispõhiõigust ei tohiks piirata põhjusel, et Riigikohus täiendab pärast tsiviilhagi esitamist TsÜS § 160 lg 2 p 4 lisakriteeriumitega. Järeldus, justkui saaks nõude aegumist lugeda tsiviilhagi esitamisega peatunuks vaid juhul, kui nõude adressaat tunnistatakse kriminaalmenetluse käigus tsiviilkostjaks või süüdistatavaks, muudaks aegumise peatumise ebaselgeks ja ennustamatuks. Õigusselguse põhimõttega ei ole kooskõlas käsitus, et tsiviilhagi esitajal puudub kuni kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuni teadmine, kas tsiviilhagil oli nõude aegumist peatav toime või mitte. Nõude aegumise peatumise aja seisukohalt pole tähtsust, millal prokuratuur tsiviilhagi kohtusse saadab (3-1-1106-12, p 42). Õiguskindluse põhimõttega ei saa kooskõlas olevaks pidada käsitust, et nõude aegumise peatumine on hõljuv ja prokuratuurist sõltuv. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt ei ole vahet, kas kriminaalasja menetlus lõpeb süüdimõistva kohtuotsuse, kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kinnitamise või kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1 ning jättis kohaldamata TsÜS § 146 lg 4. Isegi kui hageja nõude aegumine tsiviilhagi esitamisega ei peatunud, ei ole maakohus hinnanud hageja nõude aegumistähtaja pikkust. Ehkki asjas esitatud tõendid viitavad kostja poolt kohustuse tahtlikule rikkumisele ja kümneaastasele aegumistähtajale (TsÜS § 146 lg 4), ei ole kohus kümneaastase tähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamist põhjendanud. Nii pandi seadmine kui pandi realiseerimine toimus hageja kui aktsiate käsutamiseks õigustatud isiku nõusolekuta ja seeläbi EVKS § 16 lg-te 1 ja 6, § 34 lg-te 1 ja 3, üldtingimuste p 5.2.2, väärtpaberikonto tingimuste p-de 6.1 ja 6.7 ning väärtpaberitehingute tingimuste p-de 3.1, 3.5, 4.1 rikkumisega. Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-18-15 (p 10) avaldatut arvesse võttes ei kohaldanud hageja nõude aegumisele mitte kolme-, vaid kümneaastane tähtaeg. Isegi kui nõude aegumistähtaeg oli kolm aastat ja aegumine tsiviilhagi esitamisega ei peatunud, oleks kohus pidanud jätma kolmeaastase aegumistähtaja VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. 16.12.200929.03.2010 toimusid poolte vahel aegumist edasilükkavad läbirääkimised, mille lõppedes teatas kostja mh valmidusest õigusvaidluseks. 24.01.2012 toimusid poolte vahel kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi esitamise teatest tingitud läbirääkimised seoses võimaliku kompromissiga. 2.02.2012 teatas hageja kostjale, et esitab kriminaalasjas tsiviilhagi ja 9.02.2012 edastas hageja

tsiviilhagi teadmiseks kostjale. Seega oli kostja õigusvaidluseks valmisoleku vajadusest teadlik. Veelgi enam, tsiviilasja nr 2-13-10249 raames märkis kostja, et 9.01.2012 esitas hageja teatise tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas 11730000475 ja hagi esitati 2.02.2012. Kostja palus tsiviilasjas nr 2-13-10249 jätta hagi rahuldamata, kuna tema suhtes on esitatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi ja praeguses asjas palus kostja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata, kuna teda ei tunnistatud kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kostjaks. Kostja seisukohad on pahausksed. Aegumistähtaja järel aegumise vastuväite esitamist tuleb pidada hea usu põhimõtte vastaseks juhul, kui võlgnik jätab oma käitumisega võlausaldajale mulje nõudele vastuvaidlemise valmidusest (vt ka 3-2-1-135-14, p 14; 3-2-1-65-03, p 28; 3-2-1-3-05, p 20). Vastus apellatsioonkaebusele

peatumine Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2013 määruse jõustumisega kriminaalasjas nr 1-136717 (11730000475) (kd I 118-125). Asjaolul, kas ja millal prokuratuur tsiviilhagi kohtusse saadab, ei saa olla nõude aegumise peatumise seisukohalt tähtsust. Arvestades, et hageja nõude aegumistähtaja alguseks on 6.02.2009, nõude aegumine peatus kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega ning hageja esitas hagi kohtusse 23.08.2013, on nõue esitatud tähtaegselt. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule edasiseks menetlemiseks. Menetluskulud jaotus esitatakse asja lõplikul lahendamisel (TsMS § 173 lg 3). 21.10.2015 esitas hageja protokolli parandamise taotluse, milles palus täpsustada kahte väidet, mida kirjalikes dokumentides ei ole kajastatud ning mis protokollituna ei anna edasi lausete sisu. Hageja palub muuta hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi M.Kairjaki refereeringut „On loomulik, et menetlus aegub ja asi jääb lahendamata“ ja asendada see lausega „On loomulik, et menetluse vältel süütegu aegub ja asi jääb lahendamata”. Lisaks palub hageja täpsustada hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi P.Kerese öeldut „Viitaksin Riigikohtu lahendile 3-2-1-162-13“ järgmiselt „Viitaksin Riigikohtu lahendile 3-2-1-162-13, milles sedastati põhimõtte korras, et kui kohtupraktika hilisem muutumine kitsendab isiku õiguste teostamise võimalusi, ei saa seda tagasiulatuvalt kohaldada“, kuna ilma kontekstita ei ole viitel kohtupraktikale mingit sisu. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja taotlusele. Ringkonnakohus rahuldab hageja 21.10.2015 taotluse 15.10.2015 istungi protokolli parandamiseks osaliselt ja asendab istungi protokollis hageja esindaja vandeadvokaadi M.Kairjaki refereeringu „On loomulik, et menetlus aegub ja asi jääb lahendamata“ lausega „On loomulik, et menetluse vältel süütegu aegub ja asi jääb lahendamata”, mis avab lepingulise esindaja väite sisu õigesti ja arusaadavalt. Kuivõrd ülejäänud osas vastab protokoll kohtu hinnangul TsMS § 50 nõuetele, jääb taotlus protokolli parandamiseks muus osas rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.